Mudelismifoorum

"Lasen liimil kuivada ja ehk saab pärast, tuulevaikses kohas uuesti proovida".
Kui selline lause kindla veendumusega üles tähendatakse,siis ma usun et uus mudellendur on sündinud.HURRAAAAAAAA!

Ma ei julge võõraid lennukeid lennutada - teen ühe vale lükke või ei saa asjadest aru ja jupid taga.
Koolitusest oleksin huvitatud küll, samamoodi ka UUTEST ja KORRALIKEST mudelitest (koos aileroniga ).... ka rahast olen huvitatud

Aga teemasse ka. Liim kuivas ära, veidike tagatiiva modifitseerimist ja ülimad pöördenurgad käes. Aku ka taskus ja särtsu täis, sai mindud pärast uuesti proovima ja uskuge või mitte: "Ma sain lennata, aga mitte eriti kõrgel...."
Ilmselt peab servode õlga natuke muutma.

Mis mind painab: Tiib, mille seljakotis ära murdsin, segab ilmselt lendamist. Ühe poole trossid (tiivast kere alla) on pingul, teise poole omad aga lõdvad. Viskan lennuki lendu, lendab natukene, üritan maa lähedal hoida, aga siis tuleks nagu stall ja vajub ühe külje peale ära, tagumise tüüriga enam päästa ei anna - see ilmselt tiiva viga, häid nõuandeid, kuidas parandada?

Kuna tiiva kummi kinnituse augud läksid ovaalseks (need, mis tiiva alt läbi kere käivad), tõmbasin pulgad lennuki kere alt kinni, et läbi vahu päris küljest ära ei tuleks, aga kummid olid ilmselt liiga tugevad ja painutasid kere alumisse osasse jõnksu sisse, pärast ühte põrget maaga ja pärast lumepilve vaibumist nägin, et telik oli ka nagu "kõhtu" sisse painutatud ka sees, tehnikat kinni hoidev plastik alus, oli puruks.

Kuna Harkul lubasin, et enne ma alla ei anna, kui lennukiga lennanud olen, siis pean ilmselt nii kaua vastu pidama, kuni suudan tolle isendiga lennata nii, et ise ikka kontrollin ka, mis masin teeb, mitte ei lase õhuvoogudel teda omavoliliselt ringi kanda.

Üldiselt on juba nii hakanud välja tulema, et olen oma lennuvõimetusse (vahelduva eduga) lindu matnud rohkem raha, kui oleks maksnud uus rtf isend. Loodetavasti saan korda, lendama ja kere ka taastatud, ehk tahab siis mõni teine algaja mu reliikvia üle võtta ja mulle raha tagasi anda

Andu wrote:Ma ei julge võõraid lennukeid lennutada - teen ühe vale lükke või ei saa asjadest aru ja jupid taga.
Koolitusest oleksin huvitatud küll, samamoodi ka UUTEST ja KORRALIKEST mudelitest (koos aileroniga ).... ka rahast olen huvitatud

Üldiselt on juba nii hakanud välja tulema, et olen oma lennuvõimetusse (vahelduva eduga) lindu matnud rohkem raha, kui oleks maksnud uus rtf isend. Loodetavasti saan korda, lendama ja kere ka taastatud, ehk tahab siis mõni teine algaja mu reliikvia üle võtta ja mulle raha tagasi anda

Selleks on trainer juhe ja pädev trainer sind aitamas tänapäeval.

Sa ei ole esimene, kes satub mingi allameetrise plastmassist ühekordseks kasutamiseks mõeldud mänguasja otsa. See, et üritad ja püüad seda ikka lendama saada on positiivne, see annab sulle teadmisi ja kogemusi juurde.
Kahjuks ei viitsi alustajad enne ostmist veidi asja uurida, lendamistel käia ja vanade tegijatega kontsulteerida - tänapäeval see nii lihtne oleks. Saaksid odavamalt ja lihtsamini läbi. Õnneks sina ei ostnud seda komplekti uuena poest ja säästsid vähemalt selle võrra. Need Piperi taolised RTF komplektid koos mõttetute pultidega on vist mõeldud pigem naftamagnaatide laste aiapeole üheks korraks. Ma ootan juba seda hetke, kui sa saad proovida õiget lennuvahendit - tahaks täitsa sinu nägu sel hetkel näha.
Ma ise alustasin samuti tudengina, kogusin pool aastat "stipist" raha ja ostsin korraliku Futaba F14 puldi. Ja siis alles mõne kuu pärast esimese lennuki. Õnneks tollel ajal selliseid RTF Piper komplekte vist ei müüdud või oli mul oidu sellest jamast hoiduda.

Ärge nüüd nii ühte potti ka pange kõike. Parkzone'i väikesed RTF komplektid küll lendavad, kaasa arvatud Piper.

Ei tea, kunas jälle platsile saab lendama minna, seega tegin täna foto- ja videosüüdistuse sellest, et lennuk püsis õhus (mõnda aega). Alla kukkus ilmselt tuule ja piloodi oskamatuse tõttu.

