EPP jaoks vajalikku kraami olen ostnud siit:
http://www.epp-modelle.de/.
Ühest rullist teibist järkub mitmele mudelile.
Parima tulemuse annab koos pihustatava liimiga.
Kiirema lennu jaoks on kasulik mudelile ka kaalu lisada.
Paljud on selleks kasutanud tiivaühendus varda asemel raudvarrast.
Tegelikult EG ehituse ja selle lennutamise ümber olevat teemat on väga pöhjalikult käsitletun nii ameerika kui euroopa foorumites.
Seal palju kasulikku infi kirjas. Tasub kindlasti enne mudeli kokkupanemist lugeda.
Möned lingid videodele:
http://www.rcmovie.de/view_video.php?vi ... 7b85867d9a
http://www.helihopper.eu/video/easyglid ... chnitt.mpg
http://www.rcgroups.com/gallery/showgal ... EasyGlider
Algaja I raadiojuhitav lennuk.
16x13 on minulgi kasutuses, viimasel ajal veel suuremad. Ma mõtlesin neid 6x4 propiga lennukeid, kuhu suurem lihtsalt ei mahu:
Selliste proppide ja lennukiiruste juures peaks impeller parema kasuteguri andma, vähemalt mitte hullema. Juga sabale on küll hirmutav, aga eks propellergi puhu sinna. Täisgaasiga muutub selline lennuk ikka tunduvalt erksamaks.
Kapi otsa seisma jäänud lennukile 2. elu andmiseks peaks selline Ducted Fan kõlbama.
Üks DEMOLEND kah veel.
Selliste proppide ja lennukiiruste juures peaks impeller parema kasuteguri andma, vähemalt mitte hullema. Juga sabale on küll hirmutav, aga eks propellergi puhu sinna. Täisgaasiga muutub selline lennuk ikka tunduvalt erksamaks.
Kapi otsa seisma jäänud lennukile 2. elu andmiseks peaks selline Ducted Fan kõlbama.
Üks DEMOLEND kah veel.
Last edited by [J] on Sun Jan 14, 2007 23:39, edited 2 times in total.
Motocalc oskas vist ka impellerit arvutada, keegi võiks andmed sisse lüüa ja näeb, mis saab 
Lauri Laidna - www.pistik.com
Ma pidasin silmas EG´d.
Nendel töukava propiga mudelitel, EasyStar jne., oleks see impeller veelgi pönevam, seal nagu loodud alus impelleri jaoks.
Mul impelleritega kahjuks mingeid kogemusi pole, nii ei oska ka arvata, kuidas juga välja näeks. Mulle tundub, et propelleri poolt tekitatav juga veidi rohkem laiali jookseb.......
Vähemalt pole E-Inpellerite juga kuum ja sabale pole otsest kahjustust karta......
Nendel töukava propiga mudelitel, EasyStar jne., oleks see impeller veelgi pönevam, seal nagu loodud alus impelleri jaoks.
Mul impelleritega kahjuks mingeid kogemusi pole, nii ei oska ka arvata, kuidas juga välja näeks. Mulle tundub, et propelleri poolt tekitatav juga veidi rohkem laiali jookseb.......
Vähemalt pole E-Inpellerite juga kuum ja sabale pole otsest kahjustust karta......
Tarmotaja ehk oskab täpsemalt kommenteerida, mililne see juga "välja näeb" ja kuidas saba selles segi pekstud ja keerlema pandud (?) õhuvoolus töötada võiks. Samas on ju suurtele rc-plaaneritele ka päris jet tiiva peale pandud ja lendab väga edukalt. Videole vist siin foorumis ka kuskil viidatud!
Lauri Laidna - www.pistik.com
Milline see impelleri juga välja näeb? Pole õrna aimugi. Räägitakse, et sama, mis propelleril. Impelleri sees on plaadid, mis seda õhuvoolu suunavad ja "rahustavad". Kui aga minu arvamust tahate kuulda, siis kasutage parem propellereid kui impellereid. Impeller on meeletu energiaraiskaja. Lisaks läheb selle enamus jõudu vileks, mitte kaulikuks tõukejõuks.
