Koguse suurus...Noh, niipalju kui v6imalik ja enamv2hem legaalne on....
Saatke kasv6i PM, kui siin kedagi on
Pyssirohi
Pyssirohi
Kuule, kui siin on kedagi, kellel on vajalik tutvus olemas. Idee poolest v6iksid raketid osaliselt pyssirohu pealt t66tada, ilmselt t66tavadki, kas l2bi kellegi siit saaks osta seda? Tykk aega tahtnud juba natuke suuremat kogust seda saada. Rakendusi on mul 10/neid sellele, yks 2gedam kui teine, ennast 6hku ei ole kah plaanis lasta, seega muret ei ole
Koguse suurus...Noh, niipalju kui v6imalik ja enamv2hem legaalne on....
Saatke kasv6i PM, kui siin kedagi on
Koguse suurus...Noh, niipalju kui v6imalik ja enamv2hem legaalne on....
Saatke kasv6i PM, kui siin kedagi on
DX6i>Vapor>Radian>Mustang>Apprentice>Blade Mqx
-
ulmeKulgur
- Posts: 278
- Joined: Fri Oct 02, 2009 21:12
Eriimpulsi järgi on püssirohi ikka väga eilne päev (80 s).
Tänane päev on APCP (APC composite propellant, kus APC on ammooniumperkloraat sideainega ja väikese alumiiniumiga).
Aga ausõna, mul pole halli aimugi saadavuse ega ka legaalsuse kohta.
Ma pole raketti enam mitu aastat ehitanud, ja siis kui kooli-ülikooli ajal ehitasin, tegin seda legaalsuse peale absoluutselt mõtlemata.
Musta püssirohtu sai ise valmistatud, keraamilises kausikeses umbes 20 grammi kaupa vaaritades, kaitseprillid et silmadega jama poleks, lahtise taeva all, et ka kõrvad jääksid, isegi kui nägu tahmaseks saab. Nägu tahmaseks ei saanud, aga tunne jäi, et vanad hiinlased oskasid seda paremini. Põles väga kapriisselt.
Kõige lihtsam kütus võiks olla tsink-väävel, aga öeldakse et see on veel kehvem kui must püssirohi (isp 60 s), põleb enamuses väljaspool düüsi, efektne on ainult saba mis järele tuleb, keskkonnale ja tervisele pole üldse hea. Stabiilsuse kohta pole üldse aimu, aga üldiselt ei soovitaks tsinki ja väävlit enne lendu kokku segada. Kõhe tundub, mõlemad on aktiivsed elemendid oma äris, üks oksüdeerijana, teine metallina. Mine tea mis juhtub.
Kvaliteetset õigesti tehtud musta püssirohtu saaksid teadagi ilutulestiku rakettidest, aga need on nii hirm kallid, et ilmselt hukkud hinna kätte, juba varakult enne oma konstrui proovilendu. :P Loodetavasti suudavad aktiivsed raketifännid sind õiges suunas juhatada. Mina ei oska.
Rakettidega on nunnu tegeleda, aga ausalt öeldes, olen ära väsinud. Liiga palju piiranguid ajale ja kohale, kus midagi teha annab. Suvel ei saa, tuleohtlik. Asustatud kohas ei saa, jama korral võib kellelgi aknas olla. Talvel lagedal väljal poleks mingit muret, aga külm on. Nokk kinni saba lahti.
Tänane päev on APCP (APC composite propellant, kus APC on ammooniumperkloraat sideainega ja väikese alumiiniumiga).
Aga ausõna, mul pole halli aimugi saadavuse ega ka legaalsuse kohta.
Ma pole raketti enam mitu aastat ehitanud, ja siis kui kooli-ülikooli ajal ehitasin, tegin seda legaalsuse peale absoluutselt mõtlemata.
Musta püssirohtu sai ise valmistatud, keraamilises kausikeses umbes 20 grammi kaupa vaaritades, kaitseprillid et silmadega jama poleks, lahtise taeva all, et ka kõrvad jääksid, isegi kui nägu tahmaseks saab. Nägu tahmaseks ei saanud, aga tunne jäi, et vanad hiinlased oskasid seda paremini. Põles väga kapriisselt.
Kõige lihtsam kütus võiks olla tsink-väävel, aga öeldakse et see on veel kehvem kui must püssirohi (isp 60 s), põleb enamuses väljaspool düüsi, efektne on ainult saba mis järele tuleb, keskkonnale ja tervisele pole üldse hea. Stabiilsuse kohta pole üldse aimu, aga üldiselt ei soovitaks tsinki ja väävlit enne lendu kokku segada. Kõhe tundub, mõlemad on aktiivsed elemendid oma äris, üks oksüdeerijana, teine metallina. Mine tea mis juhtub.
Kvaliteetset õigesti tehtud musta püssirohtu saaksid teadagi ilutulestiku rakettidest, aga need on nii hirm kallid, et ilmselt hukkud hinna kätte, juba varakult enne oma konstrui proovilendu. :P Loodetavasti suudavad aktiivsed raketifännid sind õiges suunas juhatada. Mina ei oska.
