Hei!
Pakun algatuseks välja sellise formuleeringu:
Vöistlus toimub RC mudelitega, kus vöistlusülesande sooritamise ajal -- autonoomne lend-- juhtpuldi kange ei puuduta, käed taskus vöi seljataga jne.
Nii saaks algatusel osa vötta köik mudelid, mis on vöimelised mingigi aja autonoomselt käituma.
Eks edaspidi ole näha, kas ja kuidas tegevust reguleerida.
Algatuseks oleks ju piisav, kui mudel suudaks iseseisvalt näiteks 100m kaugusele lennata ja siis tagasi tulla.
Distantsi läbimist kontrolliksid kohtunukud, kes esimeses ja tagumises punktis.
Järgnemine vöistlus vöiks juba keerukama ülesandega olla...... jne.
Võistlus
Aga et asi kohe ka "kõvadele tegijatele" huvitav oleks, võiks ühel võistlusel olla järjest keerukamaks minevad ülesanded. Esimene ülesanne selline, mida mart kirjeldas, järgmine juba keerukam jne.
Lauri Laidna - www.pistik.com
Ma arvan kah (nüüd 
), et peaks erinevate raskustega ülesanded olema. Esialgu siis seesama lend punkti ja tagasi ning siis teine ülesanne 10-ne ette antud punktiga lihtsa raja läbimine(ühtlase sujuv kujund, teravnurki pole , antud punktid moodutavad kujundi kontuuri, mitte pole kui eraldi sihtmärgid jne). A la:
Vajadusel (kui piisavalt võimelisi vahendeid silmapiiril) võib siis mingi veel raskema raja kah lisaks tekitada ka juba antud võistlusele. Ning kõigile on siis ühine punktiarvestus, lihtsalt mingi kavala punktiarvestusega saab esimese, lihtsaima raja ideaalse läbimisega 65 protsenti maksimaalsest teise raja läbimisest. Kuhugi tulemuse taha läheks muidugi raja valik kah kirja. Siin peab muidugi ära nullima veel ka kasusaamise näiteks rajaläbimise ajast/kiirusest jne, mida esimese valimisel õnnestuks saada. Esimese raja läbimiseks võib teoreetiliselt leida ka mingeid mehhanilisi jne lahendusi, mis selle tagasipöörde vajalikul ajahetkel sooritavad, st soosiks minimaalse suurusega lennuvahendite loomist. Samas ega see üks versus mitu punkti ülemäära autopiloodi tarkvara programmerimist ei raskenda ega üldse autopiloodi kui sellise tegemist kergenda ning seega vist oleks 35 protsendiline vahe sobiv.
), et peaks erinevate raskustega ülesanded olema. Esialgu siis seesama lend punkti ja tagasi ning siis teine ülesanne 10-ne ette antud punktiga lihtsa raja läbimine(ühtlase sujuv kujund, teravnurki pole , antud punktid moodutavad kujundi kontuuri, mitte pole kui eraldi sihtmärgid jne). A la:Vajadusel (kui piisavalt võimelisi vahendeid silmapiiril) võib siis mingi veel raskema raja kah lisaks tekitada ka juba antud võistlusele. Ning kõigile on siis ühine punktiarvestus, lihtsalt mingi kavala punktiarvestusega saab esimese, lihtsaima raja ideaalse läbimisega 65 protsenti maksimaalsest teise raja läbimisest. Kuhugi tulemuse taha läheks muidugi raja valik kah kirja. Siin peab muidugi ära nullima veel ka kasusaamise näiteks rajaläbimise ajast/kiirusest jne, mida esimese valimisel õnnestuks saada. Esimese raja läbimiseks võib teoreetiliselt leida ka mingeid mehhanilisi jne lahendusi, mis selle tagasipöörde vajalikul ajahetkel sooritavad, st soosiks minimaalse suurusega lennuvahendite loomist. Samas ega see üks versus mitu punkti ülemäära autopiloodi tarkvara programmerimist ei raskenda ega üldse autopiloodi kui sellise tegemist kergenda ning seega vist oleks 35 protsendiline vahe sobiv.
