Mudelismifoorum

tola on see kes ohutusnõudeid ei täida.
LiPo pole mingi eriline ohuallikas, ainus oluline erinevus - võib ülelaadmisel plahvatada.
Lühisega läheb suvaline kaitseta vooluring kärssama, kui aga voolu võtta on.
Kui LiPo aku pole vigastatud (mehhaanilised nähtavad vigastused või on PUNNIS), pole tema säilitamisega mingeid probleeme.
Seda näitab kõige ühesemalt lennuohutuse eeskiri, mis ei piira korras LIPo akude lennutranporti.
Selge, et laadida tuleks mittepõleval alusel, säilitada võiks südamerahustuseiks suletud metallkarbis.

nojah, kui metallkarpi ei pane, siis automaatselt ei järgi nõudeid ega nõuandeid. Tore küll. Nõudeid täidab see kes laeb aku ruttu 5C peal meeldivalt ümaraks,viskab ruttu oma kohvrisse ja paneb kodupoole suppi sööma.

Igasugune villa täis pommikast, mida ei ole akuga kaasas, puuduvad andmed selle efektiivsusest jne ei saa olla mingi nõue ega nõuanne. Küll aga on juttu mahalaadimise ja täislaadimise nõuetest, mehhaanilistest vigastustest. Metallkarbi mitteomamine ei välista nende nõuete täitmist.

Mudelites kasutatava LiPo üks probleem võrreldes mobiili või läpagaga (kusjuures, seal olid enamasti LiIon akud - kas viimased põlvkonnad on LiPodega?) on tema pehme kest ja kontrollelektroonika puudumine. Samas kõva kesta ja kontrollelektroonikaga LiPo oleks raske (loe: nõme).

Ja üldiselt ei crashi läpakad ja mobiilid ka nii tihti ja kõvasti kui lennukid :)

Arne

arne, minu nokia E61 on jah LiPo. Kuigi eks ta tavatelefonist vähe paksem ole..

Laiatarbe ohutusvahendid akudega tegelemiseks ilmusid just liitiumakude tulekul, ju on siis põhjust ja turgu.
Olen ise juures olnud kui jäi vähe puudu et üks buss oleks tuld võtnud liitumaku tõttu. Ma pole kursis kuidas on uute Lipodega kuid tean et vähemalt Li-Io akud võisid kuumeneda ja süttida ka siis kui olid liiga tühjaks laetud.
Antud juhul võttis aku tuld juba siis kui lennud olid tehtud ja aku koos rakettmootoritega ühte karpi pistetud, karp oli muu tavaari all ja seltskond juba bussis.
Läks õnneks ja suitsu peale jooksid kõik välja, karp leiti kiirelt ja põlenud oli vaid karbi sisu koos mõne mootoriga. Arvan et selline olukord tõestab üpris hästi igasuguste spets kotikeste, kohvrite jms mõtekust.

Tõstataks siis tulnuka jutust läbi käinud küsimuse...
Kas LiPo (või Li-Ion) liialt tühjaks laadimise puhul on ka plahvatuse oht?

plahvatamine on suhteline mõiste
päris pommina seda kasutada ju ei saa, niipalju kui ma videosid näinud olen, on seal lahvatanud põlema suure leegiga ja kogu lugu, käsi otsast ära lasta sellega ikkagi vist ei õnnestu.

põlema läheb siis üle(pingega)laadimise puhul ja tugeva deformeerimise tulemusel

liialt tühjenemise korral on tal vaikne surm, isegi ilma suitsuta

nii on mulle mulje jäänud
aga enam ei taha neid koos puldiga ühes kohvris hoida:) mingi vastik kärsahais on siiani kohvris.