Rakettidega on nunnu tegeleda, aga ausalt öeldes, olen ära väsinud. Liiga palju piiranguid ajale ja kohale, kus midagi teha annab. Suvel ei saa, tuleohtlik. Asustatud kohas ei saa, jama korral võib kellelgi aknas olla. Talvel lagedal väljal poleks mingit muret, aga külm on. Nokk kinni saba lahti.
Raketimootorid
Mootoreid ja rohtu sai kunagi sügaval vene ajal ise tehtud, tänapäeval enam ei julge ( legaalsus ) ja ausalt ei mäleta ka segu vahekorda.
Olen näinud Saksa mudelismipoodides müüdavaid raketimootoreid ja pole eriti kallid.
Aivar
Olen näinud Saksa mudelismipoodides müüdavaid raketimootoreid ja pole eriti kallid.
Aivar
püssirohi
19g-salpeeter(kaaliumnitraat väetisena saadaval)
3g-kollane väävel(müügil plast topsis taimekaitse vahendina)
8g-puusüsi(sobib suuretükiline grillikraam)
Jahvata peeneks ja keeda kuivamiseni pannil ELEKTRI! pliidil.
Lase ennast või õhku,kraam odav.Kohtumiseni orbiidil.
Kui vajad rohkem gaase lisa natuke tuhksuhkrut.
3g-kollane väävel(müügil plast topsis taimekaitse vahendina)
8g-puusüsi(sobib suuretükiline grillikraam)
Jahvata peeneks ja keeda kuivamiseni pannil ELEKTRI! pliidil.
Lase ennast või õhku,kraam odav.Kohtumiseni orbiidil.
Kui vajad rohkem gaase lisa natuke tuhksuhkrut.
M2letan m6ni aasta tagasi katsetasin yht teist segu, mille peakomponendiks oli samuti salpeeter, puhtal kujul oli seda v2ga raske leida, ei leidnudki l6puks, aianduspoed ei osanud aidata, pakkusid ainult v2etist, milles oli ainult v2ike osa seda sees. Tol ajal leidsin ainult netist ja vist ka v2lismaalt tellimisena ainukese v6imaluse. See j2i aga 2ra....
Ehk siis, kust saada Salpeeter/Kaaliumnitraati?
Yleyldiselt huvitab jah see k6ige ehtsam must pyssirohi, lisaks mootori kavatsustele on seda kohutavalt mugav filmi effektides kasutada.
Pean oma kylas kohalike jahimeestega r22kima, 2kki kellegil on v6imalus ja tahtmine aidata.
Legaalsus ausalt6eldes mind ei huvitagi, kuna k6ik mu katsed toimuvad kaugel tsivilisatsioonist.
Ehk siis, kust saada Salpeeter/Kaaliumnitraati?
Yleyldiselt huvitab jah see k6ige ehtsam must pyssirohi, lisaks mootori kavatsustele on seda kohutavalt mugav filmi effektides kasutada.
Pean oma kylas kohalike jahimeestega r22kima, 2kki kellegil on v6imalus ja tahtmine aidata.
Legaalsus ausalt6eldes mind ei huvitagi, kuna k6ik mu katsed toimuvad kaugel tsivilisatsioonist.
DX6i>Vapor>Radian>Mustang>Apprentice>Blade Mqx
On keemiat müüvaid poode. Ka meil Eestis.
Aga tänu terroristidele on mõnedes riikides isegi see väetis müügil dokumendi alusel.
Praegu Googli abil leidsin sellise suvise pakkumise ühest foorumist:
http://board.koffer.ee/kaaliumnitraat-t71330.html
Kunagi mingit keemiat otsides avastasin, et meil on Eestis ka mingi keemia foorum. Ka sealt võid küsida.
Aga tänu terroristidele on mõnedes riikides isegi see väetis müügil dokumendi alusel.
Praegu Googli abil leidsin sellise suvise pakkumise ühest foorumist:
http://board.koffer.ee/kaaliumnitraat-t71330.html
Kunagi mingit keemiat otsides avastasin, et meil on Eestis ka mingi keemia foorum. Ka sealt võid küsida.
Musta püssirohtu kasutati vaid plahvatuseks rakettides ,et langevari või deltaplaan torust välja suruda.Tropid vahele ja kui mootor lõpuni põleb käibki pauk ja asi toimib.Särtsu retsepti järgi tegime meiegi "vanasti".
Jahipüssi padrunil tong välja ja siis toppimise paku vahele kinni keerata ning vala aga otsast sisse ka pressi(tambi) tugevasti kokku.Sees veel põlemise kanal ka. Vaata et neid kõiki rauast ei ehita. Kasuta vaid pronksi. Muidu kui paugu annad selle toppimis pulgaga nii tuli taga. Hoia silmi
Ära mängi tulega .
