Mudelismifoorum

Ehk siis milline neist algatuseks muretseda?
Meie kui mudelismihuvilised oleme proovinud ni hea,kui ka kurjaga,mootoriga kui ka plaaneriga,isegi elektiliste mudelitega,iseehitatud kui ka ostetud masinatega,sisepõlemise ja ka reaktiiviga!

Lauri siin juba mitmeid kordi on üritanud paika panna tellimust,milline siis sobiks algatuseks,usun et mingi viis kuni .... huvilist ju ikka kokku saaks!

Teoreetilised arutelud on küll põnevad,kuid teooria ilma praktikata on maotu ja praktkika ilma teooriata on pime!

Hakkame millestki pihta ka !

Hei,

long shot 2 ju pakuti, paistab igati sile mudel ju? Minu puhul küll jääb järgmise aasta eelarvesse, kuna käesoleva aasta oma on lootusetult lõhki juba.

(vaataks korra järgmise aasta teadaolevad ostud üle:
1. 2.4GHz upgrade - pole veel kindel kas 7 v 12 kanalit saatja + vastuvõtjad
2. miski normaalne vigurlennuk, näiteks Robbe Edge 540 (kindlasti elektriversioon)
3. fun lennuk, kas Robbe Airbull või näiteks Ultrafly P-51 EP Mustang
4. gps termikat jahtiva loogikaga autopiloodi jaoks, kui selle areng niikaugele jõuab + muud mis vaja läheb
5. asendus mõnele olemasolevale lennuvahendile kui see katki peaks minema
6. nüüd siis viskelennuk?)

Andrus

Kui nüüd veidi hindade ja mudeli üle juurelda, siis mina maksan pigem 800kr rohkem (Hybrid-DL vs Long Shot 2) ja võtan Long Shot 2-e. Teine variant oleks tõesti alustada veel odavama mudeliga, ehk siis peaks hind 1500kr lähedale jääma. Vastasel juhul on mõtekas veidi juurde maksta, ja võtta Long Shot 2.

1500kr mudeli saaks hiljem näiteks 1000ga kasutatud peast maha müüa + tehnika ja nii saaks uusi huvilisi juurde. Long Shot 2 aga on tõesti piisavalt asjalik, et sellega mitu aastat tegeleda

Kui lõpuks jõuame siiski ühele arvamusele ja tellime näiteks 3-4 ühesugust mudelit, siis võiks ka sama mudeli kokkupaneku õpetuse kamba peale eestikeelseks teha! See oleks suur pluss ja nii saaks F3K huvilisi veel juurde. Arvan väga kindlalt, et see on üks perspektiivikas võistlusklass. Talvel lennutamiseks tuleb lihtsalt ämbritäis liiva kaasa võtta, mida lume ja jää peale puistata

Ega meil asjaga kiiret pole ja kavas veel kogu seda värki uurida. Ise ei tahaks ka enne oktoobrit seda tellimust teha. Talvesse jääb veel uue vigurlennu mudeli hankimine ja äkki ka 1:8 offroad masinaga võistlemine, mis vajab uut mootorit (2-4k).

lauri wrote:Kui nüüd veidi hindade ja mudeli üle juurelda, siis mina maksan pigem 800kr rohkem (Hybrid-DL vs Long Shot 2) ja võtan Long Shot 2-e.

Ma võtaks kah pigem parema ja vastupidavama kui hinnavahe nii sobiv on.

lauri wrote:Teine variant oleks tõesti alustada veel odavama mudeliga, ehk siis peaks hind 1500kr lähedale jääma. Vastasel juhul on mõtekas veidi juurde maksta, ja võtta Long Shot 2.

No kui hakata odavamat tellima ja tõesti väga head asja ei saa, siis võiks proovida ise ehitada. Pakun, et Arnel on isegi mingeid juhendeid näidata - ise ta ju ehitas omale tiiva

Ühistellimus ühistellimuseks. Kuna hinnad on tegelikult odavad selle töömahu kohta ja nõudlus suurem kui pakkumine siis ma hinnaalanduse saamist ei usu. Ainus milles võidaks oleks transa. Ma soovitaks mõnel eriti kindlalt otsustanul lihtsalt lennuk ära osta - siis saaks kõik seda vaadata ja muljetada ja veenduda. LongShot 2 on kindel valik - sellega ei pea pettuma. Kui hind ei tapa, soovitaks seda.

