T-Rex 500

ints · Post by **ints** » Fri Sep 12, 2008 0:22

Hmm. Proovi trex 500 sabatoru nii eemaldada, et rihm tuleb kaasa, aga sabatoru kinnitus jääb kere plaatide vahele. Minul ei õnnestu... ;-( Ja kogu selle kinnituse lahti kruvimine on üsnagi tülikas.

Ziilike: ma ei rääkinud mitte tuuningsabast, vaid std. sabast. Ja laagrite arvu osas polnud mul [peaaegu - loe edasi;)] mingeid pretensioone, hoopis selles osas, et labapidemete otsas pole kuule/kuulliigendeid, vaid vaskpuks + kruvi. KUI labapidemed oleks metallist, siis poleks praeguse konstruktsiooni vastu ehk midagi [peaaegu - loe edasi;)], aga plast-realisatsioonis pole see üldse hooldatav. Ja seda kordaks ka, et osa kriitilisi osasid VÕIKS reaalselt ikkagi alumiiniumist olla (std. komplektis). See paarkümmend lisataala poleks myyginumbreid mõjutanud, ja kui kopteri kere ja pearootor on suures osas vingest süsinikust ja alumiiniumist, võiks osa sellest uhkusest olla rakendunud ka sabakonstruktsioonile. Paraku on kogu saba meenutamas vähendatud koopiat Ergo sabast (disain a la 15++ aastat tagasi), mida esimesel võimalusel tuli upgradeda.

Ahjah, vihje Aligni tuuningjupi kohta käis selle kohta, et nn. control link on seal [slideri koost item H50082, http://www.rc-fever.com/index.php?main_ ... e&pID=2825] endiselt algse plast-detaili stiilis jupp, isegi kui ta metallist valmistatud on. "Micro-Heli Precision CNC Tail Pitch Slider for T-Rex 500" meeldib mulle märksa rohkem kui Aligni enda upgrade, millel _vähemalt pildil_ tunduvad olema plastist lingid. Igal juhul aga kasutab Aligni jupp endiselt vaskpukse erinevalt esimese laagritest. Ja igal juhul eelistaks ma kõige tavalisemat kuul-linki sellele vaskpuksiga süsteemile.
Lisaks käib ka nn. saba nurk-lingi suur kuul Align nn. tuuningosal endiselt plasti sisse. Ok, kui too korra Õnnestub normaalselt kinni keerata ja kleepida pole ilmselt suurem lugu - kuniks ehk too kuul ära kulub ja tahaks vahetada.

NB! End-of-the-day on oluline ju see, et saba liiguks imekergelt aga samas annaks kõik kruvid keermeliimiga korralikult kinni keerata. Ja seejuures oleks asi hooldatav. Metall-metallis liidesed seda enamasti on, aga plekikruvikeermega kruvi plastis tüüpi liides reeglina annab varem või hiljem otsad. Viimane on õigustatud krässis pidevalt purunevate juppide omahinna alla saamisel, aga saba labapidemed ja slider/selle lingid ja saba nurklink on yllatavalt vastupidavad detailid. Ja igal juhul oleks selles osas IMHO kuullink rohkem abiks kui too õnnetu puks-kruvi-auk plast-labapidemes süsteem - mis vähemalt konkreetses realisatsioonis lihtsalt ei liigu nii vabalt kui ma tahaks/eeldaks. Ja vähemgi normaalne liikuvus tekib vaid poollahtiste kruvide korral, mis ERITI plastis pesitsedes mulle kananaha ihule tekitavad.

Muide, mis puutub HeliCampil osalenud somme, siis väidetavalt on nemadki selle saba upgrademise tee jalge alla võtnud...

PS. Ülaltoodut ei tule võtta kui arvamust, et trex 500 halb kopter on. Vaid pigem kui siirast imestamist, kuidas vanad niivõrd imelikus (st. kriitilises) kohas kulusid kokku otsustasid hoida... Noh, ja hoiatust, et tegelt meid suvel kylastanud vanade arvamusel, et trex 500 on väga hea std. paketis "as is" on tegelt teatud disklaimer manu.

JazZ · Post by **JazZ** » Fri Sep 12, 2008 9:16

Minu meelest ei ole üle mõistuse emaldada 12 kruvi ja saba toru kinnitus küljeplaatide vahelt välja tõmmata.

Minul on need puks-kruvi-auk plast-labapidemes kruvid kinni keeratud ja saba liigub vabalt (muidugi on variant et minule piisavalt vabalt ei ole Sinu jaoks vabalt). Kusjuures see kehtib nii originaal kui Align'i upgrade saba kohta.

Kindlasti on olemas palju paremaid koptereid, aga mina olen siiski 500 hinna ja kvaliteedi suhtega väga rahul.