Jahipüssi padrunil tong välja ja siis toppimise paku vahele kinni keerata ning vala aga otsast sisse ka pressi(tambi) tugevasti kokku.Sees veel põlemise kanal ka. Vaata et neid kõiki rauast ei ehita. Kasuta vaid pronksi. Muidu kui paugu annad selle toppimis pulgaga nii tuli taga. Hoia silmi
Ära mängi tulega .No plahvatused ja s2hvakad kuuluvad kah enda huviorbiitide alla.
Saatsin h2rra salpeetrile keemia foorumis kirja, ehk saab temalt midagi
Irooniline tunne nagu ajaks narkootikume ebaseaduslikul turul taga hetkel.
Suured t2nud siiani olevate viidete eest, abi on tohutult olnud. Ning l2heb ka edaspidi vaja Kui kellegil on mingeid kavalaid retsepte veel soovitada oma nooremast p6lvest vms. Siis kuulaks neidki huviga
Endalt infoks: Olen avastanud, et parimaid syyten66re saab ostes merer66vlipraginaid, mida myyakse aastaringselt, karbi hind on odav, ning kui nad laiali lammutada, saab yhest karbist 20 syyten66ri mis on kuskil 15 cm pikad. Need Rohelised ilutulestiku syyten66rid siis.
Mis meetodeid ise olete kasutanud syyten66ri valmistamiseks? Kuidas oleks k6ige effektiivsem yks yhe minutine syyten66r teha n2iteks?
Lisaks natukene moraalset arutlust, kes viitsib lugeda, on hakanud silma keemia tagamaid uurides:
Tundub, et v2ga palju on asja huvilisi selliseid, kes on alles reaalselt lapsed ja peavad isa k2est sellisteks asjadeks luba kysima, v6i abi kysima. Millepeale keelavad k6ik sellega tegelemise 2ra kuna see on ohtlik. Loll laps, kui ta tahab, leiab ta ikka selle lahenduse ennast 6hku lasta, ning yksi jamades noorena, ta justnimelt seda teebki. 6ige lahendus oleks laps k6rvale v6tta, ning huvipakkuvad eksperimendid koos temaga 2ra teha, et saaks lapsele vasta kukalt anda kui ta midagi lolli teeb. See on nii innovatiivsust p2rssiv kui lihtsalt keelatakse 2ra, sellisest noores eas huvi tundvast lapsest, v6iks potensiaalselt sirguda v2lja andekas keemik, kuna juba v2iksest peale teab ta, kuidas keemiaga k2ituda ja kuidas ained reageerivad....Kuid t2nu laiskusele on ikka targem ju 2ra keelata, hiljem laps sulatab salaja yksi kodus salpeetrit gaasipliidil, p2rast kodu v6i lapse puudumisel on p6hjust ainult iseennast syydistada.....Uudishimu on suurim j6ud, mida ei tohiks nii ruttu p2rssida...
Saatsin h2rra salpeetrile keemia foorumis kirja, ehk saab temalt midagi
Irooniline tunne nagu ajaks narkootikume ebaseaduslikul turul taga hetkel.
Suured t2nud siiani olevate viidete eest, abi on tohutult olnud. Ning l2heb ka edaspidi vaja
Kui kellegil on mingeid kavalaid retsepte veel soovitada oma nooremast p6lvest vms. Siis kuulaks neidki huviga Endalt infoks: Olen avastanud, et parimaid syyten66re saab ostes merer66vlipraginaid, mida myyakse aastaringselt, karbi hind on odav, ning kui nad laiali lammutada, saab yhest karbist 20 syyten66ri mis on kuskil 15 cm pikad. Need Rohelised ilutulestiku syyten66rid siis.
Mis meetodeid ise olete kasutanud syyten66ri valmistamiseks? Kuidas oleks k6ige effektiivsem yks yhe minutine syyten66r teha n2iteks?
Lisaks natukene moraalset arutlust, kes viitsib lugeda, on hakanud silma keemia tagamaid uurides:
Tundub, et v2ga palju on asja huvilisi selliseid, kes on alles reaalselt lapsed ja peavad isa k2est sellisteks asjadeks luba kysima, v6i abi kysima. Millepeale keelavad k6ik sellega tegelemise 2ra kuna see on ohtlik. Loll laps, kui ta tahab, leiab ta ikka selle lahenduse ennast 6hku lasta, ning yksi jamades noorena, ta justnimelt seda teebki. 6ige lahendus oleks laps k6rvale v6tta, ning huvipakkuvad eksperimendid koos temaga 2ra teha, et saaks lapsele vasta kukalt anda kui ta midagi lolli teeb. See on nii innovatiivsust p2rssiv kui lihtsalt keelatakse 2ra, sellisest noores eas huvi tundvast lapsest, v6iks potensiaalselt sirguda v2lja andekas keemik, kuna juba v2iksest peale teab ta, kuidas keemiaga k2ituda ja kuidas ained reageerivad....Kuid t2nu laiskusele on ikka targem ju 2ra keelata, hiljem laps sulatab salaja yksi kodus salpeetrit gaasipliidil, p2rast kodu v6i lapse puudumisel on p6hjust ainult iseennast syydistada.....Uudishimu on suurim j6ud, mida ei tohiks nii ruttu p2rssida...
