Mudelismifoorum

Labade sammu graafikut muutsin puldi pealt, mu puldil on ta helimixeri nime all, ehk siis muutsin pitchi. Mõlemale poole ta mul 12 kraadi veel ei ole, esialgu ühelepoole ainult, selle muutsingi ära 9 kraadi peale, et oleks sujuvam pitch. Pinion on mul liiga väike T13 5 purgise akuga, selleks ma pöördeid mõõtsingi, arvasin ise ka et on vähe 2200. Pöördeid mõõtsin tahomeetriga, panin kopteri maa külge kinni ja andsin gaasi (koos pitchiga nagu lennu ajal) niipalju et kopter hõljuks (selle gaasi kandi asendi jätsin meelega hõljumise ajal meelde).
Pinion tuleb mul ära vahetada, seda ma tean! Pole seda lihtsalt veel, arvasin et saab 13 pinioniga kasvõi niisama hõljumist harjutada.

Selle gaasi kangi all oleva nõgisti eemaldamises ma kahtlen natuke, sest see nõks on tõsiselt väike seal, mul see kruvi mis seda nõgistit pingutab täitsa lahti lastud, seega nõks suht olematu.

Keks wrote:Labade sammu graafikut muutsin puldi pealt, mu puldil on ta helimixeri nime all, ehk siis muutsin pitchi. Mõlemale poole ta mul 12 kraadi veel ei ole, esialgu ühelepoole ainult, selle muutsingi ära 9 kraadi peale, et oleks sujuvam pitch. Pinion on mul liiga väike T13 5 purgise akuga, selleks ma pöördeid mõõtsingi, arvasin ise ka et on vähe 2200. Pöördeid mõõtsin tahomeetriga, panin kopteri maa külge kinni ja andsin gaasi (koos pitchiga nagu lennu ajal) niipalju et kopter hõljuks (selle gaasi kandi asendi jätsin meelega hõljumise ajal meelde).
Pinion tuleb mul ära vahetada, seda ma tean! Pole seda lihtsalt veel, arvasin et saab 13 pinioniga kasvõi niisama hõljumist harjutada.

Selle gaasi kangi all oleva nõgisti eemaldamises ma kahtlen natuke, sest see nõks on tõsiselt väike seal, mul see kruvi mis seda nõgistit pingutab täitsa lahti lastud, seega nõks suht olematu.

Üldiselt on targem kohe õigesti seadistatud kopteriga õppida (kui on plaan ka 3D'd lennata kunagi), muidu peab hiljem jälle uuesti õppima.
5S lipo jaoks on 13T ilmselgelt väike, sealt ka saba üles-alla kõikumine. 15T pinion on eestis kohapeal olemas, võid mulle PM'i saata kui huvi on.
Üldiselt kopteri saatjatel neid nõkse ei kasutata, sealt tekibki see nõksu haaval tõusmine, kopteriga on võimalikult sujuvat kangi vaja.

Huvi pärast küsin, mis firma ja mis mahtuvusega 5S akusid Sa kasutad?

FlightPower Hacker aku, 5s 3700ma 25c, puldi teen ümber.
Tõstsin veel mootori pöördeid ja proovisin just, ligi 95% oli gaas ja pitch 5 kraadi ringi, pöördeid ei mõõtnud. Palju paremaks ja stabiilsemaks läks kohe, vahepeal sai kõik kangid isegi täitsa lahti lasta mingiks ajaks, kopter seisis koha peal ilusti ja ei olnud enam nii hullu ülesse alla lendamist.

Keks - saba ülesallakõikumine on antud kopteri teada-tuntud "omadus" tema jaoks madalatel pearootori pööretel. Kui Sa kasutad kõvemaid 3D jaoks mõeldud rootoripea kumme, siis vaheta pehmemate vastu - vähemalt kuni õige pinion kohal...

Kas Sa gaasi/pitchi kõveraid muuta ei saa, et muudad endpointi? Jäi eelnevast selline mulje? Et mina muudaks kõvera kuju keskelt laugemaks ja jätaks otspunktid enam-vähem paika.

