Mudelismifoorum

Pole väga põhjalikult uurinud, aga kestvus algab hetkest, kui kõlab kauguse lõpusignaal.
Kauguses peab vähemalt 2 korda mootorit kasutama ja mitte üle 10 korra (arvesse lähevad ilma mootorita lennatud baasid).
Kestvuses vurista mootoriga palju jaksad, ainult mootori aja eest punkte ei saa, nagu ikka F5-es.
Põhipunktid paistavad tulevat siiski kestvuse eest ja kõige muu eest lisaks.
Eeldusel muidugi, et mingi "raketiga" 50 ringi kaugust ei lase (20 on tasemel pilootidel reaalne - tundub, aga ei tea).
Kohtunikel saab olema raske neid mootori tööaegu mõõta ja liita.
Need polnud võistlusreeglid, rohkem see mis lugemisest meelde jäi + äkki ka valed tõlgendused.
See oleks võistlus, kus piloodil kõvasti tegemist ja lennu ajal uni peale ei saa tulla.
Kauguslennu taktikat demov video:
http://atltaylor.com/files/Jason-ZoomRace.wmv

Tegin mõned lihtsad TEOREETILISED arvutused, loodetavasti mitte väga mööda, et saada mingi ülevaade sellest 1750W/min piirangust.

Maksimaalne lubatud akude arv, eelmise aasta "akumudel" keskpärase mahtuvusega. FlightPower EVO 25 3700 6S 22.2v 25-50C (185A Bursts) Lithium Battery Pack (562g)
Tarbime sealt maksimum voolu 185A, saame 4107W elektrilist võimsust (nimipingega arvutades). Ehk piiraja rakenduks peale 25.64 sekundit mootori tööd - akust kulunud umbes neljandik. Ülivõimsa (4kW seda ju on) mootorisüsteemi puhul 26 sekundit mootori tööaega peaks olema piisav - 5 x 5 sekundit näiteks!

Vast levinuimat tüüpi 3S akupakk - FlightPower EVO 25 2500 3S 11.1v 25-50C (125A Bursts) 209g
Tarbime sealt maksimum voolu 125A, saame 1388W elektrilist võimsust. Piiraja rakenduks peale 1m16s mootori tööd ja aku oleks ka totaalselt tühi!

Siit tuleb minumeelest välja, et ka ilma mingisuguse piiramiseta on eelis võimsal veosüsteemil. Energiapiiraja mõte tundub olevat kauguslennu ohjeldamiseks, et ei toimuks hullumeelset "lammutamist" ehk näiteks 5 sekundiga kõrgus kätte ja siis hullult pikeerides meeletu kiirusega lendamine ning sama uuesti. Kauguslennus ühe ringi väärtus on 10 punkti ehk kestvuslennu 10 sekundit ehk maandumise 10 meetrit ehk minumeelest võistlus võidetakse ja kaotatakse just kaugus(kiirus)lennus! Et asi nii hull poleks, siis ongi käigus energiapiiraja, mis tekitab võrdsema olukorra ja vähendab kauguslennu osatähtsust.

Meie esialgsetel võistlustel sisuliselt polekski vaja midagi piirama hakata - vähemalt nii tundub mulle. Kokkuvõttes on eelis igal juhul sellel, kellel on ülivõimas veosüsteem. Energiapiiraja kestvuslendu ju sisuliselt ei mõjuta - seal oled nagunii edukas ainult siis, kui suudad ühe kiire kõrguse kogumisega 600 sekundit täis lennata.

Raitsi esitatud küsimustele on esimeses postituses viidatud reeglite lingis vastused olemas.

Kauguslend: Tuleb sooritada VÄHEMALT 2 MOOTORIGA TÕUSU, kuid MITTE ROHKEM KUI 10 MOOTIRIGA TÕUSU. 200 sekundi jooksul sooritatakse nii mitu ringi kui võimalik. 200 sekundi täitudes algab KOHE kestvuslennu osa (600 sekundit hakkab tiksuma). Kestvuslennu ajal võib MOOTIRIT KASUTADA VABALT, kuid selle käivitamine ja seiskamine tuleb kohtunikule öelda. Arvesse läheb siis 600 sekundi jooksul see aeg, kui mootor ei töötanud.

Teoreetiliselt saab võisluse maha pidada 2 mootori käivitamisega - esmane kõrguse kogumine ja teine kõrguse kogumine kauguslennu ajal ning siis selle arvelt ka veel kestvuslend. Praktikas vast tuleb üle 2 mootori käivitamise.

