Hea on lugeda, kui tekib juurde uusi lennutajaid ja lennukeid. Mõtlesin, et annaks ka oma panuse.
Ostsin mõned GWSi EDF-50 impellerid. Esialgu ei olnud plaani nendest midagi ehitada. Kui aga asjad kätte sain, siis tekkis mõte lausa ise. Natukene depronit ja söevardaid. Tuub UHU Por liimi ja tulemusi võib näha piltidelt.
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... =impeller5
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... =impeller6
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... =impeller7
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... =impeller4
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... =impeller2
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... =impeller3
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... =impeller1
Tarmo
Propeller lennuki kõhus...
-
/ / / / /ALPINE
- Posts: 120
- Joined: Mon Oct 30, 2006 18:38
- Location: Tallinn
- Contact:
Eks ta paneb kahtlema kas ikka lendab. Kui juba iselendavad Piperid ei taha lennata... See oli nali. 
Arvan, et ta lendab ikka. Lennuki lennukaal on ca. 280 g. Kahe mootori staatiline tõukejõud on ca 150g. Tiivaulatus on 75 cm. Pinnakoormus on umbes 22...25 g/dm2. Pinnakoormuse arvutamisel panin sisse ka kere pindala, mis on 1/4 kandvast pinnast. Korralik vise ja lennukil ei jää lihtsalt midagi muud üle. Ta peab lendama. Eks natukene tuleb ennem esimest lendu ka simulaatori peal harjutada. Aga eks see ole lennuk nagu kõik teisedki. Ei ole midagi keerulist. Peaasi, et raskuskese on paigas.
Kui neid galerii pilte edasi vaadata, siis võib leida ka minu teise selle talve projekti.
Tarmo
Arvan, et ta lendab ikka. Lennuki lennukaal on ca. 280 g. Kahe mootori staatiline tõukejõud on ca 150g. Tiivaulatus on 75 cm. Pinnakoormus on umbes 22...25 g/dm2. Pinnakoormuse arvutamisel panin sisse ka kere pindala, mis on 1/4 kandvast pinnast. Korralik vise ja lennukil ei jää lihtsalt midagi muud üle. Ta peab lendama. Eks natukene tuleb ennem esimest lendu ka simulaatori peal harjutada. Aga eks see ole lennuk nagu kõik teisedki. Ei ole midagi keerulist. Peaasi, et raskuskese on paigas.
Kui neid galerii pilte edasi vaadata, siis võib leida ka minu teise selle talve projekti.
Tarmo
-
/ / / / /ALPINE
- Posts: 120
- Joined: Mon Oct 30, 2006 18:38
- Location: Tallinn
- Contact:
Natukene tehnikast. Sellel depronlennukil on peal 2 GWS impellerit ( nagu mainitud ). Kumbki peaks tarbima ca. 3..4 A voolu. Mingist varasemast ajast oli majapidamises 5A regulaator. Sellele ostsin peale upgrade ( teiste sõnadega panin ühe transistori juurde ). Ning nüüd on mul 15A regulaator. Kasutan 3S LiPo akusid. Esialgu oli plaan kasutada mobiili akusid. Pole küll parim variant. Ehk on kellelgi pakkuda 3s LiPo akusid mahtuvusega ca 800mAh. Tingimus on see, et see peaks välja andma ca 10A voolu ning kaal peaks peaks olema alla 65g. Lennukil on peal kaks GWS Pico servot. Juhtimisest niipalju, et lennukil ei ole ei elerone ega pöördetüüre. Samas kumbki kõrgustüür on eraldi servoga. Lendamine on täpselt sama nagu deltatiib või vaidtiib lennukil. Tehtud on nii, et pöörab terve tagatiib ( mitte tiivale kinituv tüür ).
Sellise depronlennuki suurim pluss on see, et tehnikat läheb peale üpriski vähe ning saab ära kasutada koju vedelema jäänud asju. Miinus on see, et kogu tehnika peab olema üpriski kerge.
Tarmo
Sellise depronlennuki suurim pluss on see, et tehnikat läheb peale üpriski vähe ning saab ära kasutada koju vedelema jäänud asju. Miinus on see, et kogu tehnika peab olema üpriski kerge.
