Mudelismifoorum

Hei,

ma ei saanud päris täpselt aru, kas Futaba tehnikat üldse kasutada ei saa või on ka 8 kanalit vähe. Igal juhul, nädala või paari pärast peaks jõudma kohale minu 12FG, 2.4G sagedusmooduliga ja 14-kanalilise vastuvõtjaga (AndrusT'l selline saatja on, seega õppimiskõvera probleeme ei tohiks olla). Sellega võiks siis Picopilotit proovida, kui huvi on. Tulemused võiks olla abiks edasiste sammude suhtes otsuste tegemisel.

AndrusK

Futaba signaali sobitaja.
http://www.fmadirect.com/Detail.htm?ite ... section=52

Pico suudab juhtida 3-me kanalit: mootor, kõrgus- ja pöördetüürid. Iga selle jaoks on oma lubamise kanal, mille abil saab lülitada käsi- ja automaatjuhtimise vahel. Seega kokku 6 kanalit. Kui nüüd lennukil on ka kaldtüürid, klapid ja kaldestabilisaator (Copilot), mis vajab veel ühte juhtkanalit siis kõiki asju ausalt oma kanali külge pannes läbeb vaja 9 kanalit. Muidugi saab pico lubamise kanaleid panna ka kokku, isegi vastav Y kaabel on kaasas, kuid siis on ebamugav testida ja aru saada mis midagi teeb.

Meie plaan oli panna kaks kuue kanalist vastuvõtjat ja juhtida kahe puldiga, mis nüüd läbi kukkus, sest üks vastuvõtja on Graupneri oma aga teine Robbe oma. Ainuke lootus on muretseda teine täpselt sama PCM Graupneri vastuvõtja.

Järgmine samm, muretseda suuremate kanalite arvuga Graupneri saatja/vastuvõtu komplekt muutub mõttetuks, sest pannes raha veel juurde võiks siis juba osta mõne parema autopiloodi.

AK, pakkumine proovida 2.4 GHz vastuvõtjaga võtan meeleldi vastu. Oleks huvitav teada, kuidas sellega käitub.

Hei,

ok, annan teada kui saatja käes.

Nivoomuundi võiks siiski olla saadaval ka spetsiaalse mikroskeemina, midagi a la 14 jalga ja 6 kanalit sees. 3.3V <-> 5V ja TTL<->CMOS sobitused on ju vana teema. Mikroprotsessoriga jubinas tundub ikka väga overkill.

AndrusK

Otseselt ei ole öeldud, aga peamine funktsioon on Futaba signaalist standardsignaali tegemine. St. 20ms ja 1,5ms +-0,5ms +40%.

10. seeria picodest ei tohiks isetegemine ka mingi kunst olla, aga Xx15$ eest pole mõtet.

ak wrote: Nivoomuundi võiks siiski olla saadaval ka spetsiaalse mikroskeemina ...

Kui küsimus nivoos, siis jah, aga futabal on veel lisaks pulsside sageduse probleem. Kas see FMA moodul ka sellega tegeleb (15ms-->20ms), ei loe nagu välja.

Ei ole päris kindel, aga on meelde jäänud, et Graupner/JR aparatuuril peaks olema võimalik signaali multiplikatsioon ehk teiste sõnadega kanalite kahekordistamine. Arvestades lisamoodulite hinda, pole sel vist erilist mõtet.

Täna oli siis see õnnelik päev kus võis kollasel esimest korda õhus näha iselendavat lennukit. Saime NAV mooduli pardale ja tööle. Hurraa!
Imelik oli lausa vaadata, viid lennuki kaugele, ja näe, tuleb ise tagasi ja jääb baasi ümber tiirlema.
Muidugi, sellega ei ole veel iselendaja valmis. Veel on hulk timmimist ja katsetamist, kuid lootus plaanitud konfis kõik tööle saada on nüüd lähemal kui eales varem.

näe, tuleb ise tagasi ja jääb baasi ümber tiirlema.