40 minutit võiks maksimaalne lennupikkus olla ? Siis saaks oma max punktid kätte selle osa eest, kuivõrd autonoomsuse saavutamine on põhieesmärk ja üle 40min venitaks asja liiga pikaks. Mõlema raja keskmine läbimine võiks kesta umbes 7 minutit ja piloot ise otsustab mitmele järgnevale ringile minna, millal lennuk maha võtta(stardi lähendus lihtsustaks ka sidet aku jne oleku edastamisel) . Seal saaks erinevad rajad üksteise vastas olla, ehk mitu asja korraga lennus olla. Antud juhul on see eelmise postituse 10punktiga rada natuke halvasti kujutatud, seal peaks ikka stardi juures samuti enamvähem nürinurk olema. Samas kõigil autopilootidel vist ei ole kordust-"loop"i (isekirjutatavatesse on see muidugi kerge lisada) ? Ja päris lõputult ei taha need kommerts-autopiloodid ju punkte kah neelata. Samas ühe klassi rada peaks sama ju kõigile olema(tuuled, raskus jne) ning kui ise hakataks liiga kaugeid punkte valima, siis võidakse õnnetusi põhjustada. Kui kõik toimub enam-vähem nägemisulatuses on asjad natuke turvalisemad. Äkki on kellegil paremaid ideid antud asja teostamiseks ?[J] wrote:Mitu tundi lennu pikkuseks on mõeldud?
Üks variant oleks meisterdada imekerge eraldi gps logger,mis siis järjest lennukitele külge pandakse, mingi viga tuleb gps-st samas sisse. Üpris täpne (võib-olla isegi mõõdetava täpsusega) variant oleks otse üles taevasse suunatud videokaamerad. Neid aga 10 täis ei tuleks kindlalt. Siis äkki üldist raja läbimist jälgib gps logger või inimene(et sa kõik punktid ikka vähemalt paarikümne meetri kauguselt ja etteantud järjekorras läbid) ja siis mõnes (millistes ette ei teatata) etteantud teekonna punktis on kaamera, mida täpsuse punktide arvestamisel kasutatakse ? Teine variant oleks hinnata mitte nendele punktidele pihtasaamist vaid üldist raja läbimise kvaliteeti ideaaltrajektoori arvesse võttes gps loggeri abil, aga mulle endale tundub et uav-l on vaja just punktilist täpsust rohkem(eriti kui neid pikkida väikeste vahedega tuhandeid teekonda) ning millegi muu kui ideaaltrajektoori läbimisega on sul lihtsalt pikem teekond - kulub rohkem aega jne, st miinuse saad kätte. Samuti läheks teise variandi arvestus väga raskeks, võimatuks isegi, sest õige oleks igasugu geomeetriliste kujundite kaupa arvestamine.Kas stardist kaugema punktini ja tagasi on OK, ehk mis võib olla viga ja kes-kuidas seda mõõdab?
Ma kardan, et ega sa oluliselt ei eksi. Eks samas siis kui asi omandab konkreetse vormi, siis tekiks ka uusi huvitatuid/proovijaid juurde, nagu siin mõned märgid näitavad . Samas lisaks uav võistlusele võiks siis toimuda mingisugune juba äramärgitud aerofoto võistlus ning natuke varem/hiljem mingi üldine mudellennukite lennutamine, et seal seni kindlakstegemata platsil uav-lised ennast liiga üksi ei tunneks.Võiks vahepeal kokku lugeda, kes üldse oleks sellisele võistlusele tulemas? Mul on tunne, et hea kui 3 võistlejat üldse kokku saab. Või ma eksin?
Kohtunikel võib ju mõni selline olla ja stardis läheb lennukile. Jääb ainult seadme hävinemise kompenseerija küsimus?variant oleks meisterdada imekerge eraldi gps logger
http://www.eagletreesystems.com/MicroPower/micro.htm
Võistlejatel nii mõnelgi on, sest elektrivärki "puussepa kõhutunde" järgi teha ei saa.
Võistlejate arvust, et kuna mõnedki firmad on aastaid suht edutult UAV-dega tegelenud, pole selle 2008.a. suve paari kuuga amatööridel enam "midagi hõisata".
Vähemalt järgmise 2009.a. suveks on paras aeg alustada. Plaaneriosa jõuaks ikka 2008 lendama saada!
Ma pakun, et võiks UAV võistluse välja reklaamida mõne suve lõpus või sügise poole toimuva vigurlennu võistluse sappa. Mõtleks välja mõned lihtsad reeglid ja paneks kuupäeva paika. Oluline ongi võistlusreeglite lihtsus. Pakuks välja midagi sellist:
-- trassi läbimise ajal inimese sekkumine ei ole lubatud. Sekkumine on lubatud vaid hädaolukorra lahendamiseks, õhkutõusuks ja maandumiseks.