Tarmo
Esimene lend tehtud!
Tahvel depronit, kaks impellerit ja muu kola - kuid ta lendab siiski! Esimene suurem pettumus oli kolmandiku võrra väiksem tõukejõud - 140g asemel ca 90g. Ilmselt minu enda lohakus. Ei viitsinud õhukanaleid hästi siledaks teha lootes kokku hoida mõned grammid. Teine põhjus ka see, et mootorid küsisid rohkem voolu, kui akud anda suutisid. Kuid ta lendab suurepäraselt. Juhtimine on tavatult lihtne ning lennuk väga stabiilne ( isegi liiga rahulik ja aeglane ). Jääb vaid oodata, mil Lauri käest parema aku kätte saan. Ehk saab mootoritest rohkem jõudu kätte ja lennuki kiiremaks. Samuti on mõttes tiibasid natukene lühemaks teha.
Tarmo
Tahvel depronit, kaks impellerit ja muu kola - kuid ta lendab siiski! Esimene suurem pettumus oli kolmandiku võrra väiksem tõukejõud - 140g asemel ca 90g. Ilmselt minu enda lohakus. Ei viitsinud õhukanaleid hästi siledaks teha lootes kokku hoida mõned grammid. Teine põhjus ka see, et mootorid küsisid rohkem voolu, kui akud anda suutisid. Kuid ta lendab suurepäraselt. Juhtimine on tavatult lihtne ning lennuk väga stabiilne ( isegi liiga rahulik ja aeglane ). Jääb vaid oodata, mil Lauri käest parema aku kätte saan. Ehk saab mootoritest rohkem jõudu kätte ja lennuki kiiremaks. Samuti on mõttes tiibasid natukene lühemaks teha.
Tarmo
Selle lennukiga on sellised lood, et asi läheb ümberehitamisele. Peale esimesi lende oli selline mõnus tunne, et lennuomadused on supper head. Peale mõningat testimist oli selge, et miskit on valesti. Kiirus on minu jaoks liiga väike ja ei mingit vigurlendu saanud sellest riistapuust välja võluda. Noh ma siis mõtlesin, et lõikaks tiibu natukene lühemaks. Äkki suureneb siis kiirus. Jah, nii lolli mõtte peale annab tulla. Aga lollid on ju äärmiselt leidlikud. Nii kadus see viimanegi lennuvõime. Tõsi jah, veojõudu õnnestus mul suurendada 90g pealt 120g-ni. Tänu parematele akudele.
Lennuk ise on 280g kuid suure kereristlõikega - suure õhutakistusega. Tiib oli ka 30 cm lai ja paksemas kohas 6 mm paks - äärmiselt õhuke, et saada mõistlikku tõstejõudu. Tõstejõud saavutati sellega, et nina peab pidevalt üleval hoidma - õhutakistus suurenes veelgi.
Ühesõnaga tuleb natukene tiiba ümber teha. Plaan on teha selline kooriktiib, mille katted on depronist ja sees depronribid. Lesaks veel söeroovitused. Plaan on ka kere teha natukene voolujoonelisemaks. Mootorid tõstaks ka lennukile tahaotsa - saaks õhukanaleid lühemaks teha. Eks näis mis lennukit ta meenutama hakkab.
Vähemalt on tegevust pikkadeks õhtutundideks. Vaja vaid depronit ja UHU Por'i juurde hankida. Kuid see on vaid ettevõtmise asi. Kes veel ei tea, siis Mikromaailmast saab seda liimi 25 EEK tuubitäis. On vaja vaid ette tellida.
Tarmo
Lennuk ise on 280g kuid suure kereristlõikega - suure õhutakistusega. Tiib oli ka 30 cm lai ja paksemas kohas 6 mm paks - äärmiselt õhuke, et saada mõistlikku tõstejõudu. Tõstejõud saavutati sellega, et nina peab pidevalt üleval hoidma - õhutakistus suurenes veelgi.
Ühesõnaga tuleb natukene tiiba ümber teha. Plaan on teha selline kooriktiib, mille katted on depronist ja sees depronribid. Lesaks veel söeroovitused. Plaan on ka kere teha natukene voolujoonelisemaks. Mootorid tõstaks ka lennukile tahaotsa - saaks õhukanaleid lühemaks teha. Eks näis mis lennukit ta meenutama hakkab.