PS. Ma ei näe küll mingit põhjust, miks peaks madalamate pööretega kopteri peal õppimine "raisku minema" (pigem kergendab sisenemist alasse - kui kopter ikka veel piisavalt erk on) - noh, iseasi, et kopter vaja toimima saada muidugi (see sabanoogutamine vaja kyll eemaldada).

I.

Sain Jazzi käest 15 pinioni ja pann peale ka juba, hoopis teine asi kohe, palju stabiilsem.
Aga see ülesse alla (kopteri mitte saba) ujumine on ikka alles, minuarust on see tuulest tingitud, kõveraid saan muuta laugemaks küll(5 punkti) , mida ma ka tegin. Gaasi kang ei ole enam nii tundlik aga ühele kõrgusele ma teda hõljuma ikka ei saa, pidevalt tuleb mängida gaasi kangiga ülesse alla (ei tea võibolla see peabki nii olema).
Üks mure on veel millest pole jagu saand, saba ujub ühelepoole (rootori pöörlemis suunale vastu) koguaeg ära, et umbes iga 5-10 sekundi pärast tuleb parandada, ma siin paar mõtet leidsin internetist mida proovida, kohe lähengi välja vaatan mis saab.

3700ma akuga eile leidsin kõige sobilikuma lennuaja ka, 13min lendu ja siis läheb laadises täpselt 3000ma sisse tagasi.

See üles/alla kõikumine maksis nüüd kätte ka lõpuks või siis lendas minema ülemine linkage rod mis laba nurka muudab, see oli igaljuhul kadunud ja kukkumis kohast ma seda ei leidnud.
Liikusin väiksel kiirusel edasi suunas maast umbes 2,5m kõrgusel kui järsku hakkas kõrgus kuidagi järsku kaduma ja kopter kaldus ettepoole.
Suure tõenäolisusega ikka enda mingisugune lollus nüüd saab HPI-sse igaljuhul esimeste juppide järgi minna.

Keks wrote:See üles/alla kõikumine maksis nüüd kätte ka lõpuks :) või siis lendas minema ülemine linkage rod mis laba nurka muudab, see oli igaljuhul kadunud ja kukkumis kohast ma seda ei leidnud.
Liikusin väiksel kiirusel edasi suunas maast umbes 2,5m kõrgusel kui järsku hakkas kõrgus kuidagi järsku kaduma ja kopter kaldus ettepoole.
Suure tõenäolisusega ikka enda mingisugune lollus :) nüüd saab HPI-sse igaljuhul esimeste juppide järgi minna.

Kopter ei seisagi ühel kõrgusel päris, see saaks toimida ainult idaalses maailmas.
Kurb kuulda et alla kukkusid, esimene kord on see kõige hullem minu meelest, hiljem muutub suht tavaliseks (oma kogemus) :P
See et link ära tuli õhus... No ma väga ei usu ja pole kuulnud ka et kellegi 500'l oleks nii juhtunud.
Juppide osas, võid mulle maili saata (ranno@hpi.ee) ja ma saan Sulle kohe öelda kas kõik asjad olemas on...


Muide asterix tegi ka täna Pärnus oma 500'ga esimese lennu ära, hõljus küll. Oli isegi päris hästi kokku pandud, ainult ühte pulka oli vaja 1 tiir pikemaks teha.
Mina lendasin ka ja suutsin ühe eriti koba päästmise ära teha :) Peapeal hõljudes läks jälle pidi sassi (imelik, simus seda ei juhtu) ja kopter tahtis nina ees maasse jälle minna, kuidagi eriti kobaga päästsin ära (u 20cm jäi puudu maast) , siis aga oli juba järgmine takstus ees... puud ja põõsad :) mis siis ikka, hoidsin veel paremat kangi all et nina uuesti taeva poole saada ja surusin gaasi põhja et hoog kuidagi maha saada... toimis, hetkeks jäi kopter seffilt nina taevapool põõsa ette seisma ja siis lendas sealt ilusti eemal. Kopter terve, sai lennata, nii et mina rahul. Loodan et asteris ka oma Pärnu sõiduga rahule jäi, kuna tema sai proovida ainult 3 minutit, hiljem tõusis tuul ja otsustasime et ei hakka riskima kohe esimesel päeval tuulega lendamisega.