Pilt


Video

Selliseid väikeseid, kergeid lennukeid saab normaalselt lasta ainult hästi tuulevaikse ilmaga. Kui tiival oleks normaalne V-kuju, siis lennuk nõnda tiiva peale (piki tiiba) alla ei kukuks.
Stardis tuleks lennukit iga hinna eest hoida ninaga vastu tuult kuni piisav kõrgus on kogutud, sest alla tuult pööramisel kaotavad ka head lennukid tavaliselt kõrgust.

Kõik kolm tiivapaari on kuskilt otsast pihta saanud ja kõverad. Tuul oli ilmselt tõepoolest liiga tugev. Jätan ta mõneks ajaks paremaid aegu ootama, hetkel peaks vist natuke jälle koolis käima ja õppimisega tegelema + paberihunnik, järgmise isendi ehitamiseks, muutub järjest sisukamaks .

Edit: Nüüd suri mootor ka ära ja teist pole vist enam kuskilt võtta .

Vabandan topeltposti pärast. Käisin täna muinasjutulise ilmaga lendamas, Piper lendas paremini, kui kunagi varem kuni.... tiiva kinnitus (see, mis läheb tiiva küljest kere alla) katki läks ja mõlemad tiiva otsad kokku said. Varsti peaks tulema uus Piper, valatud versioonis.

Küsimus: Kuidas saada üks klaasfiiber pulk tiiva sisse, tugevduseks?

Muidu see tiib on nagu ühest tükist ikka? Aga Sul õnnestus ta legoks teha jah? Kyosho ühel plaaneril oli nii-vahe(või vagu) tiiva esimesel kolmandikul ja varras seal liimiga sees ning kleeps peal.
Aga Sinul on hämmastav järjepidevus selle vahu hunnikuga Ja ta lendab siiski?? (veel) Sooviks, et mul oleks klubis selline sell. Vaata , et sa ära ei väsi.

Kui õhuke too tiib on ? Äkki annaks mingi jämedama traadi (mis ei paindu eriti) sisse lükata? Olid säärased asjad nagu sukavardad. Kooli ajal ma nii tegin.
Pilt kus lennuk tiivaotsad pea kohal kokku paneb on tuttav küll - nööri otsas plaanerit õhku vedades. Peab tihedamini tagasi vaatama...

prosper wrote: Aga Sinul on hämmastav järjepidevus selle vahu hunnikuga Ja ta lendab siiski?? (veel) Sooviks, et mul oleks klubis selline sell. Vaata , et sa ära ei väsi.

Kuna ei ole millegi muuga käia õues jalutamas ja lennutamas, siis järjepidavust peab olema. Mis klubist jutt käib? Enne väsib mu rahakott ära, kui mina.

Muidugi tahaks soetada midagi suuremat, ägedamat ja vastupidavamat, aga kahjuks ei saa kõike ka endale lubada.

felch wrote: Kui õhuke too tiib on ? Äkki annaks mingi jämedama traadi (mis ei paindu eriti) sisse lükata? Olid säärased asjad nagu sukavardad. Kooli ajal ma nii tegin.
Pilt kus lennuk tiivaotsad pea kohal kokku paneb on tuttav küll - nööri otsas plaanerit õhku vedades. Peab tihedamini tagasi vaatama...

Tiib on keskmiselt 5mm paks. Mõtlesin, et märgiks enam-vähem raskuskeskme peale, saeks laiupidi keskelt pooleks, lükkaks ühe / kaks klaasfiibrist pulka sisse ja liimiks kokku tagasi, ei peaks enam neid plastik traate kõhu alla vedama.

Kõige nõmedam on see, et lendasin just korralikult tee kohal mõttega, et kui alla kukub, ei pea lume sisse sumpama minema. Vaatasin siis, et oooooooo... piper lendab, fantastiline ja hakkasin tagasipööret tegema. Kõige kaugemal, põllu kohal pani tiivad kokku ja tuli alla. Õnneks lumi kandis ja tossud ning sokid ei saanudki märjaks

Täna läks Piper 2 (RIP) molekulideks ja sõbra kätte, kes võtab vormid ja valab uue kere, tagatiivad ja esimesed tiivad - loodetavasti, kui ta kunagi aega saab.

Võtab vormid ja valab uue kere, tagatiivad ja esimesed tiivad. Väga huvitav. ?
Aga klubi on Hiiumaal ja avatud kogu maailmale Tere tulemast !

no tagatiivad on minu jaoks need, mis lennuki saba osas on (üles, alla ja vasakule-paremale) ja esitiivad on need, mis eespool on

Ok arusaadav aga (Võtab vormid ja valab uue kere) . Olen väga huvitatud uutest asjadest

Seniks kuni molekulid ühinevad kihutad simus jah? Võistlus tulekul .

Pole kahjuks simu pulti, peab joystickuga läbi ajama. Hetkel küll üldse klaviatuuriga .