Vaja on ka baase ja signaale, ning kohtunikke baasidesse, kellel peaks olema eelnev F3B kogemus.

Kas lihtsam poleks miski muu riigi rahvuslik klass üle võtta kui hakata F5B`d siinsetele oludele vastavaks kohandama?

Termikalendu töllerdada on paljudele igav. F3B on super, aga vintsivärk muudab selle minu jaoks mõttetuks. Insener paneks elektrimootori ja aku lennuki ninasse, mitte maa peale rohmaka suurekaalulise süsteemina ja tulemused on mittevõrreldavad.
F5B ongi veidike F3B võrratult mobiilsemas variandis.

Kui jätta kohtunike vajadus kõrvale, siis miks peaks F5J lendama, kui võiks hakata palju huvitavama F5B-ga tegelema? Mina ei kohandaks mingeid reegleid, võtaks võimalikult palju otse üle, kasvõi 100% FAI reeglid, aga kohalikel võistlustel teeme väikeseid eelnevalt kokkulepitud mugandusi - energiapiirajat meil ju pole, peame kuidagi ilma hakkama saama.

Eks praegu ongi tegu aruteluga... Tähtis oleks ju kõik plaanerimehed võistlema saada, või mis?!

Loomulikult tuleks meil üle võtta FAI reegleid niipalju, kui võimalik.
Energiapiirajat asendaks aku kaal, Lauri arvutas siin ja ka mina lisan ühe näite: 3S 3200 LiPo, kaal umbes 280g energiamahtuvus on ca. 1925 W/sek, mis on üsna lähedane FAI limiteeringule. Kui võtaks algul lubatud max. kaalu näit. 300g oleks ju enamvähem OK?
Kohtunikkke baasides - tagumises peaks vähemalt üks olema, kes võiks punase või valge lipuga baasi läbimisest või mitteläbimisest märku anda.
Kohtunike töö lihtsustamiseks võiks kestuslennu mootorikasutuste lugemise ära jätta. Tegelikult on see ju üsna mõttetu tegevus. Kui akul veel jõudu jatkub saab vajaliku kestvuse alati täis.
Selge see, et suurem võimsus annab suure eelise. Kogenud teavad, et kui jõud taga, läheb kana ka mesipuusse...
Termikalennus minutite kaupa taevas pisikest mudelit jälgida on paludele tõeline katsumus.
Lisaksin, et akude energiamahtuvuse ja aku kaalu suhe on üsna konstantne, sõltumata aku konfiguratsioonist.

Kui on lubatud ainult 300g aku, siis võib probleeme tekkida suurema plaaneri kasutajal - tema tahab 6S kasutada, mis tähendab, et üks element ei tohiks üle 45-48g kaaluda.

Minu arvutuse mõte oli see, et sisuliselt polegi meil vaja akut piirama hakata esialgu... kuni 6S LiPo lubatud.

Kohtunike osas peab asja uurima, kuidas kõik see üldse käib või käima peaks.

Kestuslennus võib mootorit kasutada vabalt, aga mootori tööaeg läheb lõpptulemusest maha, niiet lugemata seda jätta kindlasti ei tohi. Vastasel juhul lähen ja põristan mootoriga terve 600sekundit maha

Minule on segane see - kas stardib tõesti terve tuuri grupp koos? See oleks hullumeelne A ja B baasi vahel vuramine ju... Esimsese pöörde ajal ollakse näiteks 5-kesi koos ja kus siis tead, kes ja kas ületas baasi ja sai signaali, kes ei ületanud veel... päris segane, aga nii vist ongi?

Võrreldes F5J-ga on vaja ju ainult baaside kohtunikke juurde ehk 2 kohtunikku rohkem?

Hei Lauri,
Aku energiamahtuvuse piiramisel on mõte. Mõni entusiast ehitab omale karmi surmarelva, näitex...
Aga olgu, seda 300g aku kaalu, mis vastab ca 2100 W/sekundile võib ju tõsta 350g, 400grammile. Purkide arv võiks tõesti olla mõistlikkuse piires kuni 6S, muidu saab mõni surmava elekrilöögi. (see peaks nali olema)
Asjal on tagelikult tehnilised piirid, pole eriti otstarbekas kasutada suurt, rasket ja kallist mudelit. Ka mahult on LiPo´d kogukad.
Korraga saaks startida kindlasti 2, võibolla isegi 3 mudelit? Oleks ka põnevam.
Tagumises baasis piisaks teoreetiliselt ühe paari lendajatele 1 kohtunik. 1. baasis samuti.
Sel 600sek mootoriga põristamisel puudub praktiline mõte. Mootor, ESC tulikuumad, aku hakkab lõppema...
Aga tegelikult, kui ei pea PLANEERIMA, siis pole see enam ka plaanerite võistlus...