Vähemalt on tegevust pikkadeks õhtutundideks. Vaja vaid depronit ja UHU Por'i juurde hankida. Kuid see on vaid ettevõtmise asi. Kes veel ei tea, siis Mikromaailmast saab seda liimi 25 EEK tuubitäis. On vaja vaid ette tellida.
Tarmo
Tähelepanek õige! Siiski on ja pisikesele lennukile kõlbaks:
http://www.medusaproducts.com/motors/MR ... 0Sheet.pdf
http://www.medusaproducts.com/motors/MR ... 0Sheet.pdf
Vaadates lennuki pilte tekkis mõte,et kas ei oleks mõistlik liigutada mõttemaailma selles suunas,et hakata juhtima mootorite veojõudu,nagu päris analoogsete lennukite puhul tehakse.Tegelikult ei ole mudeli puhul ju üldse oluline suur lennukiirus (va spetslennukid),vaid manööverdusvõime ka väikestel kiirustel.Äkki oleks mõistlik liigutada taga düüse analoogselt sul juba kasutusel olnud stabilisaatori juhtimisega (üles-alla ja eleronide imiteerimiseks üks üles ja teine alla).Pöördetüüri võiks imiteerida mootorite veojõu jagamisega,mis peaks ka ju võimalik olema.
Selle motorite veojõu juhtimise peale on mõeldud. Asja pluss on paremad manöövrid. Miinuseid aga kole palju. Äkilisema manöövri puhul kaob kiirus, mootorite seiskamisel kaob juhitavus. Seega tuleb lisaks veojõusuuna muutmisele jätta alles ka klassikalised tüürid. Seega suureneks servode arv ( läbi selle ka kaal - igasugune mehaanika on ju lisaraskus ). Kui arvestada antud mudeli väikest veojõudu - 120g - 43% lennukaalust, siis ainus eesmärk on kaalu vähendamine. Seda kõike võtan arvesse samal tehnikal baseeruval uuel lennukil. Esialgu teen lendava luukere - vajalikud keredetailid + tehnika. Olles veendunud selle lennuvõimelisuses, hakkan lisama teisi "ilustavaid" keredetaile. Näis, mis sellest siis välja tuleb. Tahaks teha nii, et veojõud oleks 50% lennukaalust.
Selleks on vaja muuta impelleri õhu sissevõtmise avade kuju ( oli vist mingi "intake ring" ) - joonised on olemas ja näited ka.
Tarmo
Selleks on vaja muuta impelleri õhu sissevõtmise avade kuju ( oli vist mingi "intake ring" ) - joonised on olemas ja näited ka.
Tarmo
Aga kui pikendaks stabilisaatori tagumist osa nii,et see ulatuks düüsist väljuva õhujoa sisse ja juhiks ka väljuvat õhujuga?Tekiks sama olukord,nagu tavalise propellerlennuki puhul,kus tüürid on pidevalt propellerist tuleva õhujoaga koormatud.Muidugi on ilmselt raske saada head vigurlendu tegevat mudelit sellise veojõu ja kaalu suhte korral - suhe peaks olema 100% ringis,veel parem kui veojõud ületaks kaalu,siis jääks lennuk rippuma.Kas impelleri puhul üldse selline võimalus olemas on,kui palju sealt piiratud gabariitide tõttu on võimalik veojõudu välja võluda?
TEOORIAS saab ju veojõudu 2 mootori ja 2 kiiruseregulaatori puhul saatjast väga edukalt miksida. Ja ega miksi ei pea 100% tegema, vaid näiteks maksimaalselt vähendab ühe mootori võimsust 30% võrra.
Ok, see teooria ja Tarmo teab praktikat
Tarmo võiks oma impelleriga suvel ka F3A võistluste Sport kava läbi lennata. Kui lennuk alla 2x2 meetri ning 5kg, siis on kõik korras! Teoorias võib probleeme tekkida müratasemega
mis on küll sisepõlemismootorite jaoks kehtestatud piirang ja esialgu vast seda mõõtma ei hakka.