Kardan, et uus kere tuleb liiga raske , see annaks samas põhjust kogu tehnika välja vahetada ja harjad unustada.
Aga eks aeg näitab. Võib-olla võtan ise vormid ja proovin toda kahe komponentset vahtu, sellega ei tohiks kaalu muret tulla, aga siis jääb sama õrn, kui originaal .

Ja kokkuvõttes läheks raha ikkagi rohkem, kui uue rtf masina eest


Marek - Aitäh lingi eest!

Uued tulevad siis kõik saba osad, tiib ja kere.

Mis Vahust Piperisse ja tiiva kinnitusse puutub, siis mingil hetkel läksin mina selles osas kergema vastupanu teed (kõhu alla käivad kinnituskruvid kippusid tugitalades <IRW> olevad augud liig loperguseks hõõruma. Uus lahendus oli siis talade asemel kapronnõõr ning kõhu alla krediitkaardist tükk, mille külge nõõrid sõlmitud & liimitud. Kogu tiivakomplekt tõmmati nigu sukk lennuki kerele "pähe", ning kruvi oli vaja ainult sümboolseks krediitkaardi kinnihoidmiseks.

Mis tiiva tugevdamisse puutub, siis mina paneksin sinna talaks sobiva lapiku süsivarda, ning ei hakkaks miskit kõikuma, vaid lihtsalt teibiksin selle klaasteibiga tiiva alumisse ossa ~raskuskeskmesse.

Võtsin vastuvõtja lahti ning avastasin, et seal miski pisike must juhe, katki lõigatud. Pikkuseks ca 1cm. Karbis on aga selle juhtme jaoks väljumise auk olemas. Alguse saab ta takisti jala otsast.
Kas tegu võiks olla antenniga ja kui sinna pikema juhtme külge joodan, kas võib juhtuda see, et lennukid ei kuku enam üsna kõrgelt sirgjooneliselt vastu maad?

kas tal praegu üldse mingit pikka traati karbist välja ei tule?

Ise küsin, ise vastan. On jah antenn, hakkas kohe paremini toimima.

Ropka: Ei, enne tulid karbist välja ainult mootori toide ja aku juhe.

Hmm??? Ja nii ostsid ta poest, et antenni juhe oli puudu??? Tõesti kahju, et pidid sellepärast lennukit lõhkuma Jama lugu.

1) Oleks ma ta siis poest ostnud. Nagu ma aru sain, siis see oli juba enne mind olnud paari teise inimese esimene lennuk.

2) Ära ei lõhkunud mitte ainult ühe, vaid kaks lennukit

Nojah...elektroonik oleks kohe küsinud et kus antenn on...
Nii muu hulgas - antenn tuleb ilmselt ikka drosseli, mitte takisti küljest. Lihtsalt infoks.

Elektroonik oleks küsinud jah, aga ma ju algaja energeetik .
Targemad (minust) on kinnitanud, et tegu on tõepoolest drosseliga.
Loodetavasti saab nüüd kolmapäeval või pühapäeval kord Piperi elektroonika nii ka lennata, et saaksin teha esimese maandumise.

Iga RC aparatuuri kasutusjuhendi alguses on selline jutt:

A range check must be performed before the first flight of a new model. It is not necessary to do a range check before every
flight (but is not a bad idea to perform a range check before the first flight of each day). A range check is the final opportunity
to reveal any radio malfunctions, and to be certain the system has adequate operational range.

Aitab säästa palju raha.

Andu wrote:Elektroonik oleks küsinud jah, aga ma ju algaja energeetik ....

ilmselt AAV esindaja meil

AAVB tõepoolest.

Kas see mängib väga suurt rolli, kuidas see vastuvõtja antenni juhe kulgeb? Peaks olema varjestamata, et sellisel juhul pole mõtet teda ilmselt koorima hakata?

Antenni juhe muidugi varjeta (kõrgsagedusel on vahest kaabel - fiider varjestatud antenni eneseni aga sul see juhe ongi antenn). Paiguta nii, et oleks max "avatud" ehk ei varjuks (võimalikult juhtivast materjalist) keredetailide taha/sisse. Süsitorudest (juhib!) kaugemale. Piki lennuki keret taha välja võiks hea olla.

Muide, mis sagedusel töötad? 35 MHz - siis on antenn tavaline juhe ja mingist varjest pole juttu. Ära isolatsiooni maha kraabi !

Puldis on 64 kvarts, vastuvõtjas 68... ilmselt olen 68 e. 35.08MHz.
Juhe on juba viidud põhja alt, saba otsani.
Lootsin, et ehk saab kuidagi ägedamaks teha, aga ilmselt peab puldi patareid ikkagi välja vahetama (üldse ei taha).
Loodan, et viga saatja toites siis.

Pult peaks märku andma, kui pinge madal. Siis ei tohiks lennata! Muidu aga veab miski 300m peale ikka välja. Vast piisab ? Kui elektroonika ei taha toimida, astu Tipist läbi, uurime. Peale 1300.