Ega meil polegi vaja muud mõelda, kui seda, kuidas energia-piiraja asendada, kui üldse asendada!

Kohtunike küsimuse ja kõik muu saab ka mujalt maaimast üle võtta - peab veidi uurima ja lugema veel. Nagu ma olen aru saanud (võibolla valesti), siis on igale võistlejale vaja isiklikku kohtunikku, kes tema aega mõõdab ja kauguslennus ka mootori käivitamiskordasid ning läbitud ringe loeb. Võistlejad võivad üksteisel kohtunikud olla. Kui on 2 gruppi, siis grupp 2 on grupi 1 kohtunik ja vastupidi. Väljaspoolt võistlejateringi on ainult baasidesse kahte kohtunikku vaja. Baasis A on kohtunik ja baasis B on kohtunik. Lisaks on veel ajavõtjat vaja, kes tuuri käivitab ja 200sek + 600sek loeb - see võiks automatiseeritud olla, ajapiirangu lõpus ka nulli lugemine.

Mootor on ainult ülessaamiseks, võistlemine käib ikka planeerides. Koos lendamise mõte on selles, et momendi ilmastikuolud võitjaid-kaotajaid ei määraks. Grupi võitja saab 1000 punkti ja teised %-des vähem. Tähtis on oma grupis võitmine, mitte absoluuttulemus meetrites-sekundites.
Kaugusel piisab kohtunikul kõlblike baaside ja mootori lülituskordade loetlemisest, kestvuses saaks hea stopperi klõpsutamisega automaatselt summerida (mootorita) lennuajad.
Baasidel käivad tihti postid, mille otsas on V tähe kujuliselt vardad (tasapinna määramine), baaside parralleelsust saaks piisava täpsusega näiteks kompassiga.

Nõus. Asi hakkab nagu klaaruma.
Paneks mudeli tehnilised parameetrid paika, siis oleks midagi konkreetsemat oponeerida.
Kohtunikega ei tohiks midagi eriti keerulist olla?

Kohtunikega on minumeelest gruppide puhul lihtne, üks grupp on teisel kohtunik ja vastupidi. Lisaks 2 tk baasides ja peakohtunik/ajavõtja. Probleem tekib, kui on vähe võistlejaid ja nö finaalid teha. Sel juhul väikese osavõtjate arvu puhul oleks finaalis näiteks kõik 4-5 võistlejat ja siis poleks enam kohtunikke võtta (vaja 4+2+1 = 7tk).

Reeglid ju kirjas ja neist lähtume 100% v.a. 1750Wmin piirang, mida me kahjuks rakendada ei saa hetkel veel. Aku ja/või veosüsteemi piirangu osas mõtlen ja arvutan veel ja käin mingi omapoolse pakkumise välja. Siis võiks potensiaalsete võistlejate vahel hääletuse teha ja 2008 aastaks kokkuleppele jõuda.

Tegelikult peaks uurima, kas ja mis ja kui palju maksavad need 1750Wmin piirajad?! Ma pole veel nii kaugele jõudnud. Suvel äkki on juba saada ja kui hind näiteks 500kr, siis võiks ju jällegi sellist kasutada?!

Piiraja maksab vähemalt 100€. Äkki saaks ilma, vähemalt esialgu?
Aku arvutus (väga lihtne, pole midagi arvutada) on mul tehtud, energiamahutuvus on võrdeline kaaluga, konfiguratsioon (purkide arv) suurt ei mõjuta...

Äkki seoks lubatud maksimaalse aku kaalu lennuki kaaluga ära? Nii jätkuks ka suurte plaanerite omanikele (Tragid ja suuremadki) piisavalt energiat.