Natukene hirmus oli esimene kord muud ei midagi Elamus muidugi väged esimene korra kohta.

Veel üks minu lennu video.
Mu 500'l nüüd siis Torque Tube küljes, mah'ide järgi peaks isegi lennuaega natuke juurde saama. Ja tundub et staatilise elektri probleemi lahendab ka, saba maanduse korjasin ära ja siiani pole alla kukkunud veel.
Valged CF flybar paddles'id teevad kopteri edaspidi lennus ja hoverdamisel veel stabiilsemaks, samas ma ei täheldanud et cyclic oleks aeglasemaks muutunud (vähemalt mitte arusaadavalt).

Kopteri uus välimus :)


Koos asterix'i kopteriga


Torque Tube

Align'ilt jälle uut nänni tulemas

Metal Rudder Servo Mount


Metal Stabilizer Set


Carbon Fiber Flybar Paddle (peaaegu poole kergemad kui valged CF'id)

Ja kaua oodatud Metal Tail Rotor Holder

Mure: Hoverdamise ajal on kopteril saba ilusti stabiilne, nüüd kui järsku/kiiresti söösta paigal hoverdamisest ülesse (peaaegu gaas põhja) siis saba teeb ilusti silmaga nähtavalt jõnkse paremale vasakule, nagu oleks gyro gain liiga suur, güro gain on saatjast pandud 70%
Kas see võib olla gyro gaini viga või peaks muutma pitch-i või thortle-i curves?

Keks wrote:Mure: Hoverdamise ajal on kopteril saba ilusti stabiilne, nüüd kui järsku/kiiresti söösta paigal hoverdamisest ülesse (peaaegu gaas põhja) siis saba teeb ilusti silmaga nähtavalt jõnkse paremale vasakule, nagu oleks gyro gain liiga suur, güro gain on saatjast pandud 70%
Kas see võib olla gyro gaini viga või peaks muutma pitch-i või thortle-i curves?

Gain võib olla liiga suur küll. Mis juhtub siis kui Sa hõljudes saba pöörad ja järsult seisma jätad, kas ta põrkab tagasi mingil määral? Kui jah, siis keera gaini vähemaks kuni enam ei põrka.

Hõljudes toimib saba ilusti, isegi päris järsku olen proovinud keerata, ei põrka kuhugipoole tagasi, jääb ilusti seisma sinna kus ma ta jätan.

Siis just gain madal kui ei hoia piisavalt, kui gain kõrge siis hakkab saba "liputama" ehk kompenseerib üle ja hakkab pmt põrkama. Madala rootoripea kiirusega ei jõua samuti saba hoida.(saba pöörded samuti madalad)

Ma ise ka just mõtlesin et kui järsku gaasi anda äkki kukkub rootori kiirus liiga alla. Kas proovida tõsta thortle curvet või siis mootori hammasratas veel ühe hamba võrra suurem panna?

Keks wrote:Ma ise ka just mõtlesin et kui järsku gaasi anda äkki kukkub rootori kiirus liiga alla. Kas proovida tõsta thortle curvet või siis mootori hammasratas veel ühe hamba võrra suurem panna?

15T peaks oleva piisav, mis Su throttle praegu on? Pane Normal näiteks 0% - 50% - 90% - 95% - 100%
Muidugi eeldusel et Su pitch curve on keskel 0 kraadi.

Praegu on mul thorttle keskel 80% ja pitch +5, see on nii idel up kui ka normalis, kopteri manualis oli nii kirjas ja nii ma ka panin.
Siin Mart ka rääkis et ma paneks keskele pitch 0 kõikides reziimides, mul läheb siis millegpärast liiga tundlikuks see vasak kang.
Kui ilma on siis proovin thorttle tõsta kõrgemaks vaatan mis juhtub.