Arne

Eks igaüks ole omalpool teed kraavis. Minu probleem, et äkki tasuks raha kokkuhoidmiseks kohe kallim osta. Väheusutav, et 5 aasta pärast mul teda enam pole.
F3K meest must ehk ei saa, aga tõsiselt huvitavad väikesed ja hästi lendavad riistad. F3K paistab olevat parim sobiv arendus.
Äkki on võimalik ka selle kohta arvustust saada:
http://www.fvk.de/Englisch/Blaster%202.html

LongShot 2 ehitamise kohta: http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=659560

Mul meeldiks pigem selline eleronide servo paigutus nagu Arnel, et servo otsast tuleb painduv "võll" eleka külge, st ei ole mingit varrast tiivast väljas.

Võll ei ole painduv vaid vastupidi väga jäik. Kui servo augud tiiba lõikamata, siis saab RDS-i igasse vahtplast-tiiba paigaldada. Ehitamine on ainult natuke aegavõttev võrreldes tavalise sarvedega ühendusega. Aga mõnus on küll kui tiivast miskit välja ei turrita.

Blaster 2 kohta - IMHO on siin Blaster 1-ga võrreldes mõnes osas samm tagasi tehtud. B2 juures on head sabasuled, tiib on sama, kere on IMHO sitem. S.t. ma olen näinud mis juhtub selle kerega halvasti maandudes ja see on kole. Blaster 1 kere mis ka mul on on aga vastupidavuse musternäidis. Kui Blasteri soov on siis soovitaks Blaster1 aga 2-e sabaga.

Arne

Nüüd tekkis suur huvi teada saada, mis kohtadest B2 kered lagunevad, kas juppideks või kusagilt pehmeks?
Stapi kinnituse v-mounti nägin esimesena Mark Drela plaaneril. Kas nende lagunemisi on kah silma ette jäänud?

Süsiplast keredel olen piltidel näinud, et antenn on tõmmatud suures osas läbipaistva kleeplindiga piki keret süsikere pealispinnale? Kuidas tippmehed F3K-s oma antennid riputavad?

Palju olen näinud lahendust, kus sabatüüri liigutav traat on antenniks tehtud (72MHz puhul rohkem, sel juhul antenn lühem - aga sõltub ka 35MHz vastuvõtjast). See vist küll ei toimi hästi süsinikust sabatoru puhul.

Foorumeid lugedes tuleb DLG-dega ette ka "naljakaid" juhtumisi (ülalantud linkidest):
- stardis kadusid prillid peast ja ei leidnud lennukit üles
- stardis kukkus pikali ja lennuk oli silmist kadunud, kuni lendas lähedalt mööda ja servo hääle järgi pani lennukit tähele

DLG viskekas on seega päris värskendav mudel ja toob UUT huvitavat endaga

Esiteks on sabatoru teistmoodi tehtud - kevlar peal, jne. Ja millegipärast ei pea see vastu. Kere ise olen kah puru minemas läinud. Vladimir muidugi suhtub tagasisidesse tõsiselt - võibolla praegused mudelid on paremad. Mulle üldiselt see uue Blasteri kere ei meeldi - s.t. selline lahtine laud, mille küljes servod, vastuvõtja ja aku ja millelle siis ninakoondus otsa käib. Lihtne on aparatuuri paigutada küll aga tugevus võrreldes vana kerega - sisuliselt kinnine kevlarkookon millel pisike ümmargune kupliga kaetav auk peal - nigel. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette milline teine DLG kere seda vatti vastu peaks mis vana Blaster. Kui pisut kõrge kaal kõrvale jätta siis väga hea kere. S.t. kui sa Vladimiri mudeleid fännid, siis äkki õnnestub sul Blaster 1 Blaster 2 sabaga hankida - hea ja vastupidav.

Ehkki muidugi - vormitud tiivad on vahtplasttiibadest suurusjärk õrnemad. Aga see eest "puhtad" ja jäigad. Vähemalt algul.

Sellise stapi kinnitusega ei ole ma probleeme kunagi kuulnud.