Reeglites lubatud ainult LiPo ja kuni 6S. Ise määrame mingi piirkaalu - näiteks 350g ja üle X grammi lennukile iga 100g kohta võib aku Y grammi rohkem kaaluda vms

Kas oleks põhjust see "ainult LiPo" Eestis ära jätta? Nii saaks ka A123 ja teisi akusid kasutada. A123 ise-enesest turvalisem ja lihtsam käsitleda.

Pigem juba siduda tiiva pikkuse, pindalaga, plaaneri suurusega ühesõnaga.
Väikesed mudelid on nagunii suhteliselt raskemad ja seetõttu nõuavad suuremat aku/mudeli kaalu suhet.
Kui piirata, peaks hoolitsema, et FAI klassifikatsoonile vastav energiavarustatus meil lubatud oleks. Nii on hiljem lihtsam, kui vastavad loggerid massidesse jõuavad, edasi minna.
Näide: kuni 1700mm pinnaga aku kuni 350g, iga tiivapikkuse 400 mm peale mingi + akukaalule otsa, ütleme 50g. Kuni 2100mm - 400g, 2500mm - 450g, 2900mm - pool kilo akut.
Muidugi pole mõtet aku tüüpi piirata. Kasutatagu või taskulambi patareisid. Siis peaks küll lubatud kaal suurem olema.

Energia lennuki kaaluühiku kohta.
Enne võistlust saavad akud klepsud ja vajadusel võitjatel kontrollitakse üle.
Muuseas Tragi tiibadest ilma keskpinna osata saaks hea F5B tiiva.

Kui kaaluühiku kohta siis OK.
Manipuleerimisvõimalused: mudelit raskemaks teha pole mingi kunst. Plii ei maksa midagi.
Omavahel öeldes, kui suured-laiad akud Tragi keresse mahuvad? Piir tuleb peale?

Tragi keresse peaks minema 2x sub-c kõrvuti küll ära, pikkust ma öelda ei oska, aga ikka päris päris palju.

Lippudega ei kujuta ma küll pööramist ette, piloot jälgib ju lennukit mitte kohtunikku, sestap kasutataksegi helisignaale.
Igal piloodil on oma tooniga signaal ja pöörab alles siis, kui signaal on märkinud mudeli baasist möödumist. Siit tuleneb ka vajadus kogemusega F3B kohtuniku järele, sest kui keegi amatöör kohtunik (nt teisest grupist) oponendi lennu tuksi keerab peaks ju kogu tuuri uuesti lendama.

Palun teid tõesti, et enne kui asjaks läheb räägiks läbi kohaliku endise F3B rahvaga, nii saaks asjalikke nõuandeid ja oleks vähem ise leiutamist.

Leiutada pole siin tõesti eriti tarvis, internetki infost pungil ja asjaga tegelevad edukalt sajad kui mitte tuhanded huvilised.
Lippudega võisteldud küll, abiline muudab selle hõikega helisignaaliks. Piloodil (eriti kiire lennuki piloodil) lippe vahtida tõesti aega pole.
Mina kohtunike toimingutes mingeid kaelamurdvaid trikke ei näe. Iga hakkaja ja hoolas inimene saab nii primitiivsete liigutustega hakkama. Eeldusel, et teab, mida teha on vaja.
Kas nüüd lausa võistlemiseks läheb, aga platsil F5B lendu harjutada tundub hästi huvitav.

Hei, hei noored!
Päike paistab, räästad tilguvad. Varsti kevad läbi.
Tehnilised normid võiks juba paika panna, pole siin lõputult muneda.
Saab siis juba mudeli peale mõtlema hakata...

Rahvusvahelised reeglidki saavad täpsustused alles märtsis, kui FAI koosolek on. Seni on päris segane ka tippude jaoks, kuidas ja mis seadmetega nad seda 1750Wmin mõõtma peavad, mis täpsusega, kuidas mootor välja lülitatakse jne. Mõned on loggeritest ümberehitatud piirajad valmis tehtud, kuid õhus on suur segadus, sest MM F5B-s on juba 8 kuu pärast Ukrainas.

Mina käin endapoolse mõtte pühapäeva õhtuks välja - kuidas võiks akut ja/või veosüsteemi veidi piirata. Ehk teised ka?! Ja siis hääletaks sellise, mis meile sobiks.