DX6i>Vapor>Radian>Mustang>Apprentice>Blade Mqx
Iroonia
Vaata palun kehtivat Kriminaalkoodeksit, eriti seda lõiku mis kirjutab karistusest kodusel teel lõhkeaine ja muu sellise valmistamise ja omamise kohta. 
Regulatsioon selles osas vist puudub ja ühte moodi võib mõõta nii pommionule kui raketimudelistile.
Aivar
Regulatsioon selles osas vist puudub ja ühte moodi võib mõõta nii pommionule kui raketimudelistile.
Aivar
-
ulmeKulgur
- Posts: 278
- Joined: Fri Oct 02, 2009 21:12
Jep, soovitaks olla kursis.
Elu lihtsustamiseks võin tsiteerida. :P
- nii seadus kui terve mõistus on mõlemad arvamusel, et plahvatusi mis tekitavad ohtu teistele, ära tekita
- seadus arvab täiendavalt, et plahvatusi, mille tekitab lõhkeseadeldis, ei tohi ka tekitada
( plahvatuse definitsiooni ei suuda Karistusseadustikust leida, aga mistahes keemiline reaktsioon, kus lööklaine liigub ülehelikiirusega, peaks kvalifitseeruma plahvatusena, nii et ära selliseid tekita; ilutulestikku ära kah lase; sest kui väikest plahvatust ei loeta plahvatuseks, pole seaduses kirjas; )
- tuumaplahvatusi ära mõtlegi tekitada :P
Irooniline küll, aga sinu projektile võiks olla parem, kui me seda siin ei räägiks, vaid mingi anonüümvõrgu kaudu ise infot ja kogemusi otsiksid, kuna sihuke arutelu võidakse võrgust välja traalida kellegi poolt, ning siis pöördesse minna selle üle. :P
Topelt irooniline seepärast, et kui kõik pürotehnika huvilised hakkaks anonüümselt asju ajama, siis kaoks tegelikult ülevaade ära, ning puuduks võimalus eristada ohtlikku tegevust ohutust. :O
Aga nii...
...lõhkeaineks loetavate ainete üle saab kindlasti vaielda. Ilmselt oleks elu kergem, kui sa vedelkütusega või hübriidmootoriga raketti teeksid, mis vaid tehnilise rikke korral plahvatada saab, ja mille kütust eraldi lõhkeaineks liigitada ei anna.
Kas näiteks tsink-väävlit ja erinevad termiidisegud loetakse lõhkeaineks, ma ei tea. Järsku senikaua ei loeta, kuni nad kokku segatud pole? Järku on JOKK meetod asju teha, segada enne lendu kokku ja kohe minema
Wikipedia arvates näiteks termiite lõhkeaineteks ei loeta, aga seadus pole Wikipedia, vaid märksa tuimem tükk. :P
Elu lihtsustamiseks võin tsiteerida. :P
Ehk siis:§ 405. Plahvatuse tekitamine
(1) Plahvatuse tekitamise eest, kui sellega on põhjustatud oht teise isiku elule, tervisele või varale, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. [RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]
(2) Sama teo eest, kui on kasutatud lõhkeseadeldist või lõhkeainet, – karistatakse viie- kuni kümneaastase vangistusega. [RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]
(3) Sama teo eest tuumaenergia abil, ohtlikus ettevõttes või suurõnnetuse ohuga ettevõttes – karistatakse kaheksa- kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistusega.
- nii seadus kui terve mõistus on mõlemad arvamusel, et plahvatusi mis tekitavad ohtu teistele, ära tekita
- seadus arvab täiendavalt, et plahvatusi, mille tekitab lõhkeseadeldis, ei tohi ka tekitada
( plahvatuse definitsiooni ei suuda Karistusseadustikust leida, aga mistahes keemiline reaktsioon, kus lööklaine liigub ülehelikiirusega, peaks kvalifitseeruma plahvatusena, nii et ära selliseid tekita; ilutulestikku ära kah lase; sest kui väikest plahvatust ei loeta plahvatuseks, pole seaduses kirjas; )
- tuumaplahvatusi ära mõtlegi tekitada :P
See tähendab, et sinu rakett võib pääseda lõhkesedeldiseks liigitamise ohust, kui see pole suuteline plahvatama, küll aga sisaldab ta lõhkeainet, mis selleks suuteline on, nii et loe edasi...§ 413. Lõhkeseadeldis
Lõhkeseadeldiseks käesoleva seaduse mõistes loetakse lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist.
[RT I 2007, 13, 69 - jõust. 15.03.2007]
Ehk kahjuks, püssirohu vaaritamise eest, kui kuskil pole sätestatud selle tegevuse jaoks erandit, võib tulla kapo ja väänata täie rauaga, nii et ole päris ettevaatlik.§ 414. Lõhkeaine ebaseaduslik käitlemine
(1) Lõhkeaine ebaseadusliku valmistamise, valdamise, soetamise, üleandmise, turustamise või muu ebaseadusliku käitlemise eest –
karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega.