Tippmehed 35MHz peal viivad antenni tavaliselt tiiba - algul tiiva otsani ja seal siis peenike terastraat välja otse tahasuunas.

Mina olen seni ümber sabakõrre kerinud aga uuel lennukil proovin kah tiiba.

Arne

Piltidelt pole eriti arusaadav. Tähtis on täpne profiil ja pole selge, kuidas vahust tiival on tugevaks saadud tiiva tagaserv, mis peaks justkui päris õhukene ja terav olema. Kas mingid söeniidid jne ..., musta küll ei paista ...

Vahtplastist tiival saab profiili piisavalt täpseks. See nõuab lihtsalt rohkem tööd ja palju rohkem aega kui vormitud tiiva korral. Masstootmiseks on vormitud tiib kindlasti parem, just garanteeritud tulemuse tõttu. Vahtplastist tiival pead esiserva lihvima ja profiilidega kontrollima, mis on tüütu.

Tagaserv on lihtsalt tugev ka ilma söeta - ise olen teinud klaasist ja kevlarist tiiba ja mõlemad on sellised "poollõikavad" - s.t. päris näppu katki ei tee aga palju puudu pole kah.

Arne

Ma olen tagaserva juures katsetanud balloonvaiku. Lõikan tagaserva 3-5mm maha. Kui alumine mylar on paigas, valan sinna peenikese "vorsti" vaiku ja tõmban millegagi tasaseks. Pealmine mylar läheb peale ja vaakumisse. Kui mylarid on täpses mõõdus, on tulemus rahuldav. Tagaserv tundub üsna tugev(olen proovinud laua serva vastu taguda isegi, mõistliku jõuga) ja kui murdub, piisab väiksest tilgast CA-st, et seda parandada(vahuni ei tohiks see tilk muidugi jõuda)

Taavi

Hea tagaserv algab heast südamikust. Phil Barnes on sellest kirjutanud pikalt - tegin täpselt by the book ja tulemus on hea.

1) tiiva südamik peab olema täpselt nii lai nagu valmis tiib peab olema. Kuna traat lõikab paksemalt, siis tuleb mallide tegemisel see ühel või teisel viisil arvesse võtta. Suhteliselt lollikindel on teha template täpselt profiili järgi ja lõigata esimesena alumine pind. Ülemine osa kukub alla, ärasulanud osasse ja lõppkokkuvõttes tuleb täpselt õige paksusega südamik, lõpuni välja.

2) südamiku tagaserv on kindlasti ebaühtlane - eriti kui tiib on mitmes paneelist koos. Järgmine samm on lõigata tagaserv täpseks. Lihtsalt metalljoonlaua ja terava noaga.

3) Viimane samm on südamiku serv ära lihvida. Peenike paber, liigutused ainult eest-taha. Eesmärk on saavutada kogu ulatuses lõpmata õhuke tagaserv.

4) Layupi tegemisel, peale seda kui liigne vaik on riidest kätte saadud tuleb tagaserva tõmmata kerge triip lisavaiku - enamus surutakse sellest taha välja. Riie peab tagaservast 4-5 mm pikem olema.

5) Pärast vaakumist väljavõtmist lõikad tagaserva vahtplastist serva järgi maha. Võibolla 1mm jääb sellist osa kus vahtplasti vahel pole.

Arne

Muideks, eile oli F3K Eurotuuri viimane võistlus ja selgus selle aasta üldvõitja.Ehk

Tulemused: http://www.contest-modellsport.de/2007/ ... ebnis.html

Nagu näete, konkurents oli megatihe. Kolmel mehel viis võitu. Arvesse läheb kolm võistlust aga viigi korral vaadatakse edasi. Ehk siis hetkel määras võitja kuuenda võistluse tulemus. Ralph Mittelbachil siis 99,92 ja Roland Böderil 99,65. See võib olla kuitahes vähe - kasvõi üks sekund liiga lühike lend.

Eriti võimas oli see, et viimasel osavõistlusel oli mõlemal veel võimalus.

http://www.contest-modellsport.de/2007/ ... egenz.html

Rolandil isegi kaks. Kuni viimase raundini oli neil seis sisuliselt võrdne. Aga viimases raundis sai Ralph 1000 ja Rolandil läks see väljaviskamisele. Oleks Roland kolmandas ringis _natuke_ parem oleks selle 99,65 asemel võinud olla ka 99,93.

