F3K DLG-plaaner

prosper · Post by **prosper** » Fri Oct 11, 2013 22:28

http://www.youtube.com/watch?v=11BzyS5C ... detailpage
Kas F3K -s lubatud võistelda ka sellisel??
Kas F5J klassis arvestatakse ka tiiba?
Kuidas pikalennu võistlustel reeglid on?

[J] · Post by **[J]** » Sat Oct 12, 2013 20:21

Kehtivad FAI vastava lennukiklassi reeglid.
Vaidtiib võib olla.
Plaaneril köis 150 meetrit, F5J mootori tööaeg 30 sekundit.
Pikal lennul oli F5J-s lisareegel 200 meetrise algkõrguse piiranguga.

[J] · Post by **[J]** » Tue Oct 15, 2013 13:54

Leedus toodetav maailmaklassi viskeplaaner "Stream":

http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=1732886

Süsiplastist tiib:

prosper · Post by **prosper** » Thu Oct 17, 2013 11:01

Leedukad on tublid. Suure töö ära teinud. Aga kaugele seda veel saab aretada? Mees ei tundnudki mudelit ja sai selle ennem võistlusi kätte ning ohooo mis tulemus Prantsusmaal. Tavaliselt nagu autosõitjatega ,et kohanduvad sellega ning testivad ja siis võistlema.

[J] · Post by **[J]** » Fri Oct 18, 2013 10:24

prosper wrote:kaugele seda veel saab aretada?

Aastakümnetega arendatud tehnoloogiad võimaldavad tiivaprofiili valmistamise täpsuseid, mida tavainimene ei suuda mõõtagi, tegemisest rääkimata:

Hetkel uuritakse kuuldavasti edukalt näiteks vajalikke optimaalseid tiivaprofiili pinnasiledusi profiili eri osades jne.
Autovõidusõidu võrdlus on minu meelest täpne.
Tehasel on teadmised ja tehnoloogia ning toodetakse riistvara. Sportlane teeb trenni, hoiab tehnikat töökorras ja teavitab tehast probleemidest ning vajalikest arendustest.
Võistlustel tunneb tegelikult head lendajad kergelt ära näo järgi - nad on enamusest tunduvalt päevitunumad.

prosper · Post by **prosper** » Fri Oct 18, 2013 22:00

Võistlustel tunneb tegelikult head lendajad kergelt ära näo järgi - nad on enamusest tunduvalt päevitunumad.

No vist sellepärast et nägu päikese poole kogu aeg. Aga kes on Eesti Tragi testpiloot ? Kelle nägu on päevitunud ?

Oehh · Post by **Oehh** » Fri Oct 18, 2013 22:39

[J] wrote:Aastakümnetega arendatud tehnoloogiad võimaldavad tiivaprofiili valmistamise täpsuseid, mida tavainimene ei suuda mõõtagi, tegemisest rääkimata:

Vägisi tuleb meelde ca 2000 a.e.k. kristust ehitatud tempel.
Koosnes 20m kõegustest sammastest mis olid nii täpselt looditud, et nende pikutelgede projektsioonid ristusid 2,5km kõrgusel.

Tänapäeva ehitajad jäävad kipsplaadist seina tehes hätta täisnurkse nurgaga

[J] · Post by **[J]** » Fri Jan 17, 2014 23:15

Siin paar tantsusammu selgeks õppimiseks kenasti ära näidatud:

http://www.youtube.com/watch?v=-PDUmBlod6E

[J] · Post by **[J]** » Thu Jan 30, 2014 1:25

Ukraina "Snipe" viskamiste demoesinemised 2013.a. F3K MM-võistlusel:

[J] · Post by **[J]** » Tue Feb 04, 2014 18:41

Viimase kahe video järgi on minusugusele kõrvalt kiibitsejale huvitav probleem, kas on mõistlik enne paar sammu jooksta või ei

Maailmameister veidi ikka jooksusamme tegi aga 75 meetrit kõrgust saavad kuuldavasti mõlemad stiilid. Kanter jälle enne heidet justkui ei jookse ...

cuprum · Post by **cuprum** » Wed Feb 05, 2014 8:48

[J] wrote: kas on mõistlik enne paar sammu jooksta või ei

Keskkooli füüsikaõpik teab rääkida, et kiirused liituvat - jooksukiirus ja viskekiirus siis. Niisamma paari jooksusammu teha ja siis paigalt visata pole küll erilist mõtet (kui just effekti ja võimalikku lihaste soojenemist mitte arvestada).

[J] · Post by **[J]** » Wed Feb 05, 2014 22:09

Jooksukiiruse kaal stardikiiruses tundub ikkagi kaduvväike ja asjal äkki rohkem rituaalne jne. tähendus, umbes nagu kõrgushüppaja liigutused enne hoojooksu algust.
USA koondislased paistab, et jooksu kõrgelt ei hinda (0:45):

cuprum · Post by **cuprum** » Thu Feb 06, 2014 10:51

[J] wrote:Jooksukiiruse kaal stardikiiruses tundub ikkagi kaduvväike

Räme naer saalist

A tegelikult, tee loomkatse. Tõsta plaaner peakohale ning astu paar kiiremat sammu, lastes siis plaaneri lahti - kaugele/kaua lendab?

Yep, võime kõrvale tuua ka mitmeid jooksmisvastaseid argumente - alates jooksusammu keerukusest ja lõpetades vektorite liitmisega (horisontaal/vertikaal projektsioonid). Kuid samas, muude täiesti võrdsete tingimuste korral julgen ennustada, et pisikesegi alghooga visatud plaaner lendab õige pisut kauem - sekundimängus võibolla ka otsustavalt kauem

[J] · Post by **[J]** » Thu Feb 06, 2014 11:44

cuprum wrote: Tõsta plaaner peakohale ning astu paar kiiremat sammu, lastes siis plaaneri lahti - kaugele/kaua lendab?

Kui astun paar kiiremat sammu ja lasen lahti, kukub tönsti varba peale, sest jooksukiirus rohus ja jooksupikkusega mõni meeter jääb alla isegi horisontaallennukiirusele. Kui ei usu, katsu lendava lennuki ees jooksta nii, et see järgi ei jõua.
Lendamiseks peab ikka viskama ka veidi.
Suure ja raske lennuki käest startimisel (tuleb saavutada vähemalt horisontaallennu kiirus ca 8 m/s) on jooksukiiruse mõned meetrid abiks.
Viskeka algkiirus on kümned meetrid sekundis.
Paigalseisu inertsi ületamiseks on viskeeelne liikumine kasuks, umbes nagu tennisemängija enese kõigutamine servi ootel.

[J] · Post by **[J]** » Thu Mar 06, 2014 21:05

Kasulik vahend trennis ja võistlusel:

Usun, et peaks testima enne saatjal kasutamist, et kindlasti telefoni kiirgus saatjat "sassi" ei löö ja kõik koos ikka häireteta toimib.

Scoop · Post by **Scoop** » Thu Mar 06, 2014 21:14

Saatjale kinnitatud mobiil koos kõikide aktiivsete viledega ei sega saatjat, proovitud

Kehtib siis eelkõige Spektrumi kohta.