Huvitav lugemine.
Olen Li-on akud lihtsalt kirjutuslaua sahtilisse visanud a'la et eks kunagi viin koos auto, UPS-i jms. akudega vastuvõttu. Vanim aku peaks olema ca. 5a vanune.
6tk, 3.7V - mõõtsin pinged ära - ühel oli 1.5V teised kõik 0.0

Edaspidi viin kohe utiili

Olen ühe oma LiPo´dest eksitusest liialt maha laadinud. 2,5 voldini. Oli pärast ca 50 -60 kraadi tuline ja täitsa surnud.

vana wrote:Olen ühe oma LiPo´dest eksitusest liialt maha laadinud. 2,5 voldini. Oli pärast ca 50 -60 kraadi tuline ja täitsa surnud.

Tuline võis olla mahalaadimise suurest voolust.

66A kannatavat akut laadisin formeerimiseks maha 3A´ga. Kuumenes pöördumatute keemiliste protsesside tagajärjel peale pinge alanemist alla 2.8V. Põlemisest või plahvatusest oli asi siiski kaugel.

Kuumus tekib ikka liiga kiirest tyhjakslaadimisest. Kui lennu ajal toimub kasvõi lyhiajaline aku ylekoormamine, siis võib aku vabalt 10min hiljem syttida, või järgmise laadimise/tyhjakslaadimise käigus otsad lôplikult anda. Kas Vana akku võis olla eelnevalt kahjustunud? Minul kuumenevad akud kyll vaid siis, kui tyhjakslaadimine toimub lubatud piiri lähedal. Piisavalt pisikse vooluga võib akku nulli tõmmata ja see ei muutu kuumaks... Võimalik muidigi, et eri põlvkonnad käituvad erinevalt?

Nende +30C ilmadega oli mu Trex450'e Thunder Power 2100 3S (31.5A/50A) aku peale maandumist nii kuum, et peopesas sai napilt hoida. Igaks juhuks läksin ja jahutasin seda auto konditsioneeri abil Akut sai ka selliste 30-35A piikidega piinatud lennu ajal. Varem pole seda täheldanud, niiet õhutemperatuur mängib ka suuuuurt rolli!

Muideks mainitud aku sai ostetud justnimelt väga positiivsete neti kommentaaride alusel ja ta on tõepoolest hea, valitud elementidega. 95% kopteri lendudest (50+) tehtud selle akuga ja tänaseni annab 2000mAh välja ja akude omavaheline erinevus (laen ilma balancerita) peale ~10 tsüklit on 30-50mAh!

vana - rääkisid miskit ju takistustraadiga maha laadimisest, sama case? Sellisel juhul võis ju vool vabalt ka mitukümmend amprit olla, mis selgitaks kenasti aku kuumenemise. Suure vooluga tühjaks laadides võis ju aku pinge ka näiteks 1.8V peale kukukda, kui minut hiljem ilma koormuseta mõõtsid, said 2.5V kuid vahepeal sai juba allpool kriitilist käidud ja sinna see aku läks.

Lauri, voolu (0.15C) ma ikka mõõtsin. Kuni pinge purkidel oli OK, oli aku toatemperatuuriga. Temp tõuseb, kui aku hakkab alapinge tõttu surema.
Tõsi, koormuse all oli pinge ilmselt alla 2.5V.
Mudelil koorman akusid kuni 20 -30 C`ga, lähevad soojaks ca 40C
Tahan öelda, et normaalsel max. lubatud vooluga koormamisel kuumeneb vähem, kui kuumenemisel alapinge tõttu. Kuumenemismehanismid on siin erinevad.
Ühel juhul kuumeneb voolu ja sisendtakistuse tõttu, teisel juhul keemilise rektsiooni tagajärjel.

Lauri: kas elementide vahel on õhuvahed? Mina olen tähendanud, et yle 2s elementide korral muutub kriitiliseks just akkude (õhk)jahutus: keskmised elemendid ei saa piisavalt jahutamist ning küpsevad naaberelementide vahel väga efektiivselt...

Mul on näiteks õnnestunud element ära kypsetada mitte niivõrd liiga suure voolu tarbimise, vaid ebaefektiivse jahutuse tõttu...

Lisaks sõltub palju seejuures ka reziimist: kui kogu elektritarbimine on kogu aeg "piiri peal" ei saa elemendid mahti maha jahtuda...