Neid soomlasi oleks tahtnud isegi näha, kuulsin et nad olid päris kõva lendu teinud seal, aga mul oli samal ajal onroad võistlus :(

Plaanib see nädalavahetus (13.09) ka keegi kopteriga Viljandisse minna või on seal ainult lennuki mehed?

[J] · Post by **[J]** » Fri Sep 12, 2008 10:55

Kuna Jason Krause on üks T-Rex 500 autoritest, pole kopteri tasemel olemisest kahtlusi:
http://www.youtube.com/watch?v=lK8YkCpJ2sM

JazZ wrote:võõrad mured minu jaoks, pole neist ühtegi omanud...

Huvitaks, kas on ette jäänud selles kopteris ka selliseid "pulki", mis reaalselt lihtsalt ise heast-peast ära lagunesid.

JazZ · Post by **JazZ** » Fri Sep 12, 2008 11:42

[J] wrote: Huvitaks, kas on ette jäänud selles kopteris ka selliseid "pulki", mis reaalselt lihtsalt ise heast-peast ära lagunesid.

Ei ole. Ainuke asi mis ilma alla kukkumata katki on läinud oli plastik mixing arm, aga see oli ka oma viga, selle sisse munakat keerates ma kasutasin lihtsalt liiga palju jõudu...

ints · Post by **ints** » Fri Sep 12, 2008 17:15

Ei ole. Ainuke asi mis ilma alla kukkumata katki on läinud oli plastik mixing arm, aga see oli ka oma viga, selle sisse munakat keerates ma kasutasin lihtsalt liiga palju jõudu...

- noh, [peaaegu] sellest ma ju räägingi. Pigem on see disainiviga, sest varem või hiljem lähevad need kohad katki kopteri hooldamise käigus. Ok, pearootori juures see mind märkimisväärselt ei seganud, st. antud ühenduse võib CAga kinni keerata ja kuludes uued jupid osta. Aga näiteks sabas, kui ka mixing armi baas on plastauk, EI SAA asi põhimõtteliselt viisakalt toimida - by design.

Minu meelest ei ole üle mõistuse emaldada 12 kruvi ja saba toru kinnitus küljeplaatide vahelt välja tõmmata.

- need 12 kruvi teevad antud sõlme osas antud kopteri pretsedenditult kõige raskemini hooldatavaks kopteriks, mis mulle on ette sattunud. JR Ergol vastavalt: 2,5 kruvi; MS Hornetil: 1 kruvi jne... Üle 4 kruvi selles kohas on minu arvates kyll üle mõistuse

Veel: antud kruvid istuvad jällegi plastmassis. Ühel ilusal hetkel tähendab see ilmselt antud jupi uuendamist vaid seetõttu, et kruvid ei jää enam kinni ;-(

[J] - Jason Krause on tõesti kõva piloot. Kui hea insener ta on? Kahjuks mulle on see teadmata - usun, et on hea. AGA, kuigi tema nime külge kleepimine antud disainile võimaldab tal pidada ilusat bürood USAs, ei anna see mingit infi selle kohta, kui palju hiinlased reaalselt tema disaini on arvesse võtnud ja millise saba tema reaalselt projekteeris [kui ta sellega yldse tegeles]. Ja paraku, ilmselt ei saagi me seda kunagi teada - ilmselt tänu saladuse hoidmise lepingule antud firma ja isiku vahel. Ja veel - enamus maailmanimega koptereid on disainitud vähemalt sama heade pilootide poolt nagu Krause. Osad on neist paremini välja kukkunud kui teised

Mida ma tahan öelda on see:
- TRex500 sommide käes jättis hea mulje
- 3DMastersil lausa suurepärase
- poes ka
- karbi lahti võtmisel ka...
- pearootori ja raami ehitamisel olin veidi pettunud paaris plastosas, mis pildid tundusid alumiinium (pearootori lingistikus);
- aga sabakonstruktsiooni juurde jõudes tundsin kyll pisikest pygada saamise tunnet.

Pole küll Krause, aga sellist saba poleks ma enda disainitu nime all lubanud turustada.

Lennutada pole veel jõudnud - loodetavasti meeldib

I.

PS. Kristjan lubas Viljandisse minna. Mina ilmselt siiski ei saa, kahjuks - kuigi jutuks eile oli.

[J] · Post by **[J]** » Sat Sep 13, 2008 11:24

Ah jaa, teine T-Rex 500 autoritest oli Alan Szabo ( http://www.littlerotors.com/articles/al ... index.aspx )
kellel kulub kütust 75 to 100 gallons a year.
http://www.youtube.com/watch?v=p3nNiUStTE0&NR=1
T-Rex 500 testlend:
http://www.youtube.com/watch?v=GvYUjzBr ... review.php

mart63 · Post by **mart63** » Sat Sep 13, 2008 11:34

Uskumatu jõud originaalmootoril, Trex450 originaalmootoriga sellist lendu küll ei teeks..

ints · Post by **ints** » Sun Sep 14, 2008 14:27

Curtis Youngblood on kah üks rea asjade "autor". Huvitavalt mitmekülgne vana - labad, kuberner, kopter, sumpsid, kopterikütus jne. Kes teab tausta, saab aru, et iga vidin nõuab täiesti erineva profiiliga insenerteadmisi.