Juhin tähelepanu, et tipud kasutavad umbes 4kW elektrilise võimsusega veosüsteeme, reeglina 5-6S pealt! 5S ja üle 200A näiteks. Niiet ega me väga palju piirama ei peagi hakkama, kui need mehed 1750Wmin sisse ära mahutavad ennast

200A ESC maksab 500$. Mina üle 1,5 kW ei raatsi 2008.a. ronida.
Osalejana võistlust toetama oleks 100% nõus. Miskit õhus püsivat leiaks keldrist ikka ja mingi 0,8 kW-ga sinna ette saaks ka hakkama.
Et asi oleks tulevikuga ikka reeglid võimalikult lähedased muu maailmaga.

Oleme ikka jalgadega maa peal. Räägitakse, et jänkid olevat kuu peal käinud. See aga ei pea tähendama, et ka minul on lootust sinna kippuda.
4kW elektrilist võimsust, siin meie spetsalistide käes!!? Kui suur mudel, kas nagu eespool näidatud Freudenthaleri võistlusmudel, alla 1800mm? Mina hoiaks küll asjast väga parajasse kaugusse...
Tegelikult oleme ju pea kokku leppinud: esialgu on võimsuse piirajaks aku kaal.
Näide: Korraik 276 grammine 3S Polyquest 3200mAh 30/50C annab välja hetkevõimsust kuni 1.5kW, energiamahtuvus - kuni 1920 W/s.

Alguseks nagu aitaks? Piir võiks kusagi sealkandis olla.
[J] kurvastab, et 200A ESC maksab 200$. Kui veel lisada sellele voolule ja võimsusele vastava aku, mootori, mudeli kõigi oma pudinatega, siis minul võtab silmanurga lausa niiskeks.
Kui näeme, et asi areneb, saame aasta või paari pärast edasi liikuda.

Minu jutu point oligi see, et 1750Wmin piirangu sees mehed kasutavad 4kW veosüsteeme. Kas MEIL on vaja hakata ÜLDSE midagi peale "kuni 6S LiPo" piirama??? Tekitame mingi mõttetu piiri ja kitsenduse ilma asjata... ?

vana - sul mõte olemas piirangu osas? Mis oleks selle piirangu EESMÄRK konkreetselt? Et ...

Mis kaal siis valida... kui üldse. Ma hakkan järjest rohkem arvama, et pole mingit piirangut vaja. Kui tippu taga ajada ja soov välismaal ka võistelda, siis peab nagunii 1750Wmin arvestama oma lennuki ja veosüsteemi puhul. Ning vaevalt et "Kollase F5B Open" võistluste tarvis keegi hakkab 5-10 tuhandest investeeringut tegema, et teiste ees väike eelis saada.

Ja muideks, hakkasin mõtlema, et miks spetsiaalsed F5J lennukid on sellised nagu nad on? Üks põhjus tulebki vast sellest, et lennuki üles vedamise energia hulk on piiratud ning selle energia hulgaga peab hakkama saama. Kui võtta nüüd suurem lennuk, siis pead ikka sama energiahulgaga hakkama saama. Seetõttu ongi välja kujunenud/kujunemas mingi optimum - 1750Wmin energiaga on kõige mõtekam kasutada X mõõdus lennukit, et kogu energia kauguslennus ära kasutada ja jääks veel üks surts järgi kestvuslennu kõrguse kogumiseks.

Õige Lauri. Energiapiirangu mõte on hoida asja mingeis normaalsetes piirides. Mudeli mõõtude suureneb energiavajadus enamvähem ruudus, maksumus veel enam.

Kas MEIL on vaja hakata ÜLDSE midagi peale "kuni 6S LiPo" piirama??? Tekitame mingi mõttetu piiri ja kitsenduse ilma asjata... ?

Võib olla pole vaja piirata, isegi 6S piir on suht mõttetu, kuna vaevalt keegi praktiliselt esimesel paaril aastal üle 21V vajab. Ongi valida piirangu 300g, 350g, 400g, mis vastavad ligilähedaselt FAI piirangule või "vaba" vahel. "Vaba" võib alguses täiesti vabalt olla, vaevalt keegi alguses liialt karme riistapuid ehitab.
Reegleid tehes peab mõtlema kindlasti ka kohtunikele. Need ei tohiks liialt raskesti jälgitavad olla
NB. 50C vooluga lased aku tühjaks 1.2 minutiga!

Mul tuli väike mõte ,kui hea see on ei julge öelda.Võimsust saaks piirata ka aku purkide ja regu lubatud amperaasiga.See poleks küll kuigi täpne lahendus kuid mingi piiri see seaks.Näiteks võiks piir olla 3Slipot ja45 A-t.see on ainult näiteks, siit saabkeskpärasele (1,7-2,5m) plaanerile vajaliku jõu kätte.minu arvates on see keskmisele rahakotile ka vastuvõetav.