Irooniline küll, aga sinu projektile võiks olla parem, kui me seda siin ei räägiks, vaid mingi anonüümvõrgu kaudu ise infot ja kogemusi otsiksid, kuna sihuke arutelu võidakse võrgust välja traalida kellegi poolt, ning siis pöördesse minna selle üle. :P
Topelt irooniline seepärast, et kui kõik pürotehnika huvilised hakkaks anonüümselt asju ajama, siis kaoks tegelikult ülevaade ära, ning puuduks võimalus eristada ohtlikku tegevust ohutust. :O
Aga nii...
...lõhkeaineks loetavate ainete üle saab kindlasti vaielda. Ilmselt oleks elu kergem, kui sa vedelkütusega või hübriidmootoriga raketti teeksid, mis vaid tehnilise rikke korral plahvatada saab, ja mille kütust eraldi lõhkeaineks liigitada ei anna.
Kas näiteks tsink-väävlit ja erinevad termiidisegud loetakse lõhkeaineks, ma ei tea. Järsku senikaua ei loeta, kuni nad kokku segatud pole? Järku on JOKK meetod asju teha, segada enne lendu kokku ja kohe minema
Wikipedia arvates näiteks termiite lõhkeaineteks ei loeta, aga seadus pole Wikipedia, vaid märksa tuimem tükk. :P
Vaata Googlest "rocket engine bulk pack". Kas need ei sobi?
Näiteks see: http://www.amazon.com/Estes-C6-5-Model- ... pd_sbs_t_4
Each rocket engine is characterized by a number on the engine. For example, in the C6-5 engine, the "C" stands for total impulse power (measured in Newton/seconds). There are Estes engines in size A, B, C, D, and E. A, B, and C engines are all of the same size and can for the most part be used in all standard model rockets. "D" engines are larger and wider and cannot be used in standard model rockets. "E" engines are the largest engines Estes produces and are available only to those over the age of 18. They are used to launch much larger and heavier rockets.
Loomulikult pakuvad huvi kõige suuremad, ehk e:
http://www.hobbylinc.com/e_model_rocket_engines
Näiteks see: http://www.amazon.com/Estes-C6-5-Model- ... pd_sbs_t_4
Each rocket engine is characterized by a number on the engine. For example, in the C6-5 engine, the "C" stands for total impulse power (measured in Newton/seconds). There are Estes engines in size A, B, C, D, and E. A, B, and C engines are all of the same size and can for the most part be used in all standard model rockets. "D" engines are larger and wider and cannot be used in standard model rockets. "E" engines are the largest engines Estes produces and are available only to those over the age of 18. They are used to launch much larger and heavier rockets.
Loomulikult pakuvad huvi kõige suuremad, ehk e:
http://www.hobbylinc.com/e_model_rocket_engines
Selle kogu krempli ebaseaduslikusega olen kursis, t2nud siiski meenutamast.
Ning mu kavatsused, tuumaenergial t66tavad asjad k6rvale j2ttes On siiski puht teoreetilised ja enese harimis meetodil.
Uurin erinevaid v6imalusi, kuidas midagi teostada ja teha
See on seotud ka kooli keemia laboratoorsete t66dega, kui midagi on plaanis teha, teen seda koos p2devate isikutega.
Pealegi, kas kellegil seda teemat varjatuks ei ole v6imalik teha?
Ning niikaua kuni asi seisneb info jagamises ja teadmiste vahetuses, ei tohiks ju juriidiliselt kedagi v6imalik karistada olla??
Kui sa just jah, tuumaenergiaga seotud seadeldisi ei jaga...
Ning mu kavatsused, tuumaenergial t66tavad asjad k6rvale j2ttes
On siiski puht teoreetilised ja enese harimis meetodil.Uurin erinevaid v6imalusi, kuidas midagi teostada ja teha
See on seotud ka kooli keemia laboratoorsete t66dega, kui midagi on plaanis teha, teen seda koos p2devate isikutega.
Pealegi, kas kellegil seda teemat varjatuks ei ole v6imalik teha?
Ning niikaua kuni asi seisneb info jagamises ja teadmiste vahetuses, ei tohiks ju juriidiliselt kedagi v6imalik karistada olla??
Kui sa just jah, tuumaenergiaga seotud seadeldisi ei jaga...
DX6i>Vapor>Radian>Mustang>Apprentice>Blade Mqx
Prosper kirjutas, et musta püssirohtu kasutati ainult plavatuseks...
Mina mäletan, et sai seda nn. musta püssirohtu ikka kilode kaupa kokku keedetud ja justnimelt mootoriteks tambitud.
Plahvatuseks oli mingi jahipoe tööstuslik püssirohi mis võis küll ka mustaks püssirohuks liigituda.
Aga RC- raketoplaan oleks praegu kõva sõna valmis nikerdada
Omal ajal olid Rx-d ja servod ja akud raketoplaani jaoks mõeldamatult rasked.
Mina mäletan, et sai seda nn. musta püssirohtu ikka kilode kaupa kokku keedetud ja justnimelt mootoriteks tambitud.