Või Scott Gray.

Mõlemad on fantastilised, maailmanimega lennutajad. Väga headel kohtadel maailmaarvestuses nii 3D kui FAI poolel. Ja tundub, et ka tippinsenerid? Ok, Curtisel on vähemalt veidi vanust, et see tunduks tõene. Aga ikkagi, sounds like a dream?

Mis puutub aga tegelikku "autorlusse", siis enamikel juhtudel on reaalne põhjus marketing, ja ülejäänud juhtudel anti mõni hea idee reaalsetele inseneridele. Näiteks Curtise "kopteridivisjoni" selja taga on hoopis teised vanad. Jah, ja mõnel väga harva esineval juhtumil on need piloodid ise autorid selle klassikalises mõttes.

Mul on au olnud lähemalt kokku puutuda 2 reaalse autoriga - CSM-i Colin (Mill) ja RJXi Frank (Schneckenburger). Mingil imelikul põhjusel ei ole nad maailma tipp-pilootide listis, kuigi ntx. Frank annab kindlasti hetkel (veel mitu aastat;-) meile kõigile silmad ette;). Huvitav oleks järgi vaadata, kelle nimel on Align (üks väheseid tootjaid, kes kiivalt kõike on patenteerinud) patendid?

Lihtsalt - inimvõimetel on teatud piir. Ei saa olla hea piloot ja hea insener üheaegselt. Headest pilootidest on saanud häid insenere küll (TT Raptori PEAdisainer mr. Shigetada Taya ntx., aga ka tema ei teinud asju üksi, st. oli vaid KAASautor - muide, TT sponsoreeris ka Szabosid), aga siis pole nad enam head piloodid. Maksimaalselt suudetakse oma piloodikarjääri kõrvalt mõelda/ideid genereerida paari aspekti osas - Rüdiger Feil näiteks tegeles YS mootori tuunimise (oma "versioon" on saksamaal turustatav) ja prototüüpis rootoripead (mõned tema modifikatsioonid [aga mitte too rootoripea] jõudsid ka kopteritootja tootekataloogi - aga asi oli kaugel kopteri disainist.

Nii Krause kui siin mainitud Alan Szabo on viimasel ajal "seotud olnud" ka Synergy ja Aurora disainiga. Kusjuures, Synergy on neist kõigest kõige rohkem "pilootidel poolt pilootidele" disainitud kopter, mis avaldub nii firma distributsioonimudelis/tootetoes [vt. veebi] kui ka tootevalikus.

Kahjuks on päevas on ikkagi vaid 24h ja osa sellest tuleb kulutada magamisele. Ülinimesi ei ole olemas. Või on neid väga vähe

PS. ThunderTiger, Align, Hirobo, JR jpt. on väga suured kaubamärgid, kus toodedisainiga ei tegele (erinevalt CSMist ja RJXist) üks-kaks inimest, vaid suhteliselt suured arendustiimid...

PS2. Align ei ole USA firma. USAs viibiv peakonstruktor ja maailma teises otsas (Taiwan ROC) viibiv tehas annaksid reaalselt väga halva lõpptulemuse. See lihtlabaselt ei toimiks. Niiet tegelikult oleks meile kui pilootidele parem loota, et TRex 500 reaalne autorid elavad ikkagi Hiinas ja maailmanimega pilootide TAGASISIDE võimaldas esialgseid disainivigu olulisel määral vähendada.

Asi saab alguse muide tavaliselt niipidi, et (hea) piloot otsib sponsorit. Ja algab koostöö tootja ja piloodi vahel, kus tootja sponsoreerib pilooti ja proovib võimalikult palju vastu saada. Loomulikult arvestatakse ka sponsoreeritud pilootide tagasissidega ja kui see on kas hea turustusargument või sisuliselt hea idee, võetakse vastavalt arvesse kas tagasisside andmise fakt või idee ise - mõlemal juhul saab kleepida asjale aga sildi "designed by..". Mis puutub aga konkreetselt Szabodesse, siis teatavasti on nad koos perekonnaga mitu korda "paari vahetanud". Mitte et ma ette heidaks, aga lõhnab nagu äritehing. Mina arvan, et seejuures müüdi piloodi-renomeed, mitte inseneriteadmiseid.

Mina võtaks neid allkirju karbil kui maailmanimega pilootide kinnitust: "kõlbab lennutada kyll". Ja selles ma ei kahtlegi - oma silmaga näinud, et seda uskuda...