Ok, see teooria ja Tarmo teab praktikat
Tarmo võiks oma impelleriga suvel ka F3A võistluste Sport kava läbi lennata. Kui lennuk alla 2x2 meetri ning 5kg, siis on kõik korras! Teoorias võib probleeme tekkida müratasemega
mis on küll sisepõlemismootorite jaoks kehtestatud piirang ja esialgu vast seda mõõtma ei hakka.Lauri Laidna - www.pistik.com
Sikutan taas vana teema üles.
Natukene sai seda "Depron reaktiivi" modifitseeritud. Sai ka esimesed proovilennud tehtud uues setupis.
Impelleritel sai vahetatud mootorid. Harjadega mootorite asemel on 12mm diameetriga Feigao brushlessid. Seoses sellega said ka uued regulaatorid. Tiib sai täielikult ümber tehtud. Kui ennem oli 2 lehte 3mm paksust depronit kokku liimitud ja natukene profiili lihvitud. Siis nüüd on kahe depronkihi vahel balsast tala ning mõned ribid. Tiiva paksus on keskkohas 12 mm paks. Selle kahe muudatuse abil paranesid lennuomadused oluliselt. Mis profiil see on, seda on raske öelda. Peaks meenutama Clark Y, kuid on oluliselt õhem. Tiiva paksuse ja laiuse suhe on 12/300 - 4%. Lennukaal on nüüd 330g ja tõukejõud ca 220g. Selline suhe on juba piisav, et lennuk lendaks "vabalt". Loomulikult ei tee ta vertikaalset tõusu, kuid nii surmasõlmed ning selililennud teeb ära.
Lisaks on lennuki start üpriski lihtne. Kerge vise käest ning juba ta lendas. Samuti on lood maandumisega. Lihtsalt hoog maha ning ennem maha tulekut nina veidikene üles. Maandumiskiirust pole ollagi.
Laurile peab valmistama pettumuse. F3A kava nende impelleritega kohe kuidagi ära ei tee. Lennuk lihtsalt ei vea välja ning ka piloodil jääb oskusi napiks. Kuid enda lõbuks ja teiste lõbustamiseks on lennuk tasemel.
Niipalju siis mõtteid peale testlendu. Märkima peab vaid seda, et esimese lennu jaoks oli tuul natukene vali, kuid ilm supper.
Tarmo
Natukene sai seda "Depron reaktiivi" modifitseeritud. Sai ka esimesed proovilennud tehtud uues setupis.
Impelleritel sai vahetatud mootorid. Harjadega mootorite asemel on 12mm diameetriga Feigao brushlessid. Seoses sellega said ka uued regulaatorid. Tiib sai täielikult ümber tehtud. Kui ennem oli 2 lehte 3mm paksust depronit kokku liimitud ja natukene profiili lihvitud. Siis nüüd on kahe depronkihi vahel balsast tala ning mõned ribid. Tiiva paksus on keskkohas 12 mm paks. Selle kahe muudatuse abil paranesid lennuomadused oluliselt. Mis profiil see on, seda on raske öelda. Peaks meenutama Clark Y, kuid on oluliselt õhem. Tiiva paksuse ja laiuse suhe on 12/300 - 4%. Lennukaal on nüüd 330g ja tõukejõud ca 220g. Selline suhe on juba piisav, et lennuk lendaks "vabalt". Loomulikult ei tee ta vertikaalset tõusu, kuid nii surmasõlmed ning selililennud teeb ära.
Lisaks on lennuki start üpriski lihtne. Kerge vise käest ning juba ta lendas. Samuti on lood maandumisega. Lihtsalt hoog maha ning ennem maha tulekut nina veidikene üles. Maandumiskiirust pole ollagi.
Laurile peab valmistama pettumuse. F3A kava nende impelleritega kohe kuidagi ära ei tee. Lennuk lihtsalt ei vea välja ning ka piloodil jääb oskusi napiks. Kuid enda lõbuks ja teiste lõbustamiseks on lennuk tasemel.
Niipalju siis mõtteid peale testlendu. Märkima peab vaid seda, et esimese lennu jaoks oli tuul natukene vali, kuid ilm supper.