Plahvatuseks oli mingi jahipoe tööstuslik püssirohi mis võis küll ka mustaks püssirohuks liigituda.
Aga RC- raketoplaan oleks praegu kõva sõna valmis nikerdada
Omal ajal olid Rx-d ja servod ja akud raketoplaani jaoks mõeldamatult rasked.
Jah kui rakette tegime siis kutsusime seda just mustaks aktiivseks püssirohuks. Ausalt polnud aimugi mis see endast kujutas aga sai seda jahimeeste käest. Oli ka rohelist värvi ,kuid see ei olnud nii karm. Vahest sai seda liiast ja siis põlesid langevarjud kokku. Neid tegime piimakombinaadist saadud piimapaki papi pealt lahti tiritud kilest. Ühesõnaga kompunnisime miskit Ehk keegi teab mis neil rohtudel vahet oli??
Ühesõnaga kompunnisime miskit Ehk keegi teab mis neil rohtudel vahet oli??Enda kogemusest must p6leb palju aktiivsemalt, lausa plahvatab p6lema, kuid tahad palju suuremat kuumust saada algsyttimiseks. Roheline syttib koheselt kuid p6leb rahulikumalt.
Kuid usun et seda te teadsite juba ise, mis see keemiline erinevus on, seda sooviks isegi teada
PS! Kui keegi nuputab miks enamus mu postid on tehtud kell 2 kuni kell 6 hommikul/66sel, siis ma ei ole kuu t6bine, ma olen laevas 66vahetuses lihtsalt, ning kus paremini ringi seigelda kui Pistikus
Kuid usun et seda te teadsite juba ise, mis see keemiline erinevus on, seda sooviks isegi teada
PS! Kui keegi nuputab miks enamus mu postid on tehtud kell 2 kuni kell 6 hommikul/66sel, siis ma ei ole kuu t6bine, ma olen laevas 66vahetuses lihtsalt, ning kus paremini ringi seigelda kui Pistikus
DX6i>Vapor>Radian>Mustang>Apprentice>Blade Mqx
Rohtude erinevused
Meelde on jäänud üks rohtude erinevus, Üks rohi on positiivse hapnikubilansiga ja teine negatiivse hapnikubilansiga.
St, üks põlemisel toodab ja teine vajab põlemiseks, vist niipidi
.
Vähemalt niimoodi mulle seletati kunagi, musta rohu ja selle teise erinevusi, wikist peaks täpsemalt uurima huvi korral.
Selle seaduslikuse jutt oli lihtsalt tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et head ja halba saab tõlgendada nii nagu hetkel vaja, sellepärast on ka paragrafi märk selline kõver ja igatpidi keeratav.
Võibolla võtaks sõna keegi targem kes on seotud mudellennu ja raketinduse juhendamisega ametlikult st kas saaks või oleks võimalik saada võimudelt regulatsiooni asjaga tegelemiseks.
Olen ka ise keetnud kurjuse impeeriumi ajal kilodega rohtu ja valmistanud eriotstarbelisi ja tavalisi rakette, nendega võistlustel käinud jne.
Aivar
St, üks põlemisel toodab ja teine vajab põlemiseks, vist niipidi
.Vähemalt niimoodi mulle seletati kunagi, musta rohu ja selle teise erinevusi, wikist peaks täpsemalt uurima huvi korral.
Selle seaduslikuse jutt oli lihtsalt tähelepanu juhtimiseks asjaolule, et head ja halba saab tõlgendada nii nagu hetkel vaja, sellepärast on ka paragrafi märk selline kõver ja igatpidi keeratav.
Võibolla võtaks sõna keegi targem kes on seotud mudellennu ja raketinduse juhendamisega ametlikult st kas saaks või oleks võimalik saada võimudelt regulatsiooni asjaga tegelemiseks.
Olen ka ise keetnud kurjuse impeeriumi ajal kilodega rohtu ja valmistanud eriotstarbelisi ja tavalisi rakette, nendega võistlustel käinud jne.
Aivar
Raketimootoritest
Juhendasin raketimudelistide ringi pioneeride majas. Mootorikütuse segasime ise, peaspetsialistiks selle tähtsa töö juures oli Georg Jasnov, kes muide tuli ka just tänu õnnestunud mootorile N. Liidu koolinoorte tsempioniks.
Liidu parima mootori segukoostise leidmine käis nii, et poole teelusika täie segu süütamisel ringiruumi lahtisel ahjusuul jälgiti leeki ja põlemise kiirust. Siis lisati kas ühte või teist komponenti, kuni " spets" leidis, et nüüd võiks padruni laadida ja teha üks "zapusk" Meie " firmas" laeti mootorid kuivalt, ei mingit petrooliga jantimist. Nii sai siis veel viimased korrektiivid segu koostises kähku tehtud, mille põhjal, seda teadis vaid Georg ja nii temast N. Liidu "hirm" kusagil ilmselt 80-ndate alul saigi...
Nalja, õigemini võllanalja oli ka . Kord, ei mäleta, kas enne või pärast tsempioniks tulemist, Georg räägib, et , tead, segasin kodus uue mootori, väävliga! Sidusin luuavarre külge ja kus oli minek!