Mis puutub impelleri õhuvoolu suunamisest tüüridele, siis seda eriti ei tehta. Põhjuseks ilmselt see, et enamus impellerimudeleid imiteerib kas sõjalennukeid või reisilennukeid. Kuid arvatavasi olulisem põhjus on see, et impeller pannakse reeglina kere keskele või tagaotsa. Igal juhul tüüridele liialt lähedale. Tekib olukord, et pideval täisgaasiga lendamisel piisab väga väikestest tüüridest - tüüridel on pidevalt suur õhuvool - impellerijuga ja mööduv õhk. Kui nüüd mootor välja lülitada, siis kaob impelleri poolt tekitatav õhuvool. See tähendab seda, et seisva mootoriga on juhtimine äärmiselt keeruline ning maandumine nõuab suuri kogemusi.
Tarmo
Mis puutub impelleri õhuvoolu suunamisest tüüridele, siis seda eriti ei tehta. Põhjuseks ilmselt see, et enamus impellerimudeleid imiteerib kas sõjalennukeid või reisilennukeid. Kuid arvatavasi olulisem põhjus on see, et impeller pannakse reeglina kere keskele või tagaotsa. Igal juhul tüüridele liialt lähedale. Tekib olukord, et pideval täisgaasiga lendamisel piisab väga väikestest tüüridest - tüüridel on pidevalt suur õhuvool - impellerijuga ja mööduv õhk. Kui nüüd mootor välja lülitada, siis kaob impelleri poolt tekitatav õhuvool. See tähendab seda, et seisva mootoriga on juhtimine äärmiselt keeruline ning maandumine nõuab suuri kogemusi.
Tarmo
Viskasin just mõõdulindi EasyStarile – mahub kuni R=70mm prop.
Kahtlen, kas impeller oleks suurema kasuteguriga. Küll oleks selle kinnitus suhteliselt lihtne ja on vast põnevam. Pealegi oli D=28mm välisrootori paigutuse ja mootoriraami nikerdamisega tükk peamurdmist.
Ei usu, et impelleri kontsentreeritum õhujuga EasyStari taolise mudeli tillukestele sabatüüridele probleeme valmisab. Ennem vastupidi.
Mardi pakutud teibid – lindid on ristkoega. Kui juba, siis olgu vähemalt 95% pikipidi kiudu, nagu oli kaasas Multipexi Magister´il.
Kahtlen, kas impeller oleks suurema kasuteguriga. Küll oleks selle kinnitus suhteliselt lihtne ja on vast põnevam. Pealegi oli D=28mm välisrootori paigutuse ja mootoriraami nikerdamisega tükk peamurdmist.
Ei usu, et impelleri kontsentreeritum õhujuga EasyStari taolise mudeli tillukestele sabatüüridele probleeme valmisab. Ennem vastupidi.
Mardi pakutud teibid – lindid on ristkoega. Kui juba, siis olgu vähemalt 95% pikipidi kiudu, nagu oli kaasas Multipexi Magister´il.
teipide kohapelt on estpakis saadaval see nn "pikikiudu" teip millega mina oma lennukit praegu kleebi...väga hea teip soovitan.
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=P1140005
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=P1140005
Futaba T8FG
TBS Discovery
GoPro 3 BE +
51980760
TBS Discovery
GoPro 3 BE +
51980760
easyglideri mootoripesasse peaks D=36 mm inrunner ilusti tihkelt sisse minema, iseküsimus mida vaht otse kuuma mootori vastu teeb. outrunneri jaoks tuleb pesa mõni mm suuremaks urgitseda, vahu paksus üle 1 cm mootoripesa ümber. orig mootor on reduktoriga st mingi muu mootori (kas otse või läbi reduktori) telg ei tarvitse kokku minna orig teljeauguga kere ninas, lisaks on vaht ninas paks ja uue mootori telg ei tarvitse välja ulatuda. niiet uus mootoriraam on ilmselt paratamatu, sellistest on foorumites pilte ka olnud. lõigatakse jupp ninast maha, asemele liimitakse vineerketas ja tugevduseks veel klaasriiet. ilmselt vaja ka uut propellerit ja nuppu.