Mis muutub LiIon akkusid, siis need on veidi lollikindlamad. Juhul, kui need on "alla piiri" tõmmatud kasutamisega, mitte pole aga väga kaua sellisena tarbija taga SEISNUD (riiulisse pandud pingemuunduri järel, mis on akku tyhjaks tõmmand), samuti pole see toimunud ylisuurte voolude poolt, kannatavad nad selle välja. Vähemalt paremad brändid... Mul juhtus selline asi näiteks Fromeco pakkiga.. Ainuke jama oli kuidas laadija selle jälle ära tunneks (lyhiajaline laadimine NiCd reziimil). Asja sai lausa tootjatega konsulteeritud... Ja akku ei kuumenenud kraadivõrragi... Ja hetkel on pakk endiselt sama hea kui tema kaks kaaslast, millega sellist asja pole juhtunud.

Samas on huvitav, et kui Fromeco LiIonid säilitavad mahtuvuse ka talvel miinuskraadide juures, siis eRCmarekti bränditud akkud kaotavad sellest kordades mingi -5C juures. 5..7 lennu (a 15 min) asemel ei jätku neid enam päris lõpuni yhe lennu tegemiseks, ilma et akkuvaht punaseks ei läheks..

Muide, Fromeco mitte-peerless seeriat EI LUBATA myyjatel õhus transportida. Peerless seeriat lubatakse, ilmselt eelkõige tänu sisseehitatud ja kaitseasendis olevale kontrollerile. Ma ei oska hinnata, kui suur vahe on nendel keemiatel endil.

Vana kogemusele toetudes tundub, et ilmselt on ka LiPode käitumises teatud vahe sõltuvalt põlvkonnast ja võibolla ka tootjast. Ilmselt eri tootjad kasutavad eri paksusega isoleerkihte, veidi eri materjale jms. ning ilmselt omab kõik ikkagi teatud mõju... Ja kuni tegemist on yksikjuhtumite, mitte aga 100-se korduskatsete seeriaga jääb alati ka anomaaliate võimalus..

I.

ints wrote:Lauri: kas elementide vahel on õhuvahed? Mina olen tähendanud, et yle 2s elementide korral muutub kriitiliseks just akkude (õhk)jahutus: keskmised elemendid ei saa piisavalt jahutamist ning küpsevad naaberelementide vahel väga efektiivselt...

Ei ole, samas ma ei piina seda akut ka piiri peal, vaid ikka alla. Aku toodetud 2006 mai kuus ja siis ei olnud veel väga "kombeks" neid õhuvahesid akuelementidele lisada, see veidi uuem väljamõeldis minumeelest. Minu Trex450 maksimaalne võimsus küündib aku pideva voolu piirile, mitte üle selle. Seda, et keskmist elementi küpsetatakse äärmiste poolt, olen lugenud varemgi. Minu 3S aku puhul aga suurt vahet näha pole, väike siiski, keskmine on veidi nõrgem.

LiPo puhul muideks temperatuur mängib suurt rolli. Kui nüüd õigesti mäletan, siis isegi +5Celsius puhul on aku pinge tunduvalt langenud... Kahjuks ei suutnud praegu kiiruga ühtegi temperatuuri sõltuvuse graafikut leida.

Jah, kusjuures see kriitiline +-5 kraadi seal akuelemendi kõhus... Väga raske hinnata konventsionaalsete meetodite abil...

Järjekordne1500mAh LIPO pakett andis otsad. Võtsin keskmise mahtuvuse
kaotanud elemendi välja ja hakkasin teda fikseeritud 3,2A vooluga laadima.
umbes 5 minutiga kuumenes 80deg ja hakkas paisuma. Pinge oli ~8V.
Paar-kolm minutit veel ja kest läks lõhki. Peale kesta lõhkemist oli näha, et
sees tekkis sädelus, millest omakorda süttisid väljuvad gaasid. Gaaside
põlemine kestis vast sekundi, leegid ulatusid poole meetrini. Peale gaaside
põlemist hõõgusid jäänused veel mitu minutit. Järgi jäid kontaktid ja
alumiiniumlehekesed, orgaanika söestus ja tuhastus. Kogu tsirkus kestis
alla 10 minuti.

