Mudelismifoorum

Kas seisatud mootoriga maandumine ei säästaks proppe?

mitte alati.Suur lennuk tahab enne seda hetke,kui rattad vastu maad toetuvad,korra gaasi saada,siis tuleb maaühendus hästi sujuv.Kui see liigutus tegemata jätta,siis on põrutus tugevavõitu,eriti on probleemne maandumine tuulega-siis kipub kiirus väga äkki ära kaduma.Eks tegelikult murule maandudes on alati käsi süütelülitil,aga on olnud juhuseid,kus mudel on olnud käeliigutusest kiirem ja tulemuseks ongi "näritud" propp.

Ilmad vist superiks lähevad,mul terve nädal vaba (haigusleht).
Ka kellakeeramisega läks päev veits pikemaks,sestap plaanin võimalusel iga õhtu kollasele,kui tervis lubab .
Homme teeks algust,kas ja mis kell kaaslendajaid laekuks.

Ei nõustu Kuno väitega et "peab" enne maandumist gaasi andma. Pole veel näinud Koljat, Maximi või Soome laagris soomlastel seda võtet. See muudab hoopis lennuki ebastabiilseks, ehk siis annad gaasi...propeller hakkab veidi kiiremini liikuma....kere tahab teises suunas liikuda paratamatult ja kui seda ei arvesta ja super äss pole siis pigem teeb see gaasi lisamine kurja. Pole ka ise kunagi seda teinud ja isegi selle peale tulnud. Kuigi muidugi minu suurim lennuk on siiani olnud Jaani Yak oma 1.8 m tiivaga.

Samuti ei nõustu Lauri imeliku arvamusega Las ta maandub oma vähe kallima kopteriga välja lülitud mootoriga, mis ju võimalik ja efektne aga riskantne. Pole meil ju siin veel 100 * 100 m golfimuru ja sihtima peab nagu L. Amstrong Kuule maandus...otsida kohta kuni viimase sekundini.

Marek,kas videod ka tulevad?

Laen just Youtube´sse. Kuidas see CD meeldis mis said? Homme saab isegi Cupi crashi video otse pradalt, kahjuks küll 1 m enne kokkupõrget Lauri autoga jääb pilt seisma kuna buffermälust ei jõudnud info lisamälusse peale laksu.

See oli lahe,saab nüüd ka tuttavatele näidata.Suured tänud veelkord.Kui tuleb kenat ilma tahaks uut Spitfire-t proovida.Teeks vähemalt hea pildiseeria.Probleeme on veel raskuskeskmega,tahaks natuke suurema mootori peale panna.100g kaalulisa ninasse ja rohkem võimsust peaks sellele hästi mõjuma aga eks näis.Praegu jääb asi ka sobiva propi taha veidi ootele.

Kopteri puhul maandun tõesti töötava mootoriga, minu väike Trex450 ei oma piisavalt roteeruvat massi, et sellega alati ja kindlalt alla tulla. Sommid rääkisid, et 450-ga autorotatsiooniga maanudmine on fun, kuid tükid ka varsti taga - ei taha isegi proovida eriti.

Gaasi andmisesse enne maandumist mina ka ei usu. Sama saab teha ju õige lennukiiruse valikuga. Surud lennukit maha, kogud kiirust ja siis lõpus õigel kergitad veidi nina ja lased kasvõi lennukil õigel hetkel läbi vajuda või lihtsalt kaotad kiirust ja maandud. Töötava mootorig maandumise ainus mõte tundub olevat see, et vajadusel saab uuele katsele minna - kuid reaalselt seda ju vaja pole.

Olen olnud samuti hädas sujuva maandumisega. Maandusin vahepeal heina sisse ja "harrier" stiil on seal optimaalne. Ümberõpe õige kiirusega maandumiseks võttis vähemalt minul hulga aega. Maansumiskiirust saab suurendada ka seisva mootoriga, laskumisnurka suurendades. Leian, et see on harjutamise asi.
PS. Ervin lubas õhtupoolikul kollasele minna. Olen vast ka ise koos Maximiga kella viie paiku kohal.

Olen veendunud,et töötava mootoriga on võimalik sujuvamalt maanduda,kui seisva mootoriga,eriti,kui mudel on raske ja rada kehva-saab enne puudet maaga nina rohkem üles tõsta,selleks just see viimane kerge gaasiandmine.Kui mootor seisab,siis ei ole võimalik enam maa lähedal kiirust korrigeerida ja puude rajaga tuleb nagu juhtub.