Väävlimootori katsetused pioneerimajas, õigemini padrunikesta laadimine lõppes sellise tulemusega :lae all traatidel mudellennukitel paberkatet nagu poleks olnudki, üks purunenud aknaruut, laadimis- tampimisjunni poolt tekitatud auk laes ja vaese Georgi silmnägu , noh ,kiita võis seda, et nägemine ikka taastus ja mingid mustad täpid näost kadusid ka pikapeale.
Liidu parima mootori segukoostise leidmine käis nii, et poole teelusika täie segu süütamisel ringiruumi lahtisel ahjusuul jälgiti leeki ja põlemise kiirust. Siis lisati kas ühte või teist komponenti, kuni " spets" leidis, et nüüd võiks padruni laadida ja teha üks "zapusk" Meie " firmas" laeti mootorid kuivalt, ei mingit petrooliga jantimist. Nii sai siis veel viimased korrektiivid segu koostises kähku tehtud, mille põhjal, seda teadis vaid Georg ja nii temast N. Liidu "hirm" kusagil ilmselt 80-ndate alul saigi...
Nalja, õigemini võllanalja oli ka . Kord, ei mäleta, kas enne või pärast tsempioniks tulemist, Georg räägib, et , tead, segasin kodus uue mootori, väävliga! Sidusin luuavarre külge ja kus oli minek!
Väävlimootori katsetused pioneerimajas, õigemini padrunikesta laadimine lõppes sellise tulemusega :lae all traatidel mudellennukitel paberkatet nagu poleks olnudki, üks purunenud aknaruut, laadimis- tampimisjunni poolt tekitatud auk laes ja vaese Georgi silmnägu , noh ,kiita võis seda, et nägemine ikka taastus ja mingid mustad täpid näost kadusid ka pikapeale.
Tervitustega Veteran.
See roheline helveste kujul olev püssirohi peaks olema püroksoliin ehk suitsuta püssirohi. Jõudu peaks tal rohkem olema kui mustal püssirohul vist isegi kaks korda. Kunagi sai selle kodukootud varianti tehtud AGO liimist (nitrotselluloos). Aga raketimootoreid sai teha ainult musta püssirohuga kuna püroksoliiini kokku tampida ei õnnestu. Kuskil netis leidsin mõni aasta tagasi täpse juhise suhkru ja salpeetri baasil mootorite valmistamise kohta, võin proovida selle saidi üles otsida.
TZ Frenzy V2 .50, Trex600N, GAUI Hurricane 550, HK500CMT TT, HK450V2, Trex250, HK250GT FBL, NE Solo Pro 100&125 3D, WLToys V977
GWS Mini-Dragonfly, Esky Lama V3, Nine Eagles Solo Pro II &Free Spirit
GWS Mini-Dragonfly, Esky Lama V3, Nine Eagles Solo Pro II &Free Spirit
Kui ise segada siis läbikeetmine andis oluliselt parema tulemuse.
Ilmselt vees lahustusid suhkrud ja salpeeter omavahel korralikult ühtseks homogeenseks massiks. Väävel ja süsi vees ilmselt ei lahustu, kuid süsi imeb (absorbeerib) endasse salpa ja suhkru.
Peale keetmist tuleb pudru kile peale kuivama laotada ja peale kuivamist peeneks jahvatada.
Ilmselt vees lahustusid suhkrud ja salpeeter omavahel korralikult ühtseks homogeenseks massiks. Väävel ja süsi vees ilmselt ei lahustu, kuid süsi imeb (absorbeerib) endasse salpa ja suhkru.
Peale keetmist tuleb pudru kile peale kuivama laotada ja peale kuivamist peeneks jahvatada.
-
ulmeKulgur
- Posts: 278
- Joined: Fri Oct 02, 2009 21:12
KNO3 ehk kaaliumsalpeeter on püssirohu põlemise reaktsioonile oksüdeerija (antud juhul hapniku) allikas, ise ta põleda ei tohiks (välja arvatud mingis hullemas eksootikas), tal on hapnikku juba isegi palju küljes, ta meeleldi loovutab seda, omale juurde ei võta mitte.
Wikipedia leht tema kohta:
http://en.wikipedia.org/wiki/Potassium_nitrate
Ohutaseme info (see neljast värvilisest numbri/kirjaga rombist koosnev rombi kujuline märk mida eelkõige tuletõrjujad tahavad ohtlikel asjadel küljes näha) on Wikipedias kirjas selline:
(punane osa) tuleoht üksinda - 0/4 (ei põle)
(sinine osa) mürgisus - 1/4 (tervisele kahjulik, ärritav)
(kollane osa) ebastabiilsus - 0/4 (stabiilne)
(valge osa) eriomadused - OX (oksüdeerija, võib panna muud asjad põlema/plahvatama)
Kui sa teda leegis hoiad, võib ta panna eredamini oksüdeeruma leegi sees lenduvad hõõguva süsiniku (või muu kütuse) osakesed.