[J] · Post by **[J]** » Sun Sep 14, 2008 22:29

Inimesi, kes kõiksugustel teemadel lõputult lõõritada suudaksid on maailmas karjakaupa. Sellised piloodid, nagu Kraused-Zabod annavad asjale esmajärjekorras õiglase hinnangu ja eraldavad "hülgemöla" õigest asjast.
Mina seetõttu nende juttu, kes ise eriti õhus ei püsi kunagi tõsiselt ei võta.
Nii raadio- kui vabalennus on insenerideks tipptasemel enamasti ikkagi tipud ise, sest "kirjutuslaua Jukud" ei suuda teemat piisaval tasemel mõista. See pole aiavärava konstrueerimine.
Masstootmine püüab nende töid lihtsalt võimalikult tehnoloogiliseks muuta.

ints · Post by **ints** » Mon Sep 15, 2008 17:19

Mudelkopterite konstrueerimise taust erinebki oluliselt vabalennu või raadiolennu mudelite juures tavapärasest (kus tõesti ilmselt tihti tipp-piloot loob prototüübi ja firmad kohandavad seda masstootmise jaoks).

Ma hetkel ei mäleta enam, mida Futaba mainis ühe kopterimudeli väljatöötamise eelarveks - vist oli see summa 100 milj. jeeni -> ca 10 miljonit eek... Point on see, et kopterimudeli väljatöötamine on igastahes SUUR investeering, isegi kui ma eksin suurusjärguga.

Heida pilk võrdluseks ka MM/EM-idel kasutatud mudelitele: palju on vabalennu ja raadiolennu mehi, kes kasutavad kitte/modifitseerimata mudeleid? Kui Sinu info oli õige (usun, et jah), siis peaks neid olema ka seal suhteliselt vähe.

Seevastu, kopteri-MM/EM on ENAMUS kitimudelite kasutajaid. EMil oli "isetehtud" koptereid isegi suhteliselt rohkem, kuna B. J. Nilsen oma Scorpioniga [mis oli Futaba vanade sapise kommentaari aluseks] ja sveitslase Hans Emmenegger'i eri tootja juppidest integreeritud kopteriga
on üsnagi tuntud "friigid". Isegi Rüdiger kasutas viimane kord sisuliselt seeriatootmises olevat kopterit. Kopter on piisavalt keerukas riistapuu, maailmaklass saavutakse eelkõige piloteerimiskogemuse abil, millele lisandub hea seadistamisoskus. Modifikatsioonid annavad suht vähe juurde.

PS. Sul on vaba voli uskuda keda ja mida tahad. See ei muuda (kahjuks) TREX 500 saba konstruktsiooni karvavõrragi.

Post by **lauri** » Mon Sep 15, 2008 18:07

On töid, mida saab teha üks mees ning on töid, mille jaoks on vaja palju inimtööjõudu ja meeskonda. F1 võidusõidu meeskondadel on ka peadisainer. Selle kohta ei saa ju öelda, et "marketingi trikk"

Samas vaevalt, et tema on pidurite jahutuse või esitiiva konkreetse disaini taga otseselt.

Indreku võirdlus vabalennumudel vs helikopter on siinkohal minumeelest vale. Mõlema disainiga saab üks inimene hakkama, kuid keerukus seisneb tootmises, mitte disainis! Vabalennumudeli saab suurusjärkudes väiksema eelarvega disainilaualt valmis lendavaks mudeliks. Seetõttu toodetakse ka Eestis TRAGI raadioplaanereid, aga mitte rc helikoptereid.

Suure mudelifirma puhul see 10mEEK ühe toote väljatöötamiskuludeks on täiesti usutav, eriti kui sinna on sisse arvestatud ka veel marketing jne. Kallid tööd on ka vormide valmistamine plastik-juppide seeriatootmiseks ning programmid cnc-juppide väljalõikamiseks jne. Lisaks veel igasugu tegevused, mida ettegi ei kujuta. Seda loomulikult ei tee üks mees vaid meeskond.

Hoopis teine asi on aga inseneritöö.

Usutavasti kulutab maailma tipp-piloot päevas maksimaalselt paar tundi lennutamiseks, vaevalt et rohkemaks aju võimeline on. Ka kulub aega kopteri ettevalmistamiseks ning räigelt palju aega reisimiseks. Eeldatavasti vabu nädalavahetusi, kui lennutama ei pea (võistlused, demod, testimied) on vähe. Aga siiski jääb ju iga päev vähemalt 4-6 tundi aega kopteri disainimiseks.

Võta lahti cad-programmi ja disaini palju jõuda. Midagi revolutsioonilist ju ühe uue kopterimudeli puhul on VÄHE! Enamik juppe, mehhaanikat, ehitust on siiski oma olemuselt standartne ja järgi proovitud. Mis on Trex500 puhul selline, mida sa pole ühelgi teisel kopteril veel kohanud?