Ainuke asjaolu kus Kunol täielik õigus on, et seisva mootoriga ei saa üritust korrata.
Kui just elektrikas pole.

eile õhtul proovisin huvi pärast Real Flight'is üle,Ultimate ja Yak'iga on kerge gaasilisamine peaaegu kohustuslik saamaks sujuvat ilma kolksuta maandumist.Ilma mootorita on nende lennukitega üldse suht võimatu ilma crashita maanduda.Minu suur Extra käitub maandumisel suht samamoodi-kui vedu taga ei ole,siis lõpus toimub läbivajumine väga äkki ja raskelt.

Kuna olen maandunud seisva mootoriga väga palju kordi julgen ka väidelda. Seisva mootoriga ei kannata maanduda väga halva lendajaga - suur pinnakoormatus, kehv aerodünaamika jne.
Näiteks päris F18 seisvate mootoritega naljalt ellu ei jää. Päris võistlusplaaneril jälle ilma piduriklappideta on hoopis võimatu täpselt alla saada.
Siis ühest vastust pole. Kõik sõltub lennuki võimekusest.

Kogu lugu taandub õigele maandumiskiirusele, mis igal mudelil erinev. Võib ju olla, et mõni reaktiivi koopia on nii kirves, et pinnale tuult alla ei saa. Saan aru, et planeerimist on sisepõlemismootoriga raske harjutada. Tuleb ka silmas pidada, et tühikäigul pöörlrv propp pidurdab rohkem, kui seisev

vana wrote:tühikäigul pöörlrv propp pidurdab rohkem, kui seisev

Tohoh, kust sa sed kuulsid. Alates 0 tõmbe reziimist tõmme muutub ju negatiivseks, ja läheb aina negatiivsemaks, mida aeglasemalt propp põõrleb.

ei ole tarmo, seda aint seisva lennuki puhul, kui lennuk liigub kiiremini kui propelleri tekitav edasi jõud, siis lennuk pidurdub

Aga kui palju on umbes tühikäigu pöörded? Selle järgi saaks ju välja arvutada kas pidurdab või mitte, umbkaudset maandumiskiirust ja propi sammu on kah tarvis teada.

Õhuvoolu kiirus propi taga(miili tunnis) saab arvutada nii:

Propi nurk (tollides) * RPM / 1056 = ***** mp/h.
Et km/h saada, tuleb korrutada veel umbes 1.6-ga saadud arvu.
Ehk siis näiteks kui prop pitchiga 5" pöörleb tühikäigul 2000pööret minutis siis õhuvool ta taga on tsipa üle 15km/h.. Pidur mis sugune vms?

just, ja enamus lennukeid mis meil siin ringlevad tulevad maapeale kuskil 30-50 km/h kiirusel - tiiva üle vuhiseval õhu kiirusel.

Mis siin ikka vaielda. Asi ammu klaar. Nn. läbivajumine tekib mudeli mittepiisavast kiirusest, mida teab igaüks. Maandumiskiirust sunnib vähendama (peale mitteküllaldaste oskuste) EBATASANE MAANDUMISPLATS.
Nonii sõbrad. Nädalavahetusest läheb lahti süisel alustatud Kollase uue maandumisraja ehitus. Reedel ja laupäeval on sellel 95x95 m platsil peal veel traktor, laupäeva keskpäevast saab juba kivikoristusega alustada. Aega on napivõitu, pühapäeval saaks juba esimese muruseemne maha visata. Loodame, et kõik potensiaalsed huvilised astuvad hoogsalt ligi...
PS. Seisva mootoriga maandumine pole muidugi lihtne ja ainus eelis on, et vähese ninalimineku korral prapp maad ei äestaks. Jänkidel oma SHUTTLEga maandumisel pole ju samuti võimalust "teisele ringile" minna?

Ma saan aru, et tühikäigul propp pidurdab, aga selle seismajäämisel ei lähe takistus väiksemaks vaid suuremaks. propi kohtumisnurk on ju seisva propiga õhuvoolu suhtes umbes -90 kraadi. Tühikäigul on see ka arvatavasti negatiivne, kuid kõvasti alla 90 kraadi.

Hei tarts!
Las Kristjan, või mõni targem räägib sulle autoziiroefektist. Ehk miks pöörlev propeller rohkem "kannab"

Moodustab ta ju suurema pinna kui seisev propeller.