Tarmo
Tean et sa vene keelt oskad ja arvan et see võib olla huvitav sinu ja Tarmo jaoks http://forum.rcdesign.ru/index.php?showtopic=58972Kuno wrote:Vaadates lennuki pilte tekkis mõte,et kas ei oleks mõistlik liigutada mõttemaailma selles suunas,et hakata juhtima mootorite veojõudu,nagu päris analoogsete lennukite puhul tehakse.Tegelikult ei ole mudeli puhul ju üldse oluline suur lennukiirus (va spetslennukid),vaid manööverdusvõime ka väikestel kiirustel.Äkki oleks mõistlik liigutada taga düüse analoogselt sul juba kasutusel olnud stabilisaatori juhtimisega (üles-alla ja eleronide imiteerimiseks üks üles ja teine alla).Pöördetüüri võiks imiteerida mootorite veojõu jagamisega,mis peaks ka ju võimalik olema.
Need lingid on Tarmo jaoks: http://www.efly.ru/articles/f5.php
http://www.efly.ru/articles/su25.php
http://www.efly.ru/articles_our_readers/mig.php
http://modelism.net/mig23.php?advid=351 ... nd=670191&
Kodeering on Cirilic windows
Venelaste teemad on muljetavaldavad....aga lendamiseks need piltidel nähtud riistad ilmselt eriti ei kõlba.Samas,ei olnud keegi lähenenud teemale sellest küljest,et paigutada tagant väljuvasse õhuvoolu juhtpindu.Ilmselt tõeline läbimurre impellerite ajastul tuleb siis,kui veojõud saab võrdseks ja hakkab ületama mudeli kaalu - siis muutub teema lendamise koha pealt huvitavaks - saab vigurlendu teha.Praegu jääb teema siiski sellisele eksperimetaaalsele pinnale.Samas ilma eksperimentideta ei toimu ju arengut.Seega Tarmole jõudu!
Paneks ühe pildi taas rahvale vaatamiseks.
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=P6210144
Tegemist on väikese improvisatsiooniga. Kodus oli natukene depronit ja mõned tarvilikud raadiojuhtimise vidinad. Natukene nokitsemist... ja valmis see oligi. Esimene proovilend tehtud ning asi lendas päris rahuldavalt. Kui arvata välja see, et mootor põles sisse ( loodan, et regulaator jäi terveks. Seda ei viitsi ennem uurida kui uue mootori kätte saan ).
Lennukil on tiivapikkust 50cm, kerepikkust 47cm. Lennukaal on 140g. Mootorikomplekt on GWS EDF-50 impeller ning akudeks on 700mAh mobiili akud. Pildil on lennuki kõrval tikutoos.
Tarmo
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=P6210144
Tegemist on väikese improvisatsiooniga. Kodus oli natukene depronit ja mõned tarvilikud raadiojuhtimise vidinad. Natukene nokitsemist... ja valmis see oligi. Esimene proovilend tehtud ning asi lendas päris rahuldavalt. Kui arvata välja see, et mootor põles sisse ( loodan, et regulaator jäi terveks. Seda ei viitsi ennem uurida kui uue mootori kätte saan ).
Lennukil on tiivapikkust 50cm, kerepikkust 47cm. Lennukaal on 140g. Mootorikomplekt on GWS EDF-50 impeller ning akudeks on 700mAh mobiili akud. Pildil on lennuki kõrval tikutoos.
Tarmo
GWS firmal on meetrise tiivaga A-10 koopiamudel 2 mootoriga ,ja see sellepärast,et tal ei ole sisselaske õhukanaleid-mootorid on selja peal .Originaalis on tal 55mm föönid. Pisikese liivapaberiga töötlemise järgi saaks sinna panna sisse 64mm.Uurisin asja ja foorumites lubatakse 4400kv mootoriga tõmmet peaaegu ca 350 grammi.3s 2200mah aku pealt voolu umbes 18A.See kõik tuleb korrutada 2-ga.Peaks tulema päris tige tükk.Lennuaeg tuleb vist küll kesine aga eksprimenteerimiseks peaks käima küll.Kokku saab tõsta suht odavalt.Kere inglismaalt 20£ tükk,transa kulud on metsikud- tuleb mitu tükki korraga võtta ,siis tasub ära,ja muu nodi hiinamaalt.Igatahes mina tahan ära proovida.