Mudelismifoorum

Võtke üks 50 kg UAV kollasele kaasa, ma tahaks ka näha.

aviaator wrote:Sisetunne ütleb, et tehakse palju kära ja kisa, võetakse vastu mingi seadus ja sinna see jääb.

Näiteid elust on palju .

Aivar.

Nii see *võib* olla. Ja kui hästi läheb, siis isegi keegi "meist" ei saa selle seaduse valmis küpsemisest teada.
Aga.... siis lendab kohale mõni "Rock", ning ajab *seaduslikult* oksad laiali.

Seaduste tegemine on seotud ikkagi selliste põhjustega:
http://www.uavdach.org/aktuell/EC_SWD_E ... 120904.pdf
FAI mudellennukite ammu reguleeritud lendamisseadustega lennukiklasse sinna "silindritesse" mahutada püüda pole mõtet.
Minuarust seadus käib selliste "asjade" kohta:
http://www.eurousc.com/
http://www.eurousc.com/luass.html

Minuarust on selle eelnõu ainuke probleem udune mõjuala. Seda tuleks täpsustada nii, et sport-hobi mudelid (vastavalt FAI määratlusele) selle seaduse mõjualast välja jääksid. Ja seda tuleks teha selges, üheses ja lihtsas vormis. Kahjuks pole mina õppinud jurist ning sellist teksti kirjutada ei riski. Kui meie foorumlaste hulgas on keegi jurist siis võiks ta ju selle välja pakkuda. Kõik oleksid tänulikud

Idee sport-hobi mudelid (vastavalt FAI määrustele) panna omaette klassi ja nende kohta öelda, et tegutsemine on vaba või allub nendele määrustele, on hea. Tunnistan, et ma pole FAI määrustega väga kursis, sest pean ennast pigem droonide hobiarendajaks, kui sport-hobi mudellenduriks.

Ehk keegi kommenteerib, kes FAI määrusi paremini tunneb, kuivõrd hästi või lihtsalt on eristatav FAI määrtustele vastav õhusõiduk kauglennu droonist või kauglennu FPV lennukist? Kui lasen oma õhusõiduki lendu ja see on minust juba 2 km eemaldunud, kas ma saan endiselt väita, et see on FAI määrtustele vastav seade või mitte?

Eelnõu üldreeglites on kirjas:
1.2 Mehitamata õhusõidukite reeglistik rakendub neile mehitamata õhusõidukitele, millele ei kohaldu Euroopa Nõukogu määrus Nr. 216/2008.
http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/Lex ... 01:ET:HTML

Mina ei leidnud sellest määrusest kusgilt sõnapaare: "kaugjuhitav" või "distantjuhitav".

Kas keegi oskab viidata mis kohal on selles määruses viidatud meie RC lennukite kohta käiv lõik.?

Mulle isiklikult tundub, et kogu see "seaduseelnõu" on mõne mehe eralõbu või juuraõpingute käigus tehtav "proovitöö".

Kui seda eelnõu nüüd tõsiselt võtta siis peaks sellest üldse välja jätma kõik mis ei puuduta UAV ja FPV lennumasinad.

Pean silmas, et kuni FPV ja UAV levikuni on RC lennundus FAI reeglitega ju ilusti paigas.

Kas keegi oskab-teab avalikustada kust see konkreetse eelnõu ehitamine üldse idee on saanud ???

Kui seda eelnõu nüüd tõsiselt võtta siis peaks sellest üldse välja jätma kõik mis ei puuduta UAV ja FPV lennumasinad.

Pean silmas, et kuni FPV ja UAV levikuni on RC lennundus FAI reeglitega ju ilusti paigas.

Mulle need seisukohad meeldivad. Kuid kes annaks hea sõnastuse ja lihtsalt tuvastatavad tunnused, et millal tegeletakse hobi-sport lendamisega ning mis hetkest või masina konfist algab UAV ehk droon või FPV lendamine, mis vajaks täiendavat reguleerimist?

Mulle tundub, et rõhuasetus peaks olema tegevuse liigituse tuvastamise lihtsusel, sest kui siin hakata pikalt kirjeldama tunnuseid, mis eristavad tavalisest raadiojuhitavast lennuvahendist autonoomset drooni, siis jookseme kergelt rappa, sest on olemas kõikvõimalike hübriide ja peidetud funktsioonidega hõljukeid.