ise panin kohe alguses alla tavalise pakketeibi et ehk vigastab maandumisel vähem. see tuleb vist klaasriidega teibi vastu vahetada.
ise olen kraami ostnud nt www.andys-hobbyshop.de. easyglider electric ca 67 eur, vajalikud servod 14-15 eur/tk. saatmine kiire ca nädal ja odav ups ca 12 eur.
Vallo sul pangast lihtne vaatama tulla. täna pole kõige parem, mul arvuti laiali ja ei saa simut näidata.
Peep
ise panin kohe alguses alla tavalise pakketeibi et ehk vigastab maandumisel vähem. see tuleb vist klaasriidega teibi vastu vahetada.
ise olen kraami ostnud nt www.andys-hobbyshop.de. easyglider electric ca 67 eur, vajalikud servod 14-15 eur/tk. saatmine kiire ca nädal ja odav ups ca 12 eur.
Vallo sul pangast lihtne vaatama tulla. täna pole kõige parem, mul arvuti laiali ja ei saa simut näidata.
Peep
Peep on leidnud hea poe. Tänud. Ise maksin Lindigeris 19€ enam, tegelikult oleks aga pidanud kohe plaaneri variandi tellima. 31 € odavam, mootoriraami pean nagunii uue tegema, mootoriga pole samuti midagi teha.
D=36 mm INrunner on liialt karm värk, kui sellele niipalju hagu alla ajada, et tuliseks läheb, on vaene EasyGlieder ülekoormusest laiali. Mõtlesin ikka OUTrunnerit, EESTI keeli välisrootoriga 3-faasilist. Selle läbimõõduga on saadaval üle 3 kg tõmmet arendavaid.
Soovitan Peebule kohe ninaosast algavale ja enamvähem sabani ulatuva männiliistu liimimist. See tuleb kindlasti otstest, eriti tagaosas õhemaks hööveldada ja ninaosas võimalik ka kuumaga ette painutama.
D=36 mm INrunner on liialt karm värk, kui sellele niipalju hagu alla ajada, et tuliseks läheb, on vaene EasyGlieder ülekoormusest laiali. Mõtlesin ikka OUTrunnerit, EESTI keeli välisrootoriga 3-faasilist. Selle läbimõõduga on saadaval üle 3 kg tõmmet arendavaid.
Soovitan Peebule kohe ninaosast algavale ja enamvähem sabani ulatuva männiliistu liimimist. See tuleb kindlasti otstest, eriti tagaosas õhemaks hööveldada ja ninaosas võimalik ka kuumaga ette painutama.
oli jah hoopis Robbe Arcus mitte Graupneri miski. kuskilt sai ka selle juhendi (vist isegi Robbe kodukalt). on sarnased aga mitte identsed. keegi oskas rääkida et multiplexi elapor vaht on tunduvalt vastupidavam kui teistel. servode kinnituse tegin nagu Arcusel (see selgus tagantjärgi). Arcuse mootorikinnitus on täiesti erinev ja sobib ainult outrunneritele.
Peep
Peep
Outrunneri kasutamine sellisel mudelil on igati sobilik.
Kokkupanekujuhend: http://data.robbe-online.net/robbe_pdf/ ... 1-3117.pdf
Pole ka sellel robbe vahul midagi viga,mul silencer päris palju pauke saanud,pole teisel häda miskit.
Algajale veel ka miskit sellist: http://data.robbe-online.net/robbe_pdf/ ... 1-3131.pdf
Meenutab easy stari aga konstruktsioon on parem.