Esimene järeldus: paisunud akud on eriti ohtlikud.
Teiseks: ülelaadimine süütab aku ka suhteliselt väikese vooluga.
Kolmandaks: suurim tuleoht on hõõguvast südamikust.

Aga kuidas siis käituda, kui toas olles juhtub see, et aku hakkab paisuma ja on oodata tulevärki?

Aken lahti ja visata kaarega aknast välja ning loota et maandub mittesüttivale alusele? Tuppa ei taha ju seda tulevärki, ka juhul kui aku lebab mittesüttival alusel.
Maandumine kõvale pinnale ja kesta deformeerumine tõenäoliselt kiirendab protsessi.

Kas mingi tulekustuti suudab seda asja summutada? Süsihappegaasikustutiga jahutada?

(Sülitan kolm korda üle õla, et seda mul tegelikult ei juhtuks)

Rabeleda ei maksa. Kõigepealt laadija seinast välja.
Kodus laadin akusid suures pealt lahtises metallkarbis ja mikrouuni peal.
Transpordin suures alumiiniumist tööriistakohvris. Iga aku eraldi kõvas
karbis või alumiiniumplastist kotikeses(Loctite CA liimide pudelikesed on
sellistesse pakitud).

Paisumiseg on selline asi, et laadimisega pole mul kunagi seda juhtunud.
Küll lennu ajal. Odavatel hiina akudel on mahtuvuse ja lubatud vooludega
tihti kolmandiku jagu üle pakutud. 1500mAh 15C aku tegelikud andmed
olid 1000mAh 8C. Reaalset vooluvõimekust saab ligikaudu hinnata aku
füüsilise mahu järgi. Suurus on tähtis. Kui ikka aku lennu ajal paisub või
üle 50deg kuumeneb, siis ta sellele voolule ei sobi. Samuti võib juba
ühekordne ülevool aku elueale täieliku põntsu panna.

Kes arvab, et tal laadimiseks metallkarpi pole, eksib. Roostevabast terasest keedupotid on väga vastupidavad ja eelmise aastatuhande alumiiniumist keedupott ajaks ka asja ära.
Kõige võimaliku lühistamist metallanumaga minu uskumuse kohaselt elektriga lendaja suudab vältida.
LiPo kott on ka põlemisvideodel efektne, aga sama raha eest saab ka roostvabast terasest anuma ja seejuures kohe.

Aga lipokott on mugavam platsile kaasa võtta ja aku lühistamise võimalus tundub väiksem.

Uus fakt mida ükspäev lipode kohta lugesin oli see, et süttimise korral ei tasu kustutada veega, liitiumi ioonid pidid lõhustama vee ja sealt tulenev hapnik annab leegile veel vunki juurde.

LiPo-de "mahakandmiseks" pidi aga aku soolavette panema mõneks ajaks. Pole proovinud, kuid mitmeltpoolt olen lugenud. Soovitati nö ööseks sinna ligunema jätta. Pole tuleohtu ja suure takistusega lahus tühjendab aku vaikselt.

Siiski ei tasu vist seda soolavett liiga soolast teha, muidu läheb asi võimsa aku puhul karmiks.

Mul tekkis küsimus ,et kui punnis on punnis
Sain kaks 5s akut mis näpuga katsudes natuke nagu on pehmed vms...
Kui muud akud on mul katsudes täiesti kõvad siis nendel jääb mulje nagu oleks äärmised purgid kergel õhku täis...
Iseenesest akud tunduvad nagu toimivat ja peale lendu olid ja 30-40kraadi(termomeetrit polnud käepärast)

pildi järgi ütleks ,et see on punnis
http://static.rcgroups.com/forums/attac ... C00472.jpg

Mul aga pigem selline
http://i851.photobucket.com/albums/ab79 ... G00118.jpg

Kui mu lennuk määramata ajaks puu otsa puhkama jääb, siis kas see vaikselt tühjenev lipo seal miskit tuleohtu kujutama ei hakka? Vee eest on ta kaitstud, aga harjadeta mootor on ilma meelevallas ja kas sealtkaudu ei või mingi lühisealge läbi regu arenema hakata? Ei tahaks teiste inimeste õuele sellist jama puu otsa.