AndrusT wrote: Mulle tundub, et rõhuasetus peaks olema tegevuse liigituse tuvastamise lihtsusel,

Kui nüüd täiesti aus olla, siis kahjuks vist väga lihtsat olemuslikku vahet teha ei õnnestukski. Mina ei oskaks eriti tõmmata *kindlaid* *piire* skaalal "PuhasRC - Stabiliseeritud - UAV". See, kui FAI keelab võistlustel igatsugu automaatjuhtimise ära, ei tähenda, et üsna paljude tootjate valikutes olev lihtlabane stabiliseerimissüsteem muudaks pühapäevalendaja masina UAV-ks. Seega, vist kõige lihtsam oleks liigitada siiski...

• Sportmudel - lennusilinder, otsenähtavus, suurus(?)
  UAV - autonoomselt ja silindriväliselt ringi uitav tegelane

Sportmudel ei tohiks keelata seda, kui keegi otsenähtavuse ja vahetu visuaalsekkumise võimaluse olemasolul tahaks oma mudelil pisut "isepäi" lennata.
Samuti peaks sportmudeli klassi kuuluma ka võimalus "silindri sees" FPV-d lennata. Arvata, et kui mõni "suur" peaks ohtlikult silindri lähikonda sattuma, siis "prillikandja" ikka kuuleb.


UAV-d, FPV-d, mis silindrist välja lendavad, võiks siis vastavalt lennukõrgusele/marssruudile mingisuguseid erinõudeid tahta. Alates ilmselt töökauguse kontrollist, lõpetades näiteks sellega, et "torni" informeeritakse enne lendu telefonitsi, et seal ja seal umbes sellisel marssruudil lendab midagi "isemõtlevat" või "sabataha mittenägijat".


PS. Kas seltskondlikust jauramisüritusest on miskit selgunud. Võiks juba miskit koha/aja paika panna. Kusjuures, isegi, kui kõik ei saa kohale, oleks miskitsugune omapoolne paber väga abiks

cuprum wrote:See, kui FAI keelab võistlustel igatsugu automaatjuhtimise ära, ei tähenda, et üsna paljude tootjate valikutes olev lihtlabane stabiliseerimissüsteem muudaks pühapäevalendaja masina UAV-ks. Seega, vist kõige lihtsam oleks liigitada siiski...

Selle automaatjuhtimisega ei maksaks üldse asja segaseks ajada. Eristada tuleks asju tegevuse eesmärgi järgi nagu enamustes siin teemas lingitud dokumentides on olnud. Kui lennuvahend on hobi-sport-mänguasi siis ei käi selle seaduse alla, kui aga kasutatakse teaduslikul-militaar-riiklikul-ärieesmärgil, siis käib selle uue seaduse alla. Äri all peaks ikka mõtlema põhitegevusala, millega leib lauale tuuakse, mitte mõnda juhuslikku filmimise-pildistamise otsa (see määratlus pole päris korrektne aga üldjuhul ikka käsitletakse asju sedaviisi). Kui ma müün oma ülearused peavalutabletid naabrimehele ära, siis mul pole apteegilitsentsi vaja, samas kui ma müün neid Balti jaama turul avalikult letis suvalistele möödakäijatele siis on asi juba kahtlane. Lihtsalt minu vaade elule

Mudellennuki definitsioonis on lause:
A model aircraft shall not be equipped with any device that allows it to be flown automatically to a selected location.
Elektrooniline stabiliseerimine (gürod jne.) on minu mäletamist mööda keelatud ainult vigurlennu klassides.

http://www.fai.org/fai-documents
Sporting Code Section 4: Aeromodelling

See ärilisel eesmärgil kasutamise piiramine on minuarust suht tarbetu. Kui nüüd uskuda varem mainitud põhjust seaduse järele kui ohutuse eesmärgil loodavasse, siis mis vahet seal ikka on kas oma lõbuks või raha eest???
Ohutus peab säilima ju igal juhul.

trebla wrote:Kui ma müün oma ülearused peavalutabletid naabrimehele ära, siis mul pole apteegilitsentsi vaja, samas kui ma müün neid Balti jaama turul avalikult letis suvalistele möödakäijatele siis on asi juba kahtlane. Lihtsalt minu vaade elule

Et kui mina kui taksojuht "oma varudest" mõne pudeli viina kliendile müün ei ole mul veel alkoholimüügi litsentsi vaja.
Ega see viina müük mu põhitöö pole, - ma ju taksojuht.

Hawks UAV: http://www.wimp.com/hawkssee/
On see mehitatud või mehitamata?

Oehh wrote: Et kui mina kui taksojuht "oma varudest" mõne pudeli viina kliendile müün ei ole mul veel alkoholimüügi litsentsi vaja.
Ega see viina müük mu põhitöö pole, - ma ju taksojuht.

Minu näites oli toodud "naabrimehele" versus "letist suvalisele isikule". Kui sinu tegevuse suhtes tekib kahtlus, algatame uurimise

Miks on vaja seda kõike vaja üldse mingitesse raamidesse suruda ?