Täna oli mul JazZ-iga pikk telefoni kõne, sain jälle natuke targemaks, mul olid kõik servod paikka trimmitud saatjast, mis nüüd siis tuli mulle uudisega et nii ei tohi, kõik peaks olema mehaaniliselt paikka trimmitud mida ma ka tegin, lappasin kopteri lahti ja kokku uuesti, mõõtsin ja sättisin oma lolli mõistusega paika kõik ja proovisin järgi ka. Alla igaljuhul ei kukkunud sain isegi suht stabiilseks kopteri.
Panin nüüd nagu targad soovitavad nii normalis kui idel upis pitch-i 0 kangi keskpunkti... jällegi alla ei kukkunud eks ma hakkan nüüd niipidi siis edasi harjutama... täna tänu tugevale tuulele j pimedaks minemisele lõpetasin oma katsetused ära

Ikkagi oleks õudne soov et keegi asjapulk vaataks minu kokkukeeratud ime üle

Kas expot võib rudderil kasutada?

Keks wrote:Kas expot võib rudderil kasutada?

Vabalt, ka cyclicul võib.

Offtopic siia teemasse aga milline on minimaalne temperatuur millega veel võib lendama minna ja akule liiga ei tee?

Külma suhtes? Soovitatakse ju akusid isegi säilitada külmikus, lihtsalt kui aku liiga maha jahtub enne lennutamist, siis ei saa tast täit võimu.
Ise olen käinud elektrilennukit lennutamas 20 külmakraadiga, aku oli lennutamiseni põuetaskus ja nn toasoe.

mart63 wrote: Ise olen käinud elektrilennukit lennutamas 20 külmakraadiga, aku oli lennutamiseni põuetaskus ja nn toasoe.

Nu see on üks võimalus - elekter "edasiviivaks jõuks". Siin hakkab akus pesitsev "tööpõlgurlik" (ei taha lennukit edasi viia, vaid hoopis soojusena aihtuda) energia positiivset rolli mängima, ning hoiab aku talutava temperatuuri juures.

Natukene teine on olukord siis, kui akust võetavad võimsused kipuvad nii väikesed olema, et soojust enam (märkimisväärselt) ei eraldu. Siis kipub 20 kraadi ikka juba suht surm olema. Samas tuleb arvestada ka sellega, et Li-XX on tegelikult suht kõige vähem külma taluv elemenditüüp.

Loomtestid on näidanud, et alla +10C ei saa LiPost enam energiat kätte. Mida suuremat voolu tarbid, seda rohkem pinge langeb. Null kraadi kandis LiPo pinge langeb koormuse all hetkega 3.0V kanti!

Seega sooja akuga lendama Mina igatahes ühes mudeliklassis soojendan aku fööniga +50C peale, et pinge kõrgemana püsiks. Üle 4.2V ta ei lähe, kuid koormuse all langeb vähem (0.1-0.2V).

Talvel kopteriga lendama minnes olen akut auto tuulklaasi puhuri juures soojendanud. Puhur kuuma peale ja akul lasknud soojeneda seal ventilatsiooni-ava juures.

...pole küll väga uurinud aga ikka vaevab küsimus ,et miks eelistatakse 500 mitte 600?
700 vist enam ei ole elektriga...

tuhkur wrote:...pole küll väga uurinud aga ikka vaevab küsimus ,et miks eelistatakse 500 mitte 600?
700 vist enam ei ole elektriga...

Sa vist tahtsid öelda et VEEL ei ole elektriga. Isetehtud konversiooni on juba nähtud, tehase oma aga lapsekingades.

500 lihtsam (odavam hankida-pidada) 600 märksa kallim.

...küsiks veel

Miks suuremad kopterid vastuvõtja jaoks eraldi akut kasutavad?
Ja kas originaalis on see nö rihm ülekandega? Siis miks teda nö kardaani peale uuendatakse? Torque Tube on vist selle asja nimetus...

1) miks suuremad kopterid eraldi vastuvõtja akuga?

Ilmselt mõtled elektrikaid

Vastus: pragmaatilised, sh.füüsika jm. loodusseaduste alased põhjused

Pikemad labad -> vaja võimsamat mootorit -> võimsam aku -> enam volte = rohkem LiPo elemente jadas = 4,8V tagasi saamiseks rohkem soojust õhku -> vaja oleks võimsamaid ESC komponente ja saavutatakse üha väiksem kasutegur.