-- trassiks on 4 - 5 - 6 punkti, mis moodustaks mõttelise 8 -- ehk lennuvahend saaks autonoomses lennus läbi teha kõik pöörded.
-- kohtunikke on 3. Üks stardis ja 2 ülejäänud kaheksa keskosas ehk nende ülesanne on kontrollida, et lennuvahend läbiks teekonna õiget kätt.
-- stardi kohtunik kontrollib juhtkangide mittekasutamist ja ülejäänud 2 trassi läbimist.
-- võidab see, kelle lennumasin läbib trassi vigadeta kõige kiiremini. Aega loetakse lennuki stardist kuni maandumiseni. Miks aeg, sest aeg on kergelt mõõdetav ja objektiivne suurus. Aeg kätkeb endas ka juhtloogika taset, sest mida kiirem ja optimaalsem lend seda vingem peab olema ka juhtloogika.
-- veapunktideks loetakse juhtkangide puudutamist ja trassi valesti läbimist.
-- veapunkte saanud lennukite vahel on vastavalt veapunktide hulgale oma ajaline pingerida.
-- kui võistlejaid on alla kolme siis võistlust ei toimu. Toimuvad lihtsalt vaid demo lennud.
-- vajadusel võib teha mitu etapi. Kaheksa läbimine paremat kätt ja vasakut kätt või kaheksa läbimine 2 või rohkem korda.
Auhind võiks ka olla, kasvõi midagi sümboolselt aga peaks olema.
Äkki kasvab sellest välja iga-aastane oodatud üritus ja siis on esimese võistluse auhind hiljem hea mälestusega ese.
Ning veel, ma ei piiraks esialgu lennuvahendi parameetreid ei millekagi. Lennata võib mistahes autonoomse õhusõidukiga. Selleks võib olla õhupall, helikopter või mis iganes, peaasi, et see lennuvahend suudab isesesivalt trassi läbida. Küll hiljem jõuab vajaduse korral teha kategoorijaid ja piiranguid.
Kõige olulisem on kuskilt pihta hakata.
Terv.
AndrusT.
Terv.
-- trassi läbimise ajal inimese sekkumine ei ole lubatud. Sekkumine on lubatud vaid hädaolukorra lahendamiseks, õhkutõusuks ja maandumiseks.
-- trassiks on 4 - 5 - 6 punkti, mis moodustaks mõttelise 8 -- ehk lennuvahend saaks autonoomses lennus läbi teha kõik pöörded.
-- kohtunikke on 3. Üks stardis ja 2 ülejäänud kaheksa keskosas ehk nende ülesanne on kontrollida, et lennuvahend läbiks teekonna õiget kätt.
-- stardi kohtunik kontrollib juhtkangide mittekasutamist ja ülejäänud 2 trassi läbimist.
-- võidab see, kelle lennumasin läbib trassi vigadeta kõige kiiremini. Aega loetakse lennuki stardist kuni maandumiseni. Miks aeg, sest aeg on kergelt mõõdetav ja objektiivne suurus. Aeg kätkeb endas ka juhtloogika taset, sest mida kiirem ja optimaalsem lend seda vingem peab olema ka juhtloogika.
-- veapunktideks loetakse juhtkangide puudutamist ja trassi valesti läbimist.
-- veapunkte saanud lennukite vahel on vastavalt veapunktide hulgale oma ajaline pingerida.
-- kui võistlejaid on alla kolme siis võistlust ei toimu. Toimuvad lihtsalt vaid demo lennud.
-- vajadusel võib teha mitu etapi. Kaheksa läbimine paremat kätt ja vasakut kätt või kaheksa läbimine 2 või rohkem korda.
Auhind võiks ka olla, kasvõi midagi sümboolselt aga peaks olema.
Äkki kasvab sellest välja iga-aastane oodatud üritus ja siis on esimese võistluse auhind hiljem hea mälestusega ese.
Ning veel, ma ei piiraks esialgu lennuvahendi parameetreid ei millekagi. Lennata võib mistahes autonoomse õhusõidukiga. Selleks võib olla õhupall, helikopter või mis iganes, peaasi, et see lennuvahend suudab isesesivalt trassi läbida. Küll hiljem jõuab vajaduse korral teha kategoorijaid ja piiranguid.
