Mudelismifoorum

Hei!

Algatuslik küsimus oli:

Kas ja kuidas on koduste vahenditega võimalik teha klaasriidest ja muudest plastikutest lennukikeresid.

Küsimust "miks" polnud.

Nüüdi veidi väljaspoole teemat.

Olen täiesti päri, et F3J vöi F5J puhul

Asja võti on täpsusmaandumine lipule

Vähemalt on sellel oluline tähtsus.

Elektrimootoriga startides on ka mudeli liigkaal väga paha

Kuidas nii? Minu elektriplaaner on vaid 100g raskem plaanerist.

Vali hea mudel, vali "TRAGI 705"

Mart.

Kõik tõed kehtivad tõesti ainult oma keskkonnas. Liigkaal on väikeste kogemustega "plastikumeeste" probleem. Profid teevad isegi klassikalisest balsa-kile konstruktsioonist kergema:

http://www.hobby.sky.net.ua/eng/gliders.html

Nendesamade Harkovi meeste 2m plaaneri kered kaaluvad väidetavalt 50 grammi ja DLG kered 35 grammi.

Sõnastasin ennas vist enne valesti, ma ei tahakski teha mingit suurt tiiba, vaid just tehnoloogia katsetamiseks miskit pisikest.

Miks - sest see on tehtav(loodetavasti) ja kui keegi ei proovi siis ei saagi ju teada kui arukas see idee on.
See et iseehitamine ei tasu ära on küll üsna tõene kuid siiski arengut pärssiv arusaam, vähemalt minumeelest.

F5J/F3J plaaneritest rääkides jõuame niiehknaa sinnani et osta on mõtekam kui ise teha ja ega teisiti ju 100% enda vajadustele vastavat mudelit ei saa.
Ning enne Tragide ja Pike-ide ostmist tuleks ju millegi "vähemväärtuslikuga" asi käppa saada.

tulnuk wrote:Üks uitmõte ise "koduste vahenditega" tiiva vormi tegemiseks:

Nii saaks. Aga probleem on selline:

1) kõik see klaasiga katkmine, lihvimine, jne moonutab profiili. Ükskõik kui palju sa pärast ka mingite sabloonidega ei mõõdaks - vead jäävad sisse. Ja see viga läheb 1:1 vormi. Seega vormitud tiiva põhieelist - profiili täpsust sa ei saavuta.

2) negatiivse vormi teine eelis - sobivus tootmiseks jääb alles. Aga selle eelise realiseerimine eeldaks, et sa hakkad tootma. Tootmine eeldab turustmist. Nüüd küsimus - miks peaks keegi tahtma ebatäpset tiiba? Kui sa kõik selle vaeva ära näed ja materjali sinna tiiva sisse paned, siis miks mitte astuda seda viimast sammu ja teha täpne tiib?

Ainuke mõte mis veel järgi jääb on see, et sa soovid tehnoloogiat õppida. Aga ka sel juhul peaks mingi positiivne arengutee näha olema. Mis oleks siis võimalus saada talutava hinnaga täpselt CNC lõigatud tiivamudelit, millest siis vorme teha.

Kui sul sellist võimalust näha pole, siis parem harjuta positiivse tiiva tehnoloogiat. Selle CNC freesimisega kusjuures polegi nii pahad lood. Otsi Googlest CNC freesimine site:ee ja tuhni tulemustes. Imelikes kohtades kohtab inimesi, kes pakuvad võimalust seda teha. Tõenäoliselt mingid "pärast tööd" variandid.

Arne

Kuid kuidas üldse tehakse see CNC-s tehtud positiiv piisavalt siledaks, et temalt vorm võtta? See nõuab ju kah lihvimist ning teatud ebatäpsuse põhjustamist.

Minimaalselt. Vaata seda pilti - see pind mis sealt freesi alt tuleb on ikka väga sile. Seal on küll negatiivne vorm aga vahet pole - pinnaviimistlus on ikka samasugune.

Arne

Kui on ikka kange tahtmine kere, tiibu või propellereid vormis teha, saab kasutada negatiivse vormi valmistamiseks ka kvaliteetsete lennukite valmis osasid. Ega see vorm hea teostuse korral originaalist palju hullem tulegi.
Selliseid asju müüa on piraatlus, aga tegelikkuses "ahvivad" kõik müügilennukite tootjad trendide järgi ja isegi kiilu kuju ei julge paljud enda moodi teha, muust rääkimata.

Korralik metalli CNC frees võib absurdselt täpne olla... ikka päris mitu kümme-astmel-miinus millimeetrit!