Seega võta lahti cad-programm, kopeeri teistelt kopteritel parimad elemendid kokku, venita mõõtkava parajaks, pane mõni hea uus idee ka veel patta ja ongi valmis

Mitte, et see tegelikult nii lihtne oleks, aga pole ka võimatu ülesanne ühele mehele.

Kas keegi Krause või Szabo omab piisavalt inseneriteadmisi, mina loomulikult ei tea. Kuid täiesti "marketingi trikiks" seda designed by ka ei hakkaks nimetama.

Lihtsalt minu sendid sel teemal. Loomulikult puudub mul täpne arusaam kogu sellest mudelimaailmast ja toote disainist - pole tehastes külas käinud ega koolis tootearendust/disaini õppinud

ints · Post by **ints** » Mon Sep 15, 2008 18:59

Ok, võimalik, et minu poolt senises elus omandatud elukogemus on läbinisti vale ja ma olen kokku puutunud ainult otseselt näkku valetavate kopteriinimestega - nende seas on nii tipp-piloote, tootjaid kui disainereid. Isegi kui nad kõik on mulle pahatahtlikult valetanud [ilmselt selleks, et vähendada oma/oma sponsorite toodete läbimüüki ja peletada mind kui ebmeeldivat inimest eemale], tekib paar puhtalt loogilisest mõtlemisest lähtuvat kahtlust:

Paar sellist kysimust võiks olla:
- miks enamus kopterijuppe läbib korduva prototüüpimise, hoolimata tugevusarvutustest ja kogemusest jne.? Just see on tegelikult ropult kallis: disaini, tooda rakised, tooda jupp, lenda, avasta, et ei toimi, re-disaini, tooda uued rakised, tooda jupp, jne....

- miks osad firmad puksivad 1:1 maha teiste firmade juppe, riskides patendirikkumise kohtuasjade ja mainega?

- miks osad kopterid lendavad paremini kui teised? Miks osad [osaliselt teine osa] on paremini hooldatavad kui teised? Miks osad kopterid lendavad hästi, aga müüvad halvasti ja vastupidi? Miks Nielseni kopter lendab halvemini kui näiteks Hirobo?

- miks Aurora Avant hilines turule 2 aastat? Ja miks ta teatud juhtudel õhus puruneb? [ja kes ta loomise juures olid tegevad

]

- kust kasvasid välja pisikesed elektrikad? Piccolo ja Hornet peaks siinkohal vast meenuma

ja kuidas nad edasi on arenenud [suurenenud ja omandanud suurte nitrokate pealt maha puksitud disainiga juppe]

- paljud inimesed teavad midagi [süvateadmiseid silmas pidades] kopterite aerodünaamikast? Ja oskavad teha rootoripea tugevusarvutust? Ma võin anda paar raamatutäit valemeid mida näiteks mina, hoolimata tehnikakõrgkoolis saadud suhteliselt heast matemaatika-alasest haridusest ei oska kasutada... Saaks pooltki aru, oleks hea

- miks on mitme mudelkopteri disaini taga full-size kopteridisaini koolitusega inimesed, kellest mõnedel on esimene muutunud full-day leivatööks?

Mina ei ole ka tehases käinud ekskursioonil, aga ma olen sattunud päris mitme tehaseomanikuga isiklikult rääkima. Natukene tean paari mudeli disaini telgitaguseid. Ja siis, ma olen näinud, mis toimub näiteks MM-il. Mis Sa arvad, kes läheb kopteripiloodi juurde ja ütleb, et kuule, mul on tunne, et Sul on sihuke asi valesti. Jah, see on kas teine piloot või, tootja. Eriti Jaapani tootjad on sellise toega väga silma paistnud. Kui ma väga ei eksi, siis puudutas üks konkreetne intsident ühte ülalmainitud kopteripilooti ja viga oli sama loll kui meil kõigil ette tuleb.

Kahtlemata on tehasepilootidel kergem, aga mida ma olen siin proovinud selgeks teha, on see, et kopterivärk on "teamwork". Ja kopteri disain ei ole lennuki disain.

Ma üldse ei taha vähendada tipp-pilootide panust asjade testimisel ja loomulikult on neil häid disainiideid ka. Aga hobikaaslaste seas välismaal ringi liikudes olen endalegi üllatuseks avastanud, kuipalju kavalaid ideid on nendel, kes [J] arvates kopterit õhus hoida ei suuda. Ja tootjad kuulavad kõiki ideid.

Tehasepiloodi tööpäev Jaapanis on 8h. Loomulikult pole see stick-time, sest asju on vaja katsetada, kopterit konfida. See võtab ropult aega. Loomulikult ma ei välistaks, et mõni neist seejärel CADi kasutab, aga noh, ma olen veidi neid vanasid ikka näinud ka. CADi kasutaja profiil on pigem kiilaspäine või paksu habemega friik, üle 30 aasta vana. Või on ta vähemalt ahelsuitsetaja. Tipppiloot on tänapäeval 7 kuni 25 aasta vanune koolilaps või üliõpilane või...

