Mudelismifoorum

Sai siis täna Piibel käidud ja 1800-se tiivaulatusega Katana 140 õhku tõstetud.Liigutab seda looma 35 ccm bensiinimootor.Esialgsed muljed vägevad.Ilm ei olnud esmalennu jaoks just kõige parem-tuul oli puhanguline ja suht tugev,päästis see,et suund oli täpselt piki rada-see tegi ürituse võimalikuks.Selle mudeli juures märkasin Kolja ja Maksimi poolt varem mainitud tugevaid raadiohäireid-oma elu üritasid elada gaas,so 3 kanal ja pöördetüür,so. 4 kanal,kõrgus ja eleronid jäid nagu paika,seal tõmblusi ei märganud.Võiks ju ajada bensumootori kraesse,aga seda juhus vaid raja Aegviidu poolses otsas ja ka mitte igal ringil,seega on vist põhjus kuskil mujal.Hiljem üritasin Pitts-iga teha kontrolllendu,kuid seda loopis tuul seal metsa kohal nii tugevasti,et ei olnud võimalik mingeid järeldusi teha,kas kummalised poognad olid põhjustatud tuule või raadiohäirete poolt.
Lennuk sai "tehaseandmete" poolt lubatust 1,6 kg raskem-huvitav kust hiinlased selle lubatud kaalu võtavad?Püüdsin küll igati kaalu säästa,jättes mõned lennuomadust mitte mõjutavad detailid panemata.Mootor on küll u 500 g raskem,kui ette nähtud aga kusagilt on märkamatult lisangunud 1,1 kg.Lennuomadusi ilmselt see lisakaal oluliselt ei mõjuta,kuna võimsusvaru on sellline,et holisontaallend toimub ca 1/3 gaasiga,võibolla ehk lennukiirus pisut kasvas,aga võrreldes 1400 ste tiibadega mudelitega on see oluliselt võiksem.Ja muidugi kütusekulu- see on esialgsetel umbkaudsetel hinnangutel 3X väiksem,kui 7,5 ccm OS Maxil!Ja seda veel sissetõõtamata mootoril!

Sel bensukal ju elektrooniline süüde, mis on meeletu häire-ohtu. Peaks kogu selle süüte-kupatuse võimalikult eemale viima raadioaparatuurist ja ehk ka ferriit-rõngaid kasutama?! Sellel süüte-elektroonikal ikka eraldi toide?

Mina küll ei riskiks lennukiga õhus häireid taga ajada Kui on häired, siis ei lenda lihtsalt... muidu avastad varsti, et kaugel ja kõrgel oli eriti tugev häire, niiet lennuk lausa vastu maad tuli - pole ka ju tark mõte

Kogu asi on ehitatud arvestades,et süüde annab tugevaid raadiohäireid-alates varjestustest süütejuhtmete ümber ja mootoriploki ja süütepooli omavahelisest el.ühendusest,eraldi akudest,ferriitrõngastest ja saatja võimalikult kaugele asetamisest.Tegelikult ju piisab raadiohäirete tekitamiseks suvaliste rauast esemete omavaheline kokkutagumine.Seal kohas,kus häired ilmnesid,on alati mingeid anomaaliaid täheldatud.
Tänane ilm oli muidugi eriti kehva olukorra hindamiseks,kuna tuul oli vastikult närviline.Aga ei saanud ju lendamata ka jätta - asi sai valmis!

Seal kohas,kus häired ilmnesid,on alati mingeid anomaaliaid täheldatud.

Seal kohas võiks siis skanneri või lihtsalt servodega FM vastuvõtjaga (saatja off muidugi) luurel käia. Kui mingi paikne pidev häireallikas on paistab välja (näiteks "sädelev" kõrgepingeopost jne.).
Tooma 21 tunni rekordlennuki kogemus on, et kui süütejuhtme varjete kinnitused jne. ideaalsed pole, on kohe töökaugus läinud ja asi hull.
Hea test on töökauguse võrdlus seisva ja töötava mootoriga (saatja antenn lühike, siis pole kaugel käimist).

OT: Kus saab Eestis tehtud maailmarekordi lendude täpseid kirjeldusi ja pilte lennukitest ja lendudest näha?

K.

Mõningaid pilte on siin:
http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... mName=2005

Eesti maailmarekordite kirjeldusi küll siiani kusagil väljas pole, aga absoluutselt kõigi rekordite kohta saab dokumentatsiooni koopiad (kirjeldused, joonised, fotod ja kõik muu ettenähtu) tellida FAI-st.