See siis see ise tagasitulemise funktsioon? Kuidas see tiirlemine välja näeb, kas seni kuni piloot maanduma hakkab?
Kas kõrguse hoidmist ka testisite?

Õnnitlused eduka katse puhul.

See siis see ise tagasitulemise funktsioon? Kuidas see tiirlemine välja näeb, kas seni kuni piloot maanduma hakkab?

Pico on nii programmeeritud, et lennuk tuleb alati peale sihtpunktide läbimist baaspunkti tagasi ja jääb selle ümber tiirlema. Baaspunkti loeb ta ise GPS-lt toite sisse lülimisel. Tiirlemine kestab seni, kuni kütus/elekter otsas või tuled maanduma.

Maandumine ja ka õhkutõus tuleb ikka käsijuhtimisega sooritada.

Kas kõrguse hoidmist ka testisite?

Seekord mitte. Järgmine kord loodame kõik funktsioonid koostoimivana tööle saada. Tuleb tunnistada, et asjad liiguvad plaanitust aeglasemalt. Selle kaks peamist põhjust, testimiseks sobivate aegade nappus ja probleemid ühilduvusega (Picopilot va vastik pirtsakas sisendsignaali karakateristiku suhtes).

Siin teema soiku jäänud.
Vahepeal Picopiloti katsetatud vaidtiival. Sellekohane sissekanne ka teemas "Mida arvata vaidtiivast". Asi hakkas tööle, kuid sisse jäi otsesuunaline võnkumine. Ei viitsi selle võnkumise välja ajamisega enam tegeleda. Otsustasin vahetada lennukit. Uueks omapäi lendajaks tahaks koolitada Robbe Arcuse. Sain just lennuki kokku. Lähen täna testima. Panin pildid üles, et kui test niiväga hästi ei lähe, et siis ei saakski pilte näidata

Lennuki üldvaade:




Sissevaade:

Heips!

Ei, noh, sisikond on vägev! Loodetavasti lennuajal välja ei voola
Edu katsetamisel...

Parimat soovides,
-Ilmar-

Esimesed testid tehtud. Lennuk terve.
Paraku ei hakkanud kodupunkti tagasi siirdumine tööle.
Põhjuseks pöördetüüri mannetus, kui horisondi stabilisaator hoiab lennukit maapinna suhtes lapiti. Suuna tüür on küll täies väljalöögis aga lennuk paneb ikka otse. Tuleb mingi kavalus välja mõelda.

Heips!

Ma tegin ka ühe katse mis lõppes sarnaselt...
Nimelt proovisin oma lennnukil E-sky HH gyrot.
Kui HH mode on sees siis võid pöördetüüri väänata palju tahad, no ei keera.
Selline tunne on, et laseb lausa külg ees, aga vot ei keera.

Sul on vaja mõjutada horisondi hoidjat, et ta lisaks pööramisel õige kalde, omaette töötavale on muidugi keeruline.

Maanduda oli lust, auto landing. Rate gyro kõrgustüüril ja HH gyro eleroonidel.

Parimat soovides,
-Ilmar-

Põhjuseks pöördetüüri mannetus, kui horisondi stabilisaator hoiab lennukit maapinna suhtes lapiti. Suuna tüür on küll täies väljalöögis aga lennuk paneb ikka otse. Tuleb mingi kavalus välja mõelda.

kui süsteem püüab lennukit hoida maapinnaga paralleelselt,siis ei ole lootustki lennukit normaalselt pöörama saada - tee see pöördetüür kui suur tahes ja keera teda kuipalju tahes.lennuki pööramiseks tuleb mõelda välja loogika,mis teda kallutab.Võibolla on kogu pööramise loogika lihtsam üles ehitada eleronide ja kõrgustüüri kaudu - vähe lennuk kaldu ja kõrgustüüri üles.Vigurlennu lennukiga lennates on pöördetüüri loogika kõige paremini tunda - kui püüad lennukit horisontaaalasendis hoida ja annad pöördetüüri,siis lendabki külg ees.Kui lennukit väga sundida põõrdetüüriga pöörama,vajub ta lamedasse pöörisesse,aga ikka ei pööra.