Pigem: heal piloodil on kergem saada tipp-piloodiks, kui tal on tehase meeskonna tehniline toetus taga. Mitte vastupidi.

Umbes sama nagu F1-s: sappariga grand prixi ei võida. Ole niihea piloot kui tahes. Ja mersu-vormeli mootorit ka ikka ükski piloot pole ise disaininud - akiivse piloodikarjääri kõrvalt. Ja ma ei tea, et mõni aktiivne piloot oleks vormelis samaaegselt peadisainer. Kui on, myts maha.

Ehk: võimalik, et ylalmainitud tegelased tegid reaalse disaini. Võimalik, et pole marketingitrikk. Aga miks me arvame, et nad on sama head insenerid kui piloodid? [olgu mainitud, et mina ei yletähtsustaks nende reaalselt võimalikku konstruktorirolli, sorry]

Ja isegi kui see on nii, siis ma juba alguses mainisin, vanad võisid disainida geniaalse saba. Tehase marketingitiim rullis neist ilmselt lihtsalt yle ja asemele konstruiti vanade käest kysimata see, mis seal praegu on.

No hard feelings...

[J] · Post by **[J]** » Mon Sep 15, 2008 20:26

Ints wrote: Ja mersu-vormeli mootorit ka ikka ükski piloot pole ise disaininud - akiivse piloodikarjääri kõrvalt

Kas on mõtet võrrelda võrreldamatuid asju!
Lennunduses on piloote, kes ise omale mootorid teevad üksjagu, sest firmad ei saa hakkama, muudest elementidest rääkimata.
Ehk tegeleme edaspidi ikka teemakohaselt T-Reks 500-ga!

Kristjan · Post by **Kristjan** » Mon Sep 15, 2008 21:07

[J] wrote:Mina seetõttu nende juttu, kes ise eriti õhus ei püsi kunagi tõsiselt ei võta.

Kui hästi peab õhus püsima, et Sa hakkaksid tõsiselt võtma?

Näita ette ja siis hakkan ka harjutama.

[J] · Post by **[J]** » Mon Sep 15, 2008 21:54

Kui hästi peab õhus püsima, et Sa hakkaksid tõsiselt võtma?

Piisab kui lätlaste, leedukate, rootslaste ja soomlaste käest "pika puuga" võistlustel ei saa ja ennast nendega kaunistada pole tarvis.
Põdemiseks pole põhjust! Häda pärast käiks ka Eestis 3 parema hulka kuulumine (kõva konkurentsi korral 6 hulka).
Selliste inimeste tehnikas, ma usun, et tasuks nuhkida ja miskit enda jaoks meelde jätta.
See on täiesti ainult minu probleem, et ma igat jutupaunikut ei usu.

ints · Post by **ints** » Mon Sep 15, 2008 22:00

Kui Sa mõtled lennunduse all mudellennukeid, siis see on vähem teemakohane, kui kopterite ja F1 vormelite võrdlemine

Pole näinud maailmataseme kopteripilooti, kes ise mootori teeks. Sest firmad (eelkõige YS ja OS, teised ei tule eriti maailmatasemel arvesse) toodavad nii kindlalt töötavaid ja võimsaid isendeid.

Ma olen näinud mudellennukitel konservikarbist kokku kleebitud sumpse ka. Kopterite kyljes mitte.

Lihtsalt, vaba/raadiolend vrs. mudelkopterid on ÄÄRMISELT erinevad alad (sportlikus ja ärilises mõttes), ühe taust-teadmistega pole teises peaaegu midagi teha (ma ei mõtle siin raadioaparatuuri yhendamise ja raadiokangide liigutamise/mootori timmimise teemat).

Kusjuures, F3A on minu meelest olemuselt sportlikum, sest F3Cs võid olla maailma parim piloot, aga MMil Sa esikolmikusse ei tule, kui Su selja taga pole suurt/õiget kopteritootjat. Juba aastakymneid. Täpselt nagu F1-s.

TREX500 - jajah. Sain just Custom Heli Parts'i "T-Rex 500 Carbon Fiber Mini Tail Servo Mount" jubina kätte. JR DS3500G on tänu sellele lõpuks viisakal moel sabaservoks kylge kruvitud ja parasjagu nuputan, kui kaugele servoõlale kuul kinni kruvida... Yhtlasi on siis originaal-raam yle

ints · Post by **ints** » Mon Sep 15, 2008 22:01

Noh, lätlastele ja leedukatele teeme me juba aastaid pika puuga ära

Siiski pole pähe tulnud nende skalpe lõigata. Tead, see pole kopteriharrastuse juures kombeks.