Kõige olulisem on kuskilt pihta hakata.
Terv.
AndrusT.
Terv.
sai ise sama vaadatud, aga hetkel on ju väljahõigatud vaid üks etapp mai kuus ning ebakindel kas üldse ja millal teised toimuvad...AndrusT wrote:Ma pakun, et võiks UAV võistluse välja reklaamida mõne suve lõpus või sügise poole toimuva vigurlennu võistluse sappa.
siin tuleb mängu autopilootide erinev ülesehitus(nagu eelmise posti küsimus,kas suhteliselt mõtekaks osutuv kordus on neis kõigis sees või mitte, teie omas on või ?) ja raja küsimuse lahendamine ongi vot selle pärast päris raske, eriti kui peaks ka kestvust katsetama lühikese raadiusega stardist. Antud 8 variant ei sobiks näiteks selle lihtsaima picopiloti ostnuile, et te ise ei tahaks antud variandi ostnuna eemale jääda on selge vast.AndrusT wrote:-- trassiks on 4 - 5 - 6 punkti, mis moodustaks mõttelise 8 -- ehk lennuvahend saaks autonoomses lennus läbi teha kõik pöörded.
Liiga lihtsad reeglid ei hindaks õigesti uav-de suurt mitmekesisust ja neile vajalikke omadusi(kestuv jne), näiteks kopter ei saa selleks olemise eest plusspunkte, kuigi mõne uav tööülesande jaoks on ta ainuvõimalik vahend jne. Ning kui mitte esimesel, siis mõnel järgneval võistlusel peavad/saavad reeglid siiski kõvasti mitmekesisemad olema ju, st miks mitte kohe alustada sellest milleni varsti jõutakse.
Nõus eelneva postituse väidetega, kui oleks tunnetust suurest osavõtjate arvust. Kuid esimese korra kohta, kuhu pole üldse teada kes tuleb ja kas üldse mingit võistlusmomenti tekib siis võiksid reeglid olla pigem robustsed ja üheselt arusaadavad, kui pingutada keeruka punktisüsteemi välja mõtlemisega. Iga võistlus on huvitav, kui püsib võistlusmoment ja kui on osavõtjaid kellede vahel mõõtu võtta.
Olukord muutub kohe kui saab võistlusele suure auhinnafondi taha ja muudab selle rahvusvaheliseks ürituseks. Kuid kahtlen asjast huvitatud sponsori leidmises ja suurt organiseerimise tööd nõudvate isikute leidmises.
Esialgu võiks keskenduda vaid Eesti sisesele mõõdu võtmisele.
Mul on isegi tunne, et võiks autonoomse lennu reegleid veelgi lõdvendada, et osa saaksid võtta ka väga lihtsa juhtloogikaga lennumasinad. Näiteks number 8 asemel võiks ainult ringi sõita või tõesti ainult edasi tagasi. Või lubada lennuvahendi lendu korrigeerida aga seda vaid videolingi pildi järgi või lubada piloodil korrigeerida kõrguse ja kiiruse tüüre ja ainult pöördetüür peab olema isejuhtiv või veel mingi lihtsustus, mis muudaks esialgu osavõtu kättesaadavaks palju laiemale ringile isikutele, kui seda on 1, 2 või 3 enusiasti, kes teema tõsisemalt kätte võtnud.
UAV kallakuga üritus oleks ka ilma võistluseta huvipakkuv, et saaks suurendada kontakte asjast huvitatud eri isikute vahel.
Olukord muutub kohe kui saab võistlusele suure auhinnafondi taha ja muudab selle rahvusvaheliseks ürituseks. Kuid kahtlen asjast huvitatud sponsori leidmises ja suurt organiseerimise tööd nõudvate isikute leidmises.
Esialgu võiks keskenduda vaid Eesti sisesele mõõdu võtmisele.
Mul on isegi tunne, et võiks autonoomse lennu reegleid veelgi lõdvendada, et osa saaksid võtta ka väga lihtsa juhtloogikaga lennumasinad. Näiteks number 8 asemel võiks ainult ringi sõita või tõesti ainult edasi tagasi. Või lubada lennuvahendi lendu korrigeerida aga seda vaid videolingi pildi järgi või lubada piloodil korrigeerida kõrguse ja kiiruse tüüre ja ainult pöördetüür peab olema isejuhtiv või veel mingi lihtsustus, mis muudaks esialgu osavõtu kättesaadavaks palju laiemale ringile isikutele, kui seda on 1, 2 või 3 enusiasti, kes teema tõsisemalt kätte võtnud.