Kokkupanekujuhend: http://data.robbe-online.net/robbe_pdf/ ... 1-3117.pdf
Pole ka sellel robbe vahul midagi viga,mul silencer päris palju pauke saanud,pole teisel häda miskit.
Algajale veel ka miskit sellist: http://data.robbe-online.net/robbe_pdf/ ... 1-3131.pdf
Meenutab easy stari aga konstruktsioon on parem.
See viimane on mul endalgi valmis tehtud.
Väga hea juhitavusega, missest, et kaldüüre pole. Mootoriks on GWS harjadeta outrunner, voolu tarbib kuskil 6,5-7A.
Pildid:
http://www.hot.ee/tarmogr/bee1.html
Kodukas pole veel valmis niiet muud lingid ei tööta
Väga hea juhitavusega, missest, et kaldüüre pole. Mootoriks on GWS harjadeta outrunner, voolu tarbib kuskil 6,5-7A.
Pildid:
http://www.hot.ee/tarmogr/bee1.html
Kodukas pole veel valmis niiet muud lingid ei tööta
veel Andy hobipoest. veebipoodi pole ja tasub küsida ka seda mida tal nimekirjades väljas pole (aga samad firmad e graupner, robbe, multiplex ja simprop). väljapoole saksat saadab meelsasti. inglise keel pole tema tugevam külg, küsimused olgu lihtlausetena, vastab kindlasti aga lakooniliselt. aktsepteerib ainult krediitkaarte (virtuaalsed ok). koos saatekuluga arvet enne saatmist ei anna aga saatekulud olnud siiamaani meeldivalt väikesed (ups). olen ostnud temalt korduvalt üsna suurte summade eest ja pole kordagi tüssata saanud. lähiajal plaanis jälle tellida, kui on veel huvilisi võime teha ka ühiselt.
Peep
Peep
Vana, sa said oma EasyGlideri kätte? kas reduktor on täpselt 3:1? mõtlesin enda omal nädalavahetusel vaadata aga ei viitsind lennukit laiali kiskuda. millist käiguosa plaanid (mootor, akud, prop)?
Enda omal tegin siis sellised muudatused:
1. servode kinnitus keres nagu Robbe omal
2. ei liiminud tiivaservosid kinni, hoiab vaid pakketeip. seega kõik servod vajaduse korral vahetatavad
3. tiivad liimisin nii et servokaableid sisse ei pannud. ajasin pikad servokaablid läbi soone ja jootsin servodele külge. ühes tiivas läks läbiajamine sutsti, teises jäi aga kogu aeg soone keskel olevasse pauna kinni. egas midagi, võtsin ca 1mm jämeda sirge vasktraadi, jootsin sellele servokaablid otsa ja pistsin nagu nõela soonest läbi.
4. lõikasin kõik juhtpinnad lahti ja panin hinged, keegi mainis, et vahust hinged on liiga jäigad ja koormavad eriti tiivaservosid. sabas poleks see ilmselt vajalik olnud kuna servod suuremad ja saba jääb jäigemaks. pead ise hindama mida teed
5. canopy fiksaatorid on naljanumber. ise liimisin jupid takjakinnitust aga see pole ka hea.
mõtlen vaikselt harjasteta mootori peale
Peep
Enda omal tegin siis sellised muudatused:
1. servode kinnitus keres nagu Robbe omal
2. ei liiminud tiivaservosid kinni, hoiab vaid pakketeip. seega kõik servod vajaduse korral vahetatavad
3. tiivad liimisin nii et servokaableid sisse ei pannud. ajasin pikad servokaablid läbi soone ja jootsin servodele külge. ühes tiivas läks läbiajamine sutsti, teises jäi aga kogu aeg soone keskel olevasse pauna kinni. egas midagi, võtsin ca 1mm jämeda sirge vasktraadi, jootsin sellele servokaablid otsa ja pistsin nagu nõela soonest läbi.