St, enamus ESC-sid on spetsitud nii, et mida rohkem akuelemete jadas, seda pisem on lubatav BECi väljundvõimsus. Kusagil saabub hetk, kus ESC BECi osa tuleb välja lülitada. Enamusel 14s/12s ESCdel (mida kasutatakse suurematel kopteritel) polegi BECi küljes, võimaluseks on kas eraldi BEC (CastleCreations BEC näiteks) või eraldi aku. 'Tavalised ESCid" sisaldavad BECi mis toimib kuhugi umbes 6s akudeni. Ahjah, lisaks moodsad täismõõdus digiservod eeldavad BECilt kuni 10A voolu, pisematel kopteritel saab hakkama pisemate servodega, st. ka selle 2..5A vooluga, mida std. ESC lubab...

Lisaks, pingeregulaator laseb ntx. 6V -> 4,8V konversioonil vähem "elektrit soojuseks" kui 12V -> 4,8V konversioonil. Iseenesest, kogu vahe ongi eralduva soojuse koguses, millele viimasel juhul liitub "kangema kraadi" elektroonikakomponentide ja radiaatori hind ja kaal.

Ehk, kui Sa valad läbi lehtri bensiini karburaatorisse siis suurema hooga valades ainuke kasu on see, et osa kütust läheb maha. Mootor sellest kiiremini käima ei hakka.

2) ülekandega rihm on odavam ehitada ja krässata. Trex 500 juhtumil tekitab see häda staatililise elektriga (teadaolev disainiviga), millest oled ilmselt kuulnud. Rohuks on kas RJXi "silver carbon" kereplaadid või kardaansaba. Osad vanad kasutavad ka miinusklemmi maandamist, aga paljudel lõpeb see tulekahjuga (st. servo plusjuhtme isolatsioonivigastus näiteks vibreeriva kereplaadi vastu süsinikkereplaatidega (=elektrit juhtiv) kopteril tekitab lühise. Lisaks on see eee... mitte kõige meeldivam ettevõtmine.

Kardaansaba eelised on veel see, et temperatuuri kõikides pole vaja sabarihma pingulolekut järele aidata (mis Trex 500 korral on eriti ebamugav tänu sabahoidja konstruktsioonile, st. minu poolt mainitud kruvide arv mida peab selleks operatsiooniks väljas avama/sulgema).
Kuna ka skaalakerega kopteritel on kopruse mahakeeramine äärmiselt vastik, kasutatakse nendel reeglina kardaansaba.

Kardaansaba on kallim krässata.

Kardaansaba on reeglina väiksema mehaanilise takistusega, st. võimaldab paremat autorotatsiooni, aga laias maailmas tehtud testid annavad tulemuseks, et Trex 500 puhul pole see otsustav tegur, kuna labad on reeglina liiga kerged, st. autorotatsiooni pikkuse juures pole see kardaani mehaaniline takistus kõige olulisem piirang...

Lisaks on paljud skeptiliselt suhtunud TRex500 kardaansabasse, kuna neil on värskelt meeles kogemus selle eekäija, TRex600 kardaansabaga, mis olla olnud tõeline õnnetus. Mh. kulusid ebaloomulikult kiirelt nurkülekande hammasrattad jms. Ehk on hetkel asjast üle saadud.

Kui ma ei eksi, on trextuning.com-is ka mingi teemakohane review, mida ehk oleks Sul huvitav lugeda. Viimases ROTORWORLD ajakirjas oli päris huvitav artikkel "elust TRex500-ga" - "Living with the T-Rex: we give the popular 500 a long term test.".

Muide, 500 ja 600 hinnavahe ei tule esile mitte ainult mudeli varujuppides, märksa märgatavam on see mootori, ESCi, muu elektroonika - aga siiski EELKÕIGE AKUDE hinnas.

700-se akudest ma parem ei taha rääkidagi. Keegi võib Kristjani käest küsida, mis ta kaamerakopteri akud ka maksid.

PS. Normaalne elektrikapiloot soetab min. 4 komplekti akusid. MINIMAALSELT.