Hei,

tänapäevased lipo akud ei tohiks ise enam süttida kui neid väärkohelda. Kui aku tasapisi vaikselt tühjeneb, siis oled tast lihtsalt ilma, aga ta ei tohiks süttida.

Niiskusega võivad lühised areneda küll ja edasine sõltub juba mis ja kuidas.

Mul on lennu ajal mootor põlema läinud (oli üle koormatud ja jahutus puudulik), kui lennuk kiirkorras maandatud sai (kahjuks puu otsa), siis põles ta seal vaikselt edasi (põles mootori juhtmete isolatsioon, mis tilkus ka penoplasti peale). Oleks ta sinna jäänud, mine tea mis saanud oleks.

Andrus

Mõtlesin ka sellele,et äkki päikesekuumus teeb liiga. Aga üritan ta sealt ikkagi alla tuua- peenikestest alumiiniumtorudest teen pika ridva ja kuna mänd, mille otsas ta istub, on suht hõre, siis ehk õnnestub ta alla torkida. Ja moraal- ära näpi kange peojärgsel hommikul...

Ooota, aga mina esitaks esmalt küsimuse, et KUIDAS ta sinna puu otsa sai. Kui ise lennates, siis kogu see kupatus on Sul ju raadiosignaalidega juhitav (loe:juhitamatu). Ning mis juhtub isand häirete külla tuleku korral? Kinni kiilunud prop + max võimsust üritav regu võib kärssama minna ka ilma LiPo enese pauguta.

PS. 2.4, Failsafe ja ka osade regude tarkus signaali kadumisel mitte võimsust rakendada vähendavad eelpool kirjeldatud õudusunenäo tõsidust.

Kuidas sattus? Maandumisrada jäi liiga lühikeseks- tegin järve kohal paar tiiru ja maandudes tuul vastu ning kõrgust hästi ei kaotanud ja kiirus suur ja päike poolviltu silma ja käsi ning mõte eelmisest õhtust veel tönts ja nii ta läks...
Mis seal puu otsas toimus, kuidas voolud liikusid ja kas ka raadiohäired külas käisid, ei tea.
Aga saigi ta nüüd sealt alla togitud ja aku kenasti laadija küljes. Paistab,et selle ööpäevaga teine üsna tühjaks küpsenud- kergelt punnitas ja üks, vähe intelligentsem laadija ei tahtnud teda omaks tunnistada,aga teine hakkas siiski laadima. Eks paistab,mis konditsiooni ta ennast lõpuks ajab.

gupi wrote:Kuidas sattus? Maandumisrada jäi liiga lühikeseks-

Eeeh, minu jutu point oli pisut teine. Küsimusele vastus oleks olnud et "lennates" ja tegelik oluline point see, et kogu elektrisüsteem, kaasa arvatud veooma jäi sisse lülitatuks.

gupi wrote:kuidas voolud liikusid ja kas ka raadiohäired külas käisid, ei tea.

Seda mis seal toimus võib oletada
Kui tegu "tavalise" PPM vastuvõtjaga, siis võib ta end suvalise signaali peale "kurjaks ajada", eriti, kui saatjat sisse lülitatult puu alla ootama ei jäeta... intelligentsemad vastuvõtjasüsteemid elavad muidugi sellise situatsiooni natukene viisakamalt üle.

gupi wrote: kergelt punnitas ja üks, vähe intelligentsem laadija ei tahtnud teda omaks tunnistada,aga teine hakkas siiski laadima. Eks paistab,mis konditsiooni ta ennast lõpuks ajab.

Nu suuremat elulooma tast tõenäoliselt enam ei ole. Millekski võib ta veel kõlvata, aga tõsisemat töölooma vaevalt.