Raitsi pakutu on kindlasti töötav. Pinge ja vool piiratud!
Regu kannatab tegelikult alati lühiajaliselt vähemalt poole rohkem. Probleem on ülekuumenemine (jahutus). Kui see regu panna näiteks kuiva jää kotti või hea ventilaatori alla saaks numbrid hoopis teiseks.
Regu modifitseerimine ja erijahutus peaks siis ehk välistatud olema.

Üks lihtsa ehitusega F5B "laiatarbevariant". Eeskuju võtmiseks kõlbaks ikka. Kere on lausa süsiplastist ja testitud lennuvõimelised mootorivariandid välja pakutud.
http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=356191
http://video1.hobbico.com/gallery/gpm/g ... deluxe.mpg
http://www3.towerhobbies.com/cgi-bin/wt ... XHPD0&P=ML
Lennuk müügil ka Euroopas ja tellitav ilmselt näiteks Kullost.
Valmistamise kvaliteedi kohta ei oska midagi arvata.

Pinget piirata pole probleem. Purkide arvu oskab igaüks üle lugeda.
ESC-ga voolu piiramine on paras udu. St. sisuliselt piirame voolu ESC kuumenemisega, mis omakorda sõltub voolust, jahutusest, "gaasikangi" asendist. Valmistajafirma poolt peale pandud kleeps on juba ise üks segaduse allikas.
Voolu (tegelikult energiahulka), saab piirata kas loggeri tüüpi asjandusega, aku kaaluga või jätta see tõepoolest hoopis vabaks.
Too [J] viidatud 2 m pinnaga mudel on tõesti kena, hinnale 150$ tuleb küll transport, toll+käibemaks+100EEKi otsa.
Äkki on euroopas ka midagi taolist odavamat osta?

Sobrasin Staufenbielis ja Lindingeris ja mujal ka,selliseid 2M masinaid on nagu muda,ainult vali sobiv väja ja osta.
Aga tunduvad olevat sellised kiired ja teravad linnud,ilmselt vajalik väga hea juhtimisoskus.
Vaatasin ka seda esimest Rootsi videot,mulle on see natuke liig,vähemalt nii tundus.
Ise eelistaks selliseid 2,5M ja enam,mõtlen lausa 3,2-3,5M veel ühe masina võtta tulevikus.
Vana,sul ju ülikorralik Champion vist olemas.

Juhin veelkord tähelepanu sellele, miks on kehtestatud 1750Wmin piirang. Vähemalt mina saan asjast nii aru, parandage mind, kui mul pole õigus. Energiapiirang reaalselt mängib rolli ainult kauguselennu puhul. Kestvuslennus saab parima tulemuse nagunii ainult ühe või kahe lühiajalise mootori kasutusega kõrguse kogumisega, sest mootori tööaeg ei lähe arvesse. Teine lugu on aga kauguselennus. Parima tulemuse saab, kui räigelt pikeerides hullu kiirusega ringid ära lennata, uuesti üles, jälle sama ja nii mitu-mitu korda. 1750Wmin piirang paneb SIIN piiri ette, et sellist hullumeelset "lammutamist" teha ei saaks.

Tegelikult selline energiahulga piiramine ongi ülalkirjeldatud olukorra vältimiseks ainus õige piirang, kõik teised ei toimi või piiravalt liialt ka kõike muud.

Mulle näiteks regu ampri numbrite piiramine ei meeldiks väga praktilisel põhjusel. Nimelt ei kavatse ma osta regu varuga, vaid pigem vastupidi. Ostan 60A korraliku regu ja koorman teda 100A, olles eelnevalt parandanud jahutust. Täpsed numbrid tuleb muidugi iga regu kohta järgi uurida, kui palju üks või teine reaalselt kannatab. F5B puhul tuleb leida regu, mis hetkeliselt lubab suuri voole kasutada, kui sellisel jahutus korda teha, siis saab regu kõvasti "overclockida". Allesjäänud raha eest saab teise akupaki.

Ervin, F5B-s ongi vaja kiiret lennukit, kui head tulemust soovid saada. 600 sekundit saab nii või teisiti täis, kasvõi kahe kõrguse kogumisega.