UAV kallakuga üritus oleks ka ilma võistluseta huvipakkuv, et saaks suurendada kontakte asjast huvitatud eri isikute vahel.
Hei,
ideel pole midagi viga, aga ma ei näe, kuskohast tulevad osalejad. Võistlustel a la J poolt viidatud http://www.youtube.com/watch?v=5VeScOBquK8&e osalevad ju põhiliselt ülikoolide meeskonnad. Robotitega tegeletakse ka Eesti ülikoolides, aga nad teevad midagi muud - kas sorteerivad valgeid ja musti palle, ronivad mööda köit vms. Põhjus on kah päris lihtne minu arust - ratastel tehnika on lihtsam juhtida ja odavam kui lennuk ja tegeleda saab toas/laboratooriumis, see on mugav.
Seega, kui ülikoolid jäävad ära, siis jäävad ju ainult inimesed, kes on endale hobikorras autopiloodi ostnud ja lennukile monteerinud, aga neid ei tundu eriti palju olevat.
Kui palju on praegu siin üldse inimesi, kellel on töökorras UAV?
AndrusK
ideel pole midagi viga, aga ma ei näe, kuskohast tulevad osalejad. Võistlustel a la J poolt viidatud http://www.youtube.com/watch?v=5VeScOBquK8&e osalevad ju põhiliselt ülikoolide meeskonnad. Robotitega tegeletakse ka Eesti ülikoolides, aga nad teevad midagi muud - kas sorteerivad valgeid ja musti palle, ronivad mööda köit vms. Põhjus on kah päris lihtne minu arust - ratastel tehnika on lihtsam juhtida ja odavam kui lennuk ja tegeleda saab toas/laboratooriumis, see on mugav.
Seega, kui ülikoolid jäävad ära, siis jäävad ju ainult inimesed, kes on endale hobikorras autopiloodi ostnud ja lennukile monteerinud, aga neid ei tundu eriti palju olevat.
Kui palju on praegu siin üldse inimesi, kellel on töökorras UAV?
AndrusK
Esiteks on kiire(kevade eksamid), teiseks aga tundub mulle nüüdseks et isegi potensiaalseid uav huvilisi (rääkimata hetke tegelikest huvilistest nagu siin alafoorumis sõna võtavad) on kole vähe, neid peaaegu polegi tegelikult hetkel. Ma arvasin(arvestasin), et neid on kõvasti rohkem arvestades mudellennundusega tegelejate arvu ja lihtsalt realiseerimise taha jääb paljudel asi, nüüd aga tundub et uav-ndus isegi ei köida enamikke inimesi.AndrusT wrote:Kas võistluse idee hakkab juba enne sündi välja surema?
Sellisest väiksest võistlusest poleks hetkel eriti suurt kasu. Tuleks teha oluliselt paremini esitletud(osavõtjate arv pole oluline, tähtis on selgitav informatsioon) võistlus/üritus (või parem osana mingist suuremast üritusest), kuhu peaks üritama natuke kõrvalisi inimesi kah saada. Ehk viia võistlus/üritus järgmise aasta kevadesse üle (sügiseks midagi vajaliku suurusega enam ei organiseeri) ning vahepeal mitte nõ magada, vaid aktiivselt ala arendamisega tegeleda, st põhisuunaks mitte olemasolevate huviliste aktiveerimine vaid uute mõnevõrra-huviliste baasi tekitamine.
Samas hetke huviliste vahepealsed kokkusaamised on kindlalt kah vajalikud. See võiks ka siis mõnd demolendu sisaldada, ennem pole vast mõtet kokku saada.
Pean ennast UAV huviliseks ja just nimelt iselendamise teema köidab. Ma olen mistahes vormis kokkusaamisest huvitatud. Ehk lepiks siinsaamas teemas kokku, et millise vigurlennu võistluse raames kohtuda. Tuleb, kes tuleb ja võtab kaasa mida võtta annab. Vahetaks lihtsalt infot ja võib-olla koorub välja ka midagi koostöö laadset. Hetkel ongi mul kõige parem klapp AndresO-ga ning sellest koostööst võib täitsa midagi asjalikku välja tulla.
Tegelen selle teemaga vaid oma hobist. See teema on küll kallis aga ma ei kurda.
