Mudelismifoorum

Tegelikult hakkasin norima just tolle "resolution'i" kallal: http://www.modelflight.com.au/spektrum/ ... dx7_se.htm
2048...mida? Sammu? Programmselt saab teha igasugu pikkusega koode aga kas servo toetab ka sama täpsust ?

Ei ole mõtet väga norida Ka PPM puhul on Futaba näiteks käiku võtnud HRS süsteemi, et "lagi" vähendada ja täpsust suurendada. Seda autodele mõeldud aparatuuride puhul.

Eks oleneb servost mida kasutad. Isiklikult sõidan hetkel RC-autodega ja iga servo maksab umbes 1200-1500kr (Eestist ostes 2k). Mitte ainult kallid, vaid ka hea. Futaba BLS seeria. Saatjal saan valida, kas PPM või siis HRS (kiirem või "tihedam" PPM) signaal. Vahe servo käitumises on MÄRGATAV ja kuulda-näha. PPM puhul on servo selline "tavaline uimane" ja HRS puhul krigiseb-prõgiseb ja liigub kiiremini, kui minu aeglased näpud

Võibolla lennukite puhul polegi väga suurt vahet, on ta 1024 sammu või 2048 sammu, aga arvesta, et sama süsteemi DSM2 kasutatakse ka kopterite ja autode puhul, kus on nõudmised tavaliselt suuremad. Igal juhul on see vahe reaalselt tuntav (kui kasutad ka korralikke servosid). Norida igatahes ei ole mõtet, mida rohkem, seda uhkem!

Maamehe loogika - servo juhtsignaal on vahemikus 1000-2000us, keskpunktiga 1500us. Digiservo deadband on 1-2us. Ehk siis nö "analoog täpsus" 1000 jagatud 1 = 1000. Sellisel juhul jääb 1024 "digi" sammu ilmselgelt väheks. Vaata - http://en.wikipedia.org/wiki/Nyquist%E2 ... ng_theorem - selle teoreemi ja minu maamehe loogika puhul on 2048 punktine resolutsioon täpselt paras

spektrumrc.com kodulehelt

The resolution of a radio system can be one of the most over-hyped and misunderstood terms out there. Resolution refers to the number of steps your radio has in its range of motion. A higher resolution means that your radio has more steps in its range of motion. One would naturally think that the higher number would be better, but there comes a point where the numbers lose relevance. Yes, a higher resolution number is better, but there comes a point where the resolution of a radio surpasses the resolution of the servos or ESC, making incredibly high resolution claims irrelevant. In other words, resolution is only one element in a series of events that have to happen; the system will only ever be as fast as its weakest link.

Tsitaadist tulebki välja see, mida tahtsin öelda (kuid sõnastasin ebaselgelt): mitte iga servo ei vea sellist resot välja. Paistab, et vaid eriti head on pädevad. Kui nad ikkagi on...

Illustreeriva õppevahendina laenan Mardi tehtud videot ja mainin, et "täpselt nii" http://www.youtube.com/watch?v=IprvW7ArIlc

Minu hetke lemmikud (nii umbes 0.12s/60deg ja 13kg/cm) - http://www.youtube.com/watch?v=nhmoGGT6GAk

Ehk siis kokkuvõttes sõltub kõik sellest, mida ja kuidas teha tahad. Kui servod on juustud, siis pole absoluutselt vahet. Kui aga näiteks mingit kopterit lennutama hakkad ja sinna head servod peale paned, hakkad ehk kunagi 2048 resolutsioonist ka puudust tundma Ja kui DSM2 on 2048 punkti, siis norida pole ehk mõtet.

Nyquist-Shannoni sämplimisteoreem sedastab, et signaali perfektne rekonstruktsioon on võimalik juhul, kui sämplimissagedus on suurem kui kahekordne algses signaalis esinev maksimumsagedus[1] või vastavalt, kui Nyquisti sagedus ehk pool sämplimissagedusest ületab sämplitava signaali suurima sageduse. Kui kasutada madalamat sämplimissagedust, võib osutuda võimatuks sämplitud signaalist algse signaali taastamine.

Näiteks kui signaali mõni sagedustest on suurem kui sagedusriba piir 100 Hz, võib 200 Hz-st suurem sämplimissagedus ära hoida aliase efekti (aliasing) ning võimaldama teoreetiliselt perfektset rekonstruktsiooni.

Minumeelest on see loogika kehtiv ka siin...

"Norimine" ei olnud mõeldud kuidagi pahasti...
Lihtsalt huvitav teada et on ka nii täpse käiguga servosid.
Nojah, ka rakust osatakse tuum välja lõigata (mehhaaniliselt)...

Minu hetke lemmikud (nii umbes 0.12s/60deg ja 13kg/cm)

Küsiks, kuidas need kallimad servod autode peal vastu peavad. Kas kauem, kui samade firmade odavamad servod? Mul on 50cc mootoriga lennukil poole aastaga 2 Futaba ja 1 Graupneri tavaservo otsad andnud. Tõsi, mina olen lennuki 3. omanik. Mootorite harjad ja potentsiomeetrid ei pea bensiinimootori vibrale vastu. Autodel saavad servod ka kõvasti vatti. Missugused servod kõige kauem vastu peavad? Täpsus, kiirus ja jõud pole nii olulised.

Thunder Tiger / ACE DS1015 servot olen 2 hooaega kasutanud, kestab, loks (mitte külgsuunaline, vaid pöördsuunaline) läks suhteliselt kiirelt suureks.

Futaba BLS351 olen 1+ hooaja kasutanud, kestab. Vatti on saanud nii offroad roolil, piduril/gaasil kui onroad autol. Onroad autol kusjuures ilma servo saverita ja on saanud ka ~50km/h x 1400g auto vastu palki lööke otse esirattaga. Korra lõi lausa servo ülemise korpuse kinnituskõrvad katki. Tellisin uue 9.90$ korpuse. Töötab endiselt. 1 hooaega = hinnanguliselt 20-30h kasutust.

Futaba BLS451 olen paar kuud kasutanud, kestab.

Autodel saavad servod meeletut vatti. Vett, õli, vibratsiooni, igast suunast meeletuid kiirendusi. Gaasi/piduri servo töötab pidurdades tihtipeale täisvõimsusel "blokeeritult". Rooliservo omab küll servo saverit, kuid saab pidevalt rataste kaudu "lööke".

Odavamad on tõenäoliselt selle kätte ära surnud, et mootor või elektroonika ei kesta koormust/võimsust ära. Ise olen ära tapnud 3-4 500kr hinnaklassi servot ja mitte ühtegi kallist. Küll aga on teised sellega hakkama saanud Näiteks talvel lume/jää sees sõites soojeneb servo, peale sõitu jahtub maha. Selle käigus imeb ka veekindel servo niiskust ja vett enda sisse ning sureb. Ka on servo mootoreid trükiplaadilt lahti saadud, kui maandutakse pauguga kõvale pinnale 2-3m kõrguselt

Hetkel ei näe põhjust midagi muud peale Futaba BLS tarbida. JR tuleb ka oma brushless servodega välja, kuid esmapilgul tundusid vähemalt sama kallid olema - seega ei näe väga pointi. 2008-2009 aastal enam servo suremiste pärast muretsema ei pea, kui vähegi oskad neid "säästa" ja õigeid asju kasutad. Paar aastat tagasi oli see veel täitsa probleem.