4. lõikasin kõik juhtpinnad lahti ja panin hinged, keegi mainis, et vahust hinged on liiga jäigad ja koormavad eriti tiivaservosid. sabas poleks see ilmselt vajalik olnud kuna servod suuremad ja saba jääb jäigemaks. pead ise hindama mida teed
5. canopy fiksaatorid on naljanumber. ise liimisin jupid takjakinnitust aga see pole ka hea.
mõtlen vaikselt harjasteta mootori peale
Peep
Sain eile õhtul kätte, küll ilma stabilisaatorita. Pean jälle selle pagana Lindigeriga jagama.
Muljed: puhtalt tehtud, detalid sobivad ideaalselt. Kere ninaosa sisemus originaal 400 mootori koos 1:3 ülekande jaoks. Mootori koos propiga andsin juba ära. Ülekanne 1:3 on kirjade järgi.
Mul seisab ees küllalt tülikas uue mootoriraami väljamõtlemine ja ehitus. Täna tellisin ka uue mootori - sinna mahub D=28.
Tellitud mootor on 3-faasi, välisrootor, 1000p/V, 28/36mm, 80g, 3S ja 30A 60sek. Kirjas oli lubatud, et 11.1V, 20A, propiga 1147, pööretel 5930 annab tõmmet 1050g. Ei tea, pole kontrollinud.
Peaks ka mingi uue aku vaatama, kuid sellega on aega. Raskuskeskmest pole aimu ja tina pole akude asemel panna pole ka mõtet. Loodan, et 30/40A ESC peaks piisama.
Mul on mõõtudelt täpsed servod olemas, 1.2kg eleronid ja 2.4 kg muud. Võib ju tilga kuumliimi peale määrida.
Pikendatud servokaablid jätan tiiba ilmselt statsionaarselt.
Elapor hinged toimivad E.Staril normaalsel, pealegi saab neid iga hetk mõne teise süsteemiga asendada.
Kabiinikinnitus on tõesti paras porno, sama mis E.Staril. Seal kasutan praegusel hetkel tavalist kummirõngast
Muljed: puhtalt tehtud, detalid sobivad ideaalselt. Kere ninaosa sisemus originaal 400 mootori koos 1:3 ülekande jaoks. Mootori koos propiga andsin juba ära. Ülekanne 1:3 on kirjade järgi.
Mul seisab ees küllalt tülikas uue mootoriraami väljamõtlemine ja ehitus. Täna tellisin ka uue mootori - sinna mahub D=28.
Tellitud mootor on 3-faasi, välisrootor, 1000p/V, 28/36mm, 80g, 3S ja 30A 60sek. Kirjas oli lubatud, et 11.1V, 20A, propiga 1147, pööretel 5930 annab tõmmet 1050g. Ei tea, pole kontrollinud.
Peaks ka mingi uue aku vaatama, kuid sellega on aega. Raskuskeskmest pole aimu ja tina pole akude asemel panna pole ka mõtet. Loodan, et 30/40A ESC peaks piisama.
Mul on mõõtudelt täpsed servod olemas, 1.2kg eleronid ja 2.4 kg muud. Võib ju tilga kuumliimi peale määrida.
Pikendatud servokaablid jätan tiiba ilmselt statsionaarselt.
Elapor hinged toimivad E.Staril normaalsel, pealegi saab neid iga hetk mõne teise süsteemiga asendada.
Kabiinikinnitus on tõesti paras porno, sama mis E.Staril. Seal kasutan praegusel hetkel tavalist kummirõngast
ühe asja unustasin. üldine konsensus jututubades on et raskust sappa panna ei tasu. ma mingis meeltesegaduses ikka panin. raskuskese on iseenesest paigas kui akud (intellect 1400 pakk ca 200g) kõige eesmises asendis (vastu canopyt). lennul aga tundus et raskuskese võiks veel tirts eespool olla, muidugi võib olla tegemist algaja luuluga. kui paned kergema harjasteta mootori ja lipod siis raskust sappa pole mitte mingil juhul vaja.