Ühesõnaga pingeline. Ralphile kusjuures oli see viies järjestikune aasta võita. Ja tema stiil on _täiesti_ teistsugune. Lennuki minimumkaal on 320gr ja ballastib kuni 400gr-ni. Ja lendab eriti agressiivselt.

Arne

Nii ühtlases konkurentsis ei maksa enam oskused ja lennuki headus, vaid peamiselt KÜLM NÄRV oma võimaluste realiseerimisel. Valet tüüpi närvisüsteemiga inimestel pole võitmiseks mingit varianti.

Seal tipus vist ka keha-ehitus ja füüsiline vorm mängivad rolli? Kunagi sai reegleid uuritud ja võistlustel käigus väga erinevad tuuride süsteemid. Kuidas seal võistlustel oli ja kuidas reeglina on? Ehk Arne räägib kiirelt üle...

Muideks tavapärase balsaribidega tiivaga DLG 85€ - http://shop.lindinger.at/product_info.p ... s_id=48235

ja 79.90€ - http://shop.lindinger.at/product_info.p ... s_id=67153

Minu meelest seda Apachet ei soovitanud Arne mulle juba siis kui eelmisel korral teema üles oli võetud.

Tõin need välja seetõttu, et 85€ peaks olema küll piisavalt odav, et lennuki mitte hakata ise ehitama - odavam on osta! Samas jah, loen siin selle Apache'i kohta ja: kaasas ei ole peale joonise mingeid juhendeid, kiil ja stabilisaator on rasked, tiib orignaalis ei pea vastu, kaldtüürid kipuvad stardis lihtsalt flatterisse minema jne. Usun täiesti Arne soovitust inffi Apache kohta siin (5 aastat vana mudel juba) - http://translate.google.com/translate?u ... uage_tools

Kui tavapäraste ehitusvõtetega ehitama hakata, oleks tulemus midagi sarnast, nagu see Apache ehk 85€ miinus sabatoru raha säästetud!

Tiib paistab tõesti nõrk, oleks tal siis vähemalt balsast D-box.

Muideks, on paar pisemat built-up lennukit, mis on head:

http://www.flyecm.com/ - Apogee Sport 95$

http://www.wrightbrothersrc.com/ Gambler AG 75$

Oma klassis on nad mõlemad võistlusvõimelised, suurte vastu päris ei saa aga fun on küll.

Nendega on küll nii et ühekaupa ostes tapab transa ära - aga kui neid hulgi osta siis muutub hind väga mõistlikuks.

Arne

Se Venus seal Lindingeris tundub päris ok olevat selle raha eest.
http://www.lindinger.at/shopexpand.php?artikelnr=67153

Aga Arthobby omad on ikka etemad.

Sain kokku 3 komplekti 1/3AAA akudest 4-seid pakke. Nimimahtuvus 250, kuid peale tsükleid sain 100mA vooluga umbes 190mAh kätte. Neli akut kokku joodetud, ilma vastuvõtjasse mineva juhtmeta ja termorüüsita 30g. Kui kellelgi DLG jaoks kiirelt vaja, saab ilma tasuta...

Ühe võtaks heameelega, plaaner jõuab ka varsti katmisfaasi loodaks sellekuu sees lendama saada.

mart63 wrote:Ühe võtaks heameelega, plaaner jõuab ka varsti katmisfaasi loodaks sellekuu sees lendama saada.

Edit: Pilti ka: http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... =mardi-dlg

Väga kena. Palju tiiva siruulatus on ja palju hetkel kaalub? Mis mõõtudega on sabatoru?

Arne

Originaalis pidi olema 60"/1,5m aga jooniste printimise tõttu tuli välja 1,35cm
Hetkel kaalub 170grammi(kokku), koos eleronidega mis pole lõpuni hööveldatud ja lihvitud, sisse tulevad ka "kergendus"augud või pilud, peab veel mõtlema.
Sabatoru on 6mm süsitoru.

Vägev tõesti...

Originaalteema sealt: http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=688041