Ma ei saa aru,miks pead vaevata üldse sellega,kuidas vorme teha.Sellel asjal on mõte vaid masstootmise puhul.praegu on tegijaid ja valmistoodete müüjaid nii palju,et lihtsalt oma lõbuks pole küll mõtet leiutada (või just vastupidi - oma lõbuks võib leiutada!),aga tulemuse saamiseks tuleks siiski tükk tellida spetsialistidelt.Ise pooldan igasuguste eksperimentaalasjade ehitamise puhul siiski balsat - ei vaja mingeid eritööriistu,pinke,lasereid jmv.Väheke mõttetööd ja tulemus on väga hea.

Osade inimeste jaoks on ehitamine vähemalt sama nauditav kui lendamine. Kui mind ainult lendamine huvitaks ei ehitaks ma üldse. Oleks odavam ja lennuk oleks vingem.

Aga lahe on jõuda seisu kus tulemuse saamiseks ei pea tellima tükki spetsialistidelt, vaid ise oledki spetsialist.

Hei!

Tööstuses kasutatavad CNC masinad annavad enamuseses täpsuseks 0.001mm ehk tuhandiku ehk mikromeetri, ideaaljuhul. Otsese kumerpinna freesimisel thoorilise freesiga seda iial ei saavuta, et kohe saaks vormi kasutada. Enne vaja pind ikka poleerida. Kasulik viia täpsus veel 10X väiksemaks viia, mis poleerimisega ka önnestub. Ilma poleerimiseta pole tulemust, ilus sile, peegel, pind algab lamba , valguse lainepikkuse, suurusjärgust. Hea pind juba kusagil lambda/4 kandis.

Toetan täiesti Arne mötet, et isetehtud on tunnustus saavutusele ja eneseületamise vöit.

Mart.

Ei tahtnud sugugi öelda,et ise ei peaks lennukit tegema,aga küsimus on,kumba teed minna - kas püüda viimistleda lennuki konstruktsiooni või valmistamise tehnoloogiat.Ise olen nagu rohkem seda meelt,et põnevam on täiustada lennuki enda parameetreid ja jätta pinnakareduse ja vormi valmistamise probleemid kellegi teise lahendada.Seda enam,et paljudel meist ikkagi on võimalik kasutada täpseid metallitöötlemisriistu jmt,mis on vajalik kõrgtasemel vormi valmistamiseks.Olen seda meelt,et metallvorme jne on mõtet valmistada masstootmise jaoks ja ainult sel juhul,kui enne on mudel läbi ja lõhki katsetatud ja ennast praktikas õigustanud.On väga nukker,kui on kulutatud hulga energiat väga täiusliku teostuse saavutamiseks aga lennuomadused jätavad soovida,enne on talutavam vastupidine olukord.
Olen näinud sellist tiibade valmistamise tehnoloogiat,kus kasutatakse tavalist klaasi tiibade pinna sileduse saamiseks.Klaasile asetatakse vaiguga immutatud klaasriie,sellele omakorda 0.8 mm balsa ja siis raskus peale.Kuivanud laninaati kasutati tavalise ribikonstruktsiooni katmiseks.Tulemus väga efektne ja ei mingit vormide tegemist.

Hei!

Loomulikult on igal oma suund ja lähenemine asjale. Oluline, et viib soovitud sihini-- tegelda asjaga, mis huvi ja löbu pakub.

Teed erinevad, siht sama.

Mart.

Ainus mõistlik põhjus tiivavormi valmistamiseks on ikkagi, nagu Arne eespool mainis, väga täpse tiivaprofiili saavutamine. See võimaldab suurematel lennukiirustel tiiva laiusest suurel osal laminaarse õhuvooluse saavutamist (väheneb järsult tiiva takistus). Termikalennus (kestvuse peale) siit arvestatavat võitu pole loota.
Õnnestunud universaalkere vormid suudaksid töömahtu edaspidiselt vähendada.

Tere!!
Millised need VAHTPLASTID on-need mis maja seinadele lahevad v?
Sellised suured plokid kus on pallikesed sees v??Ma praegu ehitan ise lennukit ja ei saa aru millist vahtplaste peab kasutama ,seal on kirjas et see peab olema koigest paar millimeetrit...

Arvatavasti on lennukitehituses kasutatav vahtplast mingi teistsugune ja õhem, kuna maja ehitusel kasutatakse palju paksemat vahtplasti. Vahtplasti kutsutakse ka penoplastiks.