Kui esimene lennuk õnnestub siis järgmise versiooni jaoks haun plaani ka päikesepatareid külge panna ja saavutada ülipikke autonoomseid lende. Näiteks see päikesepatareide teema ongi üks koht mida annaks niiöelda välja uurimiseks, sest tõesõna kõigega tegeleda ei jõua, sest see on vaid pelgalt hobi, töö ja perekond (2 last) vajavad ka tähelepanu.
Tegelen selle teemaga vaid oma hobist. See teema on küll kallis aga ma ei kurda.
Kui esimene lennuk õnnestub siis järgmise versiooni jaoks haun plaani ka päikesepatareid külge panna ja saavutada ülipikke autonoomseid lende. Näiteks see päikesepatareide teema ongi üks koht mida annaks niiöelda välja uurimiseks, sest tõesõna kõigega tegeleda ei jõua, sest see on vaid pelgalt hobi, töö ja perekond (2 last) vajavad ka tähelepanu.
Hei,
ma kindlasti annan teada, kui mul midagi näidata on ja olen kahtlemata huvitatud teiste "demonstratsioonesinemistest". Hetkel on näidata ainult komponente....
Pildil on näha paar PIC ühekiviarvutit, programmaator, elektrooniline kompass, kiirendusandur, rõhuandur, ka display ja kaugusandur. Ühtlasi on seal veel Graupneri Elektro-UHU ja vana notebook, kus paistab MPLAB IDE arenduskeskkond PIC ühekiviarvutitele.
AINUS asi, mida niimoodi autopiloodi arendamiseks vaja on, on seesama MPLAB IDE, mida saab tasuta sikutada Microchip kodulehelt - kõik muu omab mõtet alles siis, kui UAV programmi beeta on valmis kirjutatud - MPLAB IDE võimaldab ka programmi simuleerida, ajas muutuvaid signaale saab ette anda jne, nii et tõesti, põhiline asi, mis UAV loomiseks vajalik on, on täiesti tasuta!
Huviliste koostööl peaks olema mingi eesmärk, näiteks osalemine ühiste jõududega mõnel UAV-teemalisel võistlusel kuskil maailmas. Arvan, et see eeldab standardiseerumist ühe platformi peale (ntx Paparazzi) ja koostöö sisu on põhiliselt tarkvara arendus. Ma arvan, et ühte kohalikku team'i on reaalsem kokku saada kui kohalikku võistlust teha;-)
Arvan, et raualisi teemasid nagu päikesepatareid ei ole vaja tingimata siduda UAV'ndusega, nendega tegelevad ka inimesed kes lihtsalt tahavad kauem või siis üldse ilma akudeta õhus püsida.
AndrusK
ma kindlasti annan teada, kui mul midagi näidata on ja olen kahtlemata huvitatud teiste "demonstratsioonesinemistest". Hetkel on näidata ainult komponente....
Pildil on näha paar PIC ühekiviarvutit, programmaator, elektrooniline kompass, kiirendusandur, rõhuandur, ka display ja kaugusandur. Ühtlasi on seal veel Graupneri Elektro-UHU ja vana notebook, kus paistab MPLAB IDE arenduskeskkond PIC ühekiviarvutitele.
AINUS asi, mida niimoodi autopiloodi arendamiseks vaja on, on seesama MPLAB IDE, mida saab tasuta sikutada Microchip kodulehelt - kõik muu omab mõtet alles siis, kui UAV programmi beeta on valmis kirjutatud - MPLAB IDE võimaldab ka programmi simuleerida, ajas muutuvaid signaale saab ette anda jne, nii et tõesti, põhiline asi, mis UAV loomiseks vajalik on, on täiesti tasuta!
Huviliste koostööl peaks olema mingi eesmärk, näiteks osalemine ühiste jõududega mõnel UAV-teemalisel võistlusel kuskil maailmas. Arvan, et see eeldab standardiseerumist ühe platformi peale (ntx Paparazzi) ja koostöö sisu on põhiliselt tarkvara arendus. Ma arvan, et ühte kohalikku team'i on reaalsem kokku saada kui kohalikku võistlust teha;-)
Arvan, et raualisi teemasid nagu päikesepatareid ei ole vaja tingimata siduda UAV'ndusega, nendega tegelevad ka inimesed kes lihtsalt tahavad kauem või siis üldse ilma akudeta õhus püsida.
AndrusK