üks võimalik eest kinnitusega outrunneri kinnitus on http://www.miliamperios.com/foro/viewtopic.php?t=62303
ise mõtlesin katsetada 400 mõõdus inrunneri ja orig reduktoriga mis istuks jamadeta praegusele kohale. ei viitsi outrunneriga kemiseerida. see mulle rohkem lendamise algtõdede õppimiseks ja tuunida jõuab hiljem.
Peep
üks võimalik eest kinnitusega outrunneri kinnitus on http://www.miliamperios.com/foro/viewtopic.php?t=62303
ise mõtlesin katsetada 400 mõõdus inrunneri ja orig reduktoriga mis istuks jamadeta praegusele kohale. ei viitsi outrunneriga kemiseerida. see mulle rohkem lendamise algtõdede õppimiseks ja tuunida jõuab hiljem.
Peep
Kindlasti on taolist mootorit lihtsam paigutada, kõik tehase poolt paika pandud mootori seadenurgad jäävad alles.
Teisest küljest arvan, et paljalt lendama õppimiseks piisab ka olemasolevast alalisvoolumootorist.
Pea kindlast õppimisel meeles, et E.Gliederi esiosa on küllalt õrn, palju õrnem E.Stariga võrreldes.
E.Gliederi ninaosa paugust kannatavad kohe ka mootori seadenurgad.
Teisest küljest arvan, et paljalt lendama õppimiseks piisab ka olemasolevast alalisvoolumootorist.
Pea kindlast õppimisel meeles, et E.Gliederi esiosa on küllalt õrn, palju õrnem E.Stariga võrreldes.
E.Gliederi ninaosa paugust kannatavad kohe ka mootori seadenurgad.
Se mootori kaldenurkade värk on suht keeruline,tean et peaks mootori paigaldama ca 2-3 kraadi alla ja 1-2 kraadiparemale,ideaaljuhul peaks siis masin lendama otse.
Tegelikkuses on aga asi hoopis teine,suuremalt jaolt saad õige nurga kätte ikkagi ainult katsetuste teel.
Mul omal peale Volare esimest pauku ei olegi õnnestunud mootorit enam õieti paika saada,pidevalt veab vaskule poole.
Tegelikkuses on aga asi hoopis teine,suuremalt jaolt saad õige nurga kätte ikkagi ainult katsetuste teel.
Mul omal peale Volare esimest pauku ei olegi õnnestunud mootorit enam õieti paika saada,pidevalt veab vaskule poole.
Algajale veel miskit.
Sai korra Kullos käidud ja jäi selline näppu.
Mugav kokku panna,loogiline ja lihtne,pidi ka hea lendaja olema.
Homme saan ka regulaatori ja vastuvõtja kõhtu panna,siis proovima.
Toitma hakkavad kaks 7,2V 1300mha LIPO akut,regu ja vastuvõtja Robbelt.
Propelleri peab vist surema panema.
Vaata: http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... me=album21
Ka Kyosho "easy-glider"
Sai korra Kullos käidud ja jäi selline näppu.
Mugav kokku panna,loogiline ja lihtne,pidi ka hea lendaja olema.
Homme saan ka regulaatori ja vastuvõtja kõhtu panna,siis proovima.
Toitma hakkavad kaks 7,2V 1300mha LIPO akut,regu ja vastuvõtja Robbelt.
Propelleri peab vist surema panema.
Vaata: http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... me=album21
Ka Kyosho "easy-glider"
Last edited by Ervin2 on Tue Feb 20, 2007 23:37, edited 2 times in total.
easystarist
Endale sai Multiplex easystar soetatud pisut enne jõule ja esimest lendu sai tehtud juba 25 detsembril.
Esimeseks lennukiks sobib minu meelest ülihästi, kuna oli väga lihtne kokku panna ja allub ka kergesti kontrollile lennu ajal. Lennuaega on lennukil juba tublisti üle ööpäeva ja 6 purgise NiMh akupakiga on võimalik lennata umbes pool tundi.