Jutupaunik [J] - 1069 postitust

Keks · Post by **Keks** » Mon Sep 15, 2008 22:14

Tohib korraks segada seda vestlust ja küsida ühe küsimuse, äkki keegi oskab nõu anda...

Kui kaugele sabaservo käpale ma peaks kinnitama munaku, kui güro on futuba GY401 ja servo S9257?

Tänud

Kristjan · Post by **Kristjan** » Mon Sep 15, 2008 22:25

Keks wrote:Tohib korraks segada seda vestlust ja küsida ühe küsimuse, äkki keegi oskab nõu anda...

Kui kaugele sabaservo käpale ma peaks kinnitama munaku, kui güro on futuba GY401 ja servo S9257?

Tänud

Pane sedasi, et servo käik oleks maksimaalne ja et kummaski ekstreemumis ei ulatuks käik piirajani.

GY401 ei luba kahjuks mõlemat piirväärtust eraldi konfigureerida.

Keks · Post by **Keks** » Mon Sep 15, 2008 22:33

Ehk siis kui ma õieti aru saan siis servo käik 100% ja et mehaaniliselt jääks natukene mõlemalt poolt varu?

Kristjan · Post by **Kristjan** » Mon Sep 15, 2008 22:39

Keks wrote:Ehk siis kui ma õieti aru saan siis servo käik 100% ja et mehaaniliselt jääks natukene mõlemalt poolt varu?

Jah täpselt nii... aga kui paned servo neutraalasendile vastava sabarootori labanurga juba näiteks 10 kraadi peale, siis ühelt poolt jääb varu suurem, teiseltpoolt väiksem. Ma ei oska täpseid numbreid ütelda, kuna ise T-Rex 500 ei oma.

Aga nii tehakse sellepärast, et neutraalasend juba kompenseeriks peavõlli suhtes tekkivat momenti ja et "pirorate" (see on siis pirueti pöörlemissagedus) oleks mõlemas suunas võrdne.

Ilmselgelt kui GY401 korral paned servo neutraalasendile vastavaks sabarootori labanurgaks 0 kraadi, on CW ja CCW pöörlemissagedused erinevad.

Post by **lauri** » Mon Sep 15, 2008 22:39

Tegelikult ju tore arutelu

Ainult et teema läks mööda esialgsest, seetõttu kohe poolitan ka selle.

Miks mina üldse sõna sekka ütlesin? See arutelu läks aga lahti disainimisest. Indrek pani disainimise ja tootmise ühte patta ja summeeris ära. Nii asja vaadates ei ole jah Margusel Männimetsast võimalik RC kopterit disainida ja lubada kirjutada karbile "Designed by Margus". Ebareaalne, et kellegi Marguse disain jõuaks tootmiseni. Aga nii Trex500-l kui ka igal teisel kopteril on peadisainer. Mina arvan, et selleks võib vabalt ka Krause võikeegi teine olla. Kui suures osas ta ise cad-is midagi joonestas, tõepoolest ei oska arvata. Kuid puhtaks marketingi lauseks seda "designed by..." ka ei pea.

Üpris huvitav on lugeda, küll tunduvalt tehniliselt lihtsamate mudelite kohta, järgnevaid kolumne:
http://www.teamxray.com/teamxray/news/n ... goria=1581
http://www.neobuggy.net/modules/tinycon ... .php?id=32

ints · Post by **ints** » Mon Sep 15, 2008 22:47

Mida kaugemale kuuli paned seda suurem tundlikus. Manual mainib "arvesta kopteritootja soovitust", mille Align on - tundub - unustanud kaasa panna. Pildil tundub suht lühike (väljapoolt kolmas auk), ka foorumites räägitakse suht lyhikesest suurusest 9..10 mm. Tavapärane oleks pigem 13..17mm. Ma proovin alustuseks ise 11..14mm vahele [aga mul on teine servo ja Spartan gyro].

Lähtu siis eelkõike Kristjani soovitusest ja timmi link selliseks, et mõlemale poole oleks täpset ühepikkune käiguruum - servo neutraalasendis. Kristjani "finetuning" soovitus on Trexi manualis seletusena lk. 22 allnurgas slaideri tsentreerimise kohta... Aga selle paikapidavust saad kontrollida reaalselt lennutades - HH reziimist rate reziimi lylitades peab saba trimm samaks jääma. Vähese kogemuse korral ei soovita seda kindlasti õhus lülitada, vaid maast ettevaatlikult startida rate reziimis. Vajadusel tuleb sabalingi [traat] pikkust seadistada.

Kui saba normaalse [raadiost seadistatud] gainiga ikka rahmeldab, siis proovi yhe augu võrra "seespoolset" varianti ja vastupidi. Raadiost gaini keerates on eesmärgiks leida selline gaini asend, kus saba hakkab kiirelt edasi-tagasi rahemeldama ja siis veidi gaini väiksemaks keerates leiad sellele maksimaalse kasutatava väärtuse.