Jah seda ma raagingi...kust saaks seda oiget kuidas seeda nimetatakse..
Ehk on see ehituse abc-es

Vaata, SELLE lehe keskel oli foam plastic. Äkki mõtledki seda?

Ma ei tea suht voimalik,aga piltib pole kahjuks...aitah

Hei!

Köik oleneb sellest, et kus ja kuidas sa seda vahtplasti kasutada tahad.
Kasutatakse ka köiki maja ehituses kasutatavaid vahtplaste.

Kui otsid miskit "öhemat", siis oletan, et tahad saada "DEPRON" plaati, seda olemas 2, 3 ja enam mm lehtedena.

Kust poest seda hetkel saab..... ei oska öelda.

Graupneril olemas sellised sobivad plaadid küll.

Mart.

Kusjuures mingeid 500x500x4mm depron plaate hinnaga 10.-/plaat pidavat saada olema vist ehituseABC-s(võin eksida, mingi suur ehitustarvete pood oli).

Depron on vist jah sinujaoks võlusõna, see suhteliselt tugev arvestades oma paksust (3-6mm tavaliselt). Kere ja tiivad tehakse tihtipeale lihtsalt ühekihilisest plaadist väljalõigates. Otsid netist skeemid, prindid 1:1 välja ja lõikad vastavalt sellele parajad jupid välja ning liimid kokku. Eeldatavasti ka talasid ja tugevdusi vaja mõnesse kohta, kuid lendava looma võib täitsa saada! Ka sellised valmis mudelid on olemas ja ei maksa ka suurt midagi, näiteks: http://shop.pistik.com/advanced_search_ ... pico+raven

Kahjuks pistik.com laos hetkel ainult 6mm Depronplaadid, võibolla tõesti leiab ka ehituspoest - tahaks kindlasti kuulda, kas on ka ok kvaliteediga?

Eri tüüpi vahtudest on räägitud siin...

tulnuk wrote:Kusjuures mingeid 500x500x4mm depron plaate hinnaga 10.-/plaat pidavat saada olema vist ehituseABC-s(võin eksida, mingi suur ehitustarvete pood oli).

ABC-s on jah 50*50 cm laeplaadid ka depronist, aga need on reljeefi vajutatud mingi mustri järgi ja ei sobi seega

Hmm.. Ehitus Servicest lasnud endale osta 8 4mm plaati millest tulnuk juttu tegi. Täiesti sile pind (va. alla 10mm mis on plaadi servades natuke kumer).

Laur

noh võibolla oli siis otsas, penokast variante oli küll hulgi, aga depronit oli 2 varianti, mõlemad kõveraks tehtud.

Seal poes (Kadaka ABC) need kliendipeedistajad ka ei hiilanud eriti, õigemini neid polnudki, olid vaid mingid transamehed kes kaste lahti harutasid
eks tuleb teisi poode kammida

Edit: Key materjalipoes oli sile plaat täitsa olemas 9.- tükk

Olen kuulnud et ABCs maksab 8.- plaat ja Services 10.- kuid ei ole kindel kas see kehtib ka peale Tartu poodide mujal ka.

Üritaks teemat jätkata! Kas keegi on seda positiivse sabloni ja riidega varjanti praktiseerind? Endal plaanis polüstürooli tehases lasta tiib vahust välja lõigata ja siis see riide ja vaiguga katta. Hiljem vajadusel vaht tiivast eemaldada. Lennuki kere samamoodi. Lennukiks Seamaster (vesilennuk). Millist riiet kasutada? klaas? süsi? fiiber? Paksu kihiga sablon katta? Miilised, kui suured talad peab sisse projekteerima??? Kui vahu tiiva sisse jätan, siis kas talasid on vaja? Kerega ma saan hakkama aga et tiib pakub peavalu. Tiib sümmeetrilise profiiliga, üsna paks ca 5 cm, laius ca 30 cm ja pikkus ca 170cm, aileronidega. Kuidas lõpp viimistlust (pinnasiledus) kõige lihtsam saavutada oleks? Kas mingi aerosool pahtel või lihtsalt lihvida või lakkida, paksult värvi?

Järsku oskab keegi anda vihje kust saab Tartust klaasriiet ja EPO vaiku osta.

Äkki hoopis söeriiet ja kevlarit? Klaasriiet kasutatakse juba väga vähe.
Näited väga kergetest ja headest lennukitest. Tõsised võistlusriistad, aga ka kallid:
http://www.hyperflight.co.uk/products.a ... ctric+Kits

Riideid ja vaike saab osta ja leiaks ka internetist:
http://www.fibermax.eu/shop/index.php?cPath=