Leek ise pole ju muud, kui see piirkond, kus põlevad osakesed (olgu siis tolmukübemed või gaasi molekulid) on piisavalt kuumad, et kiirgavad nähtavat valgust. Ilma osakesteta poleks leeki, kui leegi sisse oksüdeerijat juurde anda (hoida KNO3 leegiga kontaktis) peaks tulemus olema eredam leek.
Suhkur on siis oksüdeeritav kütus, tema laguneb temperatuuri mõjul ja tema süsiniku ja vesiniku aatomid liituvad KNO3-lt pärineva hapnikuga, moodustades päris stabiilsed süsihappegaasi ja vee(auru) (vana hea CO2 ja H2O) molekulid.
Väävel on seal lisakütus ja alandab süttimispunkti, mis aitab reaktsioonil kulgeda püssirohule iseloomuliku kiirusega. Ebakorrektne oleks teda katalüsaatoriks nimetada, kuna ta osaleb reaktsioonis pöördumatult (katalüsaatori all mõistetakse lisandit, mis küll osaleb, aga vabaneb uuesti samal kujul) aga toime on tal sedamoodi. Ilma väävlita toimuks pikaldasem tossamine.
Reaktsioon on eksotermiline, kuna molekulid lähevad madalama potentsiaalse energiaga seisundisse, seisundite vaheline energia erinevus vabaneb. See tagab, et reaktsiooni saadused on nunnult kuumad ja lendavad düüsist nunnult välja.
Võrdluseks, ühend mis on erinevalt kaaliumsalpeetrist üksinda plahvatusohtlik, on ammooniumsalpeeter (NH4NO3) kuna tema molekulis on sees nii oksüdeerija (antud juhul hapnik) kui oksüdeeritav (antud juhul lämmastik ja vesinik). Teda ilmselt loetakse juba lõhkeaineks.
Wikipedia leht tema kohta:
http://en.wikipedia.org/wiki/Potassium_nitrate
Ohutaseme info (see neljast värvilisest numbri/kirjaga rombist koosnev rombi kujuline märk mida eelkõige tuletõrjujad tahavad ohtlikel asjadel küljes näha) on Wikipedias kirjas selline:
(punane osa) tuleoht üksinda - 0/4 (ei põle)
(sinine osa) mürgisus - 1/4 (tervisele kahjulik, ärritav)
(kollane osa) ebastabiilsus - 0/4 (stabiilne)
(valge osa) eriomadused - OX (oksüdeerija, võib panna muud asjad põlema/plahvatama)
Kui sa teda leegis hoiad, võib ta panna eredamini oksüdeeruma leegi sees lenduvad hõõguva süsiniku (või muu kütuse) osakesed.
Leek ise pole ju muud, kui see piirkond, kus põlevad osakesed (olgu siis tolmukübemed või gaasi molekulid) on piisavalt kuumad, et kiirgavad nähtavat valgust. Ilma osakesteta poleks leeki, kui leegi sisse oksüdeerijat juurde anda (hoida KNO3 leegiga kontaktis) peaks tulemus olema eredam leek.
Suhkur on siis oksüdeeritav kütus, tema laguneb temperatuuri mõjul ja tema süsiniku ja vesiniku aatomid liituvad KNO3-lt pärineva hapnikuga, moodustades päris stabiilsed süsihappegaasi ja vee(auru) (vana hea CO2 ja H2O) molekulid.
Väävel on seal lisakütus ja alandab süttimispunkti, mis aitab reaktsioonil kulgeda püssirohule iseloomuliku kiirusega. Ebakorrektne oleks teda katalüsaatoriks nimetada, kuna ta osaleb reaktsioonis pöördumatult (katalüsaatori all mõistetakse lisandit, mis küll osaleb, aga vabaneb uuesti samal kujul) aga toime on tal sedamoodi. Ilma väävlita toimuks pikaldasem tossamine.
Reaktsioon on eksotermiline, kuna molekulid lähevad madalama potentsiaalse energiaga seisundisse, seisundite vaheline energia erinevus vabaneb. See tagab, et reaktsiooni saadused on nunnult kuumad ja lendavad düüsist nunnult välja.
Võrdluseks, ühend mis on erinevalt kaaliumsalpeetrist üksinda plahvatusohtlik, on ammooniumsalpeeter (NH4NO3) kuna tema molekulis on sees nii oksüdeerija (antud juhul hapnik) kui oksüdeeritav (antud juhul lämmastik ja vesinik). Teda ilmselt loetakse juba lõhkeaineks.
Keetmine jah hea, aga kui põhja kõrvetad, siis on nägu must ja suuur suuur tossupilv üleval..Oehh wrote:Kui ise segada siis läbikeetmine andis oluliselt parema tulemuse.
Ilmselt vees lahustusid suhkrud ja salpeeter omavahel korralikult ühtseks homogeenseks massiks. Väävel ja süsi vees ilmselt ei lahustu, kuid süsi imeb (absorbeerib) endasse salpa ja suhkru.
Peale keetmist tuleb pudru kile peale kuivama laotada ja peale kuivamist peeneks jahvatada.