Lennuk on ka üle elanud paar suuremat crashi väiksemate kahjustustega. Esimene suurem crash oli umbes 50 meetri kõrguselt nina ees maasse, üritades teha välispidi surmasõlme. Kahjustusteks oli kõigest see, et saba murdus pooleks. Natukene liimi vahele ja jälle korras. Teine suurem crash oli eile, kui tugeva tuulega sai pisut lennutamas käidud. Maandumisel ajas tuul lennuki 30 meetrit eemal asuvatesse puudesse, ja üks neist võttis vasaku tiiva tagaservast väikese "ampsu". Muid suuremaid kahjustusi ei olnud. Seega minu meelest väga tugev ja tubli lennuk algajale
Esimeseks lennukiks sobib minu meelest ülihästi, kuna oli väga lihtne kokku panna ja allub ka kergesti kontrollile lennu ajal. Lennuaega on lennukil juba tublisti üle ööpäeva ja 6 purgise NiMh akupakiga on võimalik lennata umbes pool tundi.
Lennuk on ka üle elanud paar suuremat crashi väiksemate kahjustustega. Esimene suurem crash oli umbes 50 meetri kõrguselt nina ees maasse, üritades teha välispidi surmasõlme. Kahjustusteks oli kõigest see, et saba murdus pooleks. Natukene liimi vahele ja jälle korras. Teine suurem crash oli eile, kui tugeva tuulega sai pisut lennutamas käidud. Maandumisel ajas tuul lennuki 30 meetrit eemal asuvatesse puudesse, ja üks neist võttis vasaku tiiva tagaservast väikese "ampsu". Muid suuremaid kahjustusi ei olnud. Seega minu meelest väga tugev ja tubli lennuk algajale
Õnnitlen tann200, hea ostu puhul.
Jagaks mõned soovitused. Ise liimisin otstest õhemaks hõõveldatud männiliistud ninaossa, üks 15x3 mm kere põhjas ja kaks 10x2 mm (jämadamast kohast) kere külgedele, kuni tiiva keskkohani. Alumine võiks vabalt lõpuni (kiiluni) ulatuda. Kindlasti peaks neid liiste sobivsse koonusesse hõõveldama ja eriti alumist kuumutamisega ette painutama. Liimib hädaga ka EPO, tõmbasin alla ka ehitusmateriali poest saadud musta kangaga teibi riba.
Kaalu tuli pisut juurde, selle jagu ka kiirust. Muidu kipub ninaosa arvukate matsude tõttu viltu minema.
Lisasin ka loksuma kippuvale tiivakinnitusele tugevduseks vertikaalse 80mm puukruvi. Augu puurisin umbes tiiva esimeses kolmandikus kuni põja keeratud plastist seeneni. Tiivakinnitus lubab nüüd sõlmi ja muud lihtsamat purunemisehirmuta ette võtta.
PS: Kui oskad ilma crachit lennata, käib ka niisama.
Jagaks mõned soovitused. Ise liimisin otstest õhemaks hõõveldatud männiliistud ninaossa, üks 15x3 mm kere põhjas ja kaks 10x2 mm (jämadamast kohast) kere külgedele, kuni tiiva keskkohani. Alumine võiks vabalt lõpuni (kiiluni) ulatuda. Kindlasti peaks neid liiste sobivsse koonusesse hõõveldama ja eriti alumist kuumutamisega ette painutama. Liimib hädaga ka EPO, tõmbasin alla ka ehitusmateriali poest saadud musta kangaga teibi riba.
Kaalu tuli pisut juurde, selle jagu ka kiirust. Muidu kipub ninaosa arvukate matsude tõttu viltu minema.
Lisasin ka loksuma kippuvale tiivakinnitusele tugevduseks vertikaalse 80mm puukruvi. Augu puurisin umbes tiiva esimeses kolmandikus kuni põja keeratud plastist seeneni. Tiivakinnitus lubab nüüd sõlmi ja muud lihtsamat purunemisehirmuta ette võtta.
PS: Kui oskad ilma crachit lennata, käib ka niisama.