Sinu valitud servo on piisavalt kiire, niiet kõige välimist auku ma kindlasti taga ajama ei läheks.

Keks · Post by **Keks** » Tue Sep 16, 2008 0:17

Tänud vastuste eest kõigile, sain natuke targemaks selle koha pealt. Manualis seda tõesti kirjas polnud, seega panin ta umbes täpselt nagu teised servodki 16,5mm. See hakkas kahtlasena tunduma siis kui piirasin saatjast servokäiku 100%-lt kuni 35%-ni et mehaaniliselt liiguks ühest servast teise, sellepärast tulingi küsima teiste nõu.

Kui ma olen oma pearootori seadistuses ka natuke kindlamal meelel kui praegu ja treeningteliku alla saab siis proovin järgi mis ta õhus tegema hakkab.

Tänud

ints · Post by **ints** » Tue Sep 16, 2008 8:13

ATV võiks jääda 90% ja 110% vahele...

Keks · Post by **Keks** » Tue Sep 16, 2008 15:52

Hover-dasin oma esimese akutäie täna ära, saba hoiab ilusti, väga natukene tuleb iga 5-10s tagant parandada.
Muidu ei oskagi komenteerida kopteri käitumist... lendab küll

Laen aku täis ehk saab õhtul veel proovida ja harjuda temaga natukene

Lisatud: Nüüd siis teine akutäis ka otsas, saba sai natuke stabiilsemaks gain-i suurendamisega, kuid tahab natuke sättimist veel. See oli kohe juba kuidagi ilusam lend

endale isegi meeldis

... jätkan sättimist ja harjutamist

[J] · Post by **[J]** » Wed Sep 17, 2008 0:23

Põnev, palju simulaatorit enne on olnud? Ega ikka vist lausa kohe õhus ei püsi?

J

Keks · Post by **Keks** » Wed Sep 17, 2008 9:03

Ei oskagi ütelda kui palju, 2-3 nädalat iga päev umbes pool tundi (keskelt läbi)

Simus õigetpidi lendamine tuleb välja, päriselus õhus püsib, siiamaani olen ainult hõljuda proovinud saba enda poole, lasen päris kindlasti mitu akutäit nii ära veel et saks tunnetuse kätte paremini.

Keks · Post by **Keks** » Thu Sep 18, 2008 14:12

Paar lendu veel selja taga ja tekkis kohe üks mure:

Väga raske on saada kopter hõljuma ühele tasapinnale, kui annan gaasiga nõksu ülesse, siis tahab kohe täitsa ülesse ära lennata ja kui alla siis tuleb väga maaligi isegi põrkab vastu maad.
Proovisin labade sammu graafikut alandada, et ei oleks nii järsk ja sama ka gaasi graafikuga, tõstsin samaaegselt mootori pöördeid ka.
Hõljumise alal on pitch umbes 5,5-6 kraadi ja gaas ligi 90%, pöörded umbes 2150-2200.

Üks imelik asi veel mis silma hakkas, saba võngub üles alla umbes 4xs sagedusega, ei tea kas see on sellega kuidagi seotud või ei? Mitte palju küll aga näha on et võngub.

Oskab keegi midagi soovitada mida kontrollida/muuta/teha?

JazZ · Post by **JazZ** » Thu Sep 18, 2008 14:31

Keks wrote:Paar lendu veel selja taga ja tekkis kohe üks mure:

Väga raske on saada kopter hõljuma ühele tasapinnale, kui annan gaasiga nõksu ülesse, siis tahab kohe täitsa ülesse ära lennata ja kui alla siis tuleb väga maaligi isegi põrkab vastu maad.
Proovisin labade sammu graafikut alandada, et ei oleks nii järsk ja sama ka gaasi graafikuga, tõstsin samaaegselt mootori pöördeid ka.
Hõljumise alal on pitch umbes 5,5-6 kraadi ja gaas ligi 90%, pöörded umbes 2150-2200.

Üks imelik asi veel mis silma hakkas, saba võngub üles alla umbes 4xs sagedusega, ei tea kas see on sellega kuidagi seotud või ei? Mitte palju küll aga näha on et võngub.

Oskab keegi midagi soovitada mida kontrollida/muuta/teha?

Nõksu? Raadiol on vasaku kangi all krõgisti? Eemalda see.
Kus Sa seda labade sammu graafikut muutsid? Labade pitchi maksimumi peaks muutma swash menüüst ja normaalne oleks umbes 12 kraadi mõlemale poole.
Mis pinion Sul on ja mille järgi Sa tead et Su rootori pöörded on 2200? 90% flat throttle ja 12T pinion peaks andma rohkem kui 2200 pööret. 2200 on vähe selle kopteri jaoks.
Saba üles-alla kõikumine viitab ka liiga madalatele pööretele.