Kuna paar inimest on huvi tundnud, missugust mootorit, propellerit jms mudelile valida, siis kirjutan oma kogemusest, kuidas hakkan mina reeglitele vastavat komplekti kokku panema. See on minu kogemus, mingit garantiid ei anna. Tegemist on sellise pöidlareegliga. Sisepõlekaga on asi selles osas lihtsam, et seal pole palju valikuid.
Lihtne on alati vaadata, mida teised teevad ja sellest mingeid järeldusi teha. Allpool on viide teemale Saksa foorumis, kus inimesed kirjutavad oma erinevatesse klassidesse kuuluvate mudelite seadeid üles. Sealt võib enda jaoks vajaliku info kokku koguda ja näiteks mingid keskmised väärtused leida.
http://www.rc-network.de/forum/showthre ... -Maschinen
Aku valik:
Elektrika puhul teen esiteks kindlaks, mis mootori klassis mu mudel on või hakkab olema. Viimane mudel kuulub mul 0.15 mootori klassi ehk uute reeglite järgi on selle aku max lubatud energia 40Wh. Ise otsustasin kasutada 3S LiPot, sest selle kuju tundus päris hästi sobivat mudeli sisse. Aku max lubatud mahtuvus on reeglite järgi 40:3:3,7= 3,6Ah (energia: aku purkide arv: nimipinge= mahtuvus). Vaadates mõningaid akusid otsustasin tellida 3S 20C 3000mAh akud, sest nende maksumus tundus mulle kõige vastuvõetavam ja tahtsin omale nelja akut. Reeglite järgi peaks aku kestma 450 sekundit võistluslendu. Üks tuur kestab 7min ehk 420 sekundit, seega jääb 30 sek varu maandumiseks ja võimalikuks mootori pöörete lennueelseks kontrolliks. Eelmisel mudelil proovisin paari 15C akut, aga need hakkasid lõpus tuntavamalt ära raugema. Suurema C arvuga akut pole väga mõtet valida, sest see kaalub rohkem.
Mootori leian järgmiselt:
Ma tahan, et mu akul jääks alles 80% (viga, siiski 20%) mahutavusest, sest LiPot pole päris tühjaks mõtet lasta. Seega on kasutatav mahutavus 3* 0,8= 2,4Ah. Järgnevalt leian, mitu amprit võib mu mootor staatilisel mõõtmisel võtta kuue minuti kohta. Lennuaeg on küll seitse minutit, aga mootor võtab lennus vähem voolu kui maa peal ja minu mudelitel on selline arvutus suht hästi toiminud. Ehk siis 2,4*60/6= 24A. 3S aku nimipinge on 3,7*3=11,1V. Staatiline võimsus on 24*11,1=266,4W. Enda hinnangul ei ole mu mudeli mootori jahutus kõige parem ja ei taha hakata väga riskima. Seepärast otsustan mootoril võtta massiks 3g iga vati kohta. Mootori mass peaks olema siis 266,4:3= ca 88,8g. Mootori juurde tulen hiljem tagasi, et valida vajaliku kv arvuga jõuallikas.
Regulaatori valik on lihtne, see peab kannatama vastavat pinget ja ampreid soovitavalt väikese varuga.
Propellerist:
Mulle meeldib elektrikal kasutada Aeronaudi või Graupneri klappivaid propellereid, sest need on hästi tasakaalustatud ja maandumisel lõhub tavaline propeller elektri lennukit rohkem. Klappiv propeller on küll kallim, aga tavaliselt läheb katki korraga üks laba ja klappival propil saab ühte laba vahetada. Siiani pole ühtegi korda läinud vaja pärast ühe laba vahetust tasakaalustamist. Siit lehelt http://wiki.rc-network.de/Aeronaut_CamC ... tschrauben on näha, et väikeste Aeronaut propellerite max pöörded on 16000rpm. Kuna lennus pöörded suurenevad, peavad pöörded maa peal mõõtes olema ca 20% väiksemad nagu näidatud lingiga viidatud lehel. Ehk siis 16000*0,8= 12800rpm. Reeglitest on näha, et minu mudeli klassi maksimaalne propi diameeter on 9tolli ja PSS (prop stream sum) on 72000 (PSS= max rpm*propelleri samm). Leian maksimaalse propelleri sammu, kui ma tahan saavutada 12800 pööret. 72000/12800=5,625. Sellise sammuga propellerit laialdaselt pole saada, seega võtan sammuks 6. Maksimum pöörded kuuese sammuga propellerile on reeglite järgi 72000/6=12000rpm, mis on kindlalt alla Aeronaudi ohutus limiidi. Alla 12000 pöörde pole väga mõtet lasta, sest siis ei pruugi propeller rlinti lõigata ja seda hoopis ümber mootori võlli kerima hakata.
Kuskilt netist lugesin, et Aeronaudi klappiva propi diameeter on antud 42mm kesktüki järgi ja Graupneril 32mm. Seepärast otsustasin 8x6 propelleri kasuks, sest siis on väike varu suurema kesktüki jaoks, kui peaks tahtma natuke suuremat propellerit.
Järgnevalt mootori kv valikust. Mootori kv arv näitab mitu pööret teeb see mootor ühe voldi kohta koormuseta olekus. Mul oli vaja saavutada maksimaalselt 12000 pööret. Kuna mootori koormamisel saab voldi kohta vähem pöördeid, otsustasin valida eelnevatelt mudelitelt saadud kogemustele tuginedes ca 1300 kv arvuga mootori. Selles suhtes on erinevate mudelite mõõtmised vattmeetri ja tahhomeetriga ennast ära tasunud, et sai teatud aimu millist kv arvu on vastava propiga vaja.
Niimodi olen leidnud seaded oma 0,15 klassi kuuluvale Ki-61-le ja 0,10 klassi kuuluvale Bf-109-le. Üks Messer oli mul 1500kv mootoriga ja sellele leidsin kaheksa tollise propelleri sammu järgmiselt: 1300kv*6/1500kv= ca 5.
Reaalseid mõõtetulemusi näeb minu vastavates mudelite teemades:
Bf109
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=7031&start=0
Ki-61
http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=7638
Tegemist on siis üldise meetodiga, mis tundub vähemalt selles mõõdus propelleritega toimivat. Kes tahab igat viimast vatti oma võistlusmudelist välja pigistada, peaks ise lisa katseid ja mõõtmisi tegema või mingit programmi kasutama.
Elektri jõuallika koostamisest
Elektri jõuallika koostamisest
Last edited by tikka on Wed May 06, 2015 21:37, edited 1 time in total.