1. Kas selleks, et oleks reguleeritud ja minimaliseeritud kõik ohud ?

Aga reegleid on juba pakkide viisi toodetud FAI ja AMA poolt !

2. Kas selleks,et piirata võimalusi kasutamaks UAV ja muude sellesarnaste objektide kasutamist "halval eesmärgil" ?

No selle tagant paistavad küll suure venna kõrvad

Aivar

Pole enam mõtet arutada teemal, et milleks, kes üldse selle teksti koostas, kas tal pädevust jagub jne. Fakt on see, et vastava regulatsiooni menetlus on ametlikult käima lükatud ja meie valik on kas pealt vaadata ja omaette iniseda või üritada argumenteeritult kaasa rääkida ja regulatsiooni meile soodsamas suunas kallutada. Muid valikuid ma eriti ei näe.

Siin foorumi teemas on tehtud palju kära aga vähe villa. Peale mõne üksiku erandi ei ole ma veel teema kohast põhjaliku süvenemist lugeda saanud. Linkide postitamine lõputult hargnevatele lehekülgedele või mahukatele dokumentidele ei aita eriti mõistlike argumente koguda.

Teen ettepaneku asjast sisuliselt huvitatud ja kaasa mõtlevate isikutega reedel kokku saada ning üritada kujundada enda poolt terviklikum lähenemine, et mis oleks mõistlik antud regulatsiooni sisse võtta ja kuidas seda struktuurselt esitada, et see oleks rakendatav ja liialt ei koormaks vaba tegutsemist.

Kes on reedeks tulemas?

Oehh, vaatasin ka neid EL õigusakte ning nt 216/2008 oli viidatud vist vaid seetõttu, et välistada tavalised lennukid (kuni purilennukini jms välja).

Mina, juristidiplomiga mudelismihuviline, sellest jurast aru ei saa. Ma kordan veelkord, kui soovite kaasa rääkida, siis esmalt nõudke välja eelnõu seletuskiri.

https://www.riigiteataja.ee/akt/916454 Sealt leiate mh:

§ 28. Seaduse eelnõu seletuskirja ülesehitus
(1) Seaduse eelnõu seletuskirja osad on:
1) sissejuhatus;
2) seaduse eesmärk;
3) eelnõu sisu ja võrdlev analüüs;
4) eelnõu terminoloogia;
5) eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele;
6) seaduse mõjud;
...
§ 29. Sissejuhatus

Seletuskirja osas «Sissejuhatus» selgitatakse seaduse eelnõu põhisisu, nimetatakse seaduse eelnõu koostanud ministeerium ning seaduse eelnõu autorite, eelnõu juriidilise ekspertiisi teinud juristi ning keeletoimetaja nimed, ametikohad ja kontaktandmed. Sissejuhatuses märgitakse, milline häälteenamus on Riigikogus seaduse eelnõu vastuvõtmiseks vajalik.
[RT I 2001, 92, 562 – jõust. 30.11.2001]

§ 30. Seaduse eesmärk

Seletuskirja osas «Seaduse eesmärk» põhjendatakse seaduse algatamise vajalikkust, antakse ülevaade probleemi reguleerimisest siseriikliku õiguse ja selle rakendamise praktika kohaselt ning sõnastatakse seaduse eesmärgid ja nende saavutamise abinõud.

Nt TLS eelnõu seletuskirja stiilinäide: https://www.osale.ee/konsultatsioonid/f ... 042008.pdf

§ 30. Seaduse eesmärk

Seletuskirja osas «Seaduse eesmärk» põhjendatakse seaduse algatamise vajalikkust, antakse ülevaade probleemi reguleerimisest siseriikliku õiguse ja selle rakendamise praktika kohaselt ning sõnastatakse seaduse eesmärgid ja nende saavutamise abinõud.

Ehk siis alustaks ikka algusest

Iga ülesande lahendamiseks on vaja kõigepealt enesele selgeks teha millist muutujat me otsime.
Ja millised on olemasolevad lähteandmed.

Mida tahetakse reguleerida ja milleks???

Kui saaks sellele küsimusele vastuse saaks ka kaasa rääkida.

AndrusT wrote:Pole enam mõtet arutada teemal, et milleks, kes üldse selle teksti koostas, kas tal pädevust jagub jne. Fakt on see, et vastava regulatsiooni menetlus on ametlikult käima lükatud...

On küll mõtet! Mina tahaks küll teada kellele me nüüd "tänu" võlgu oleme.

Kaugusest niipalju, et raadio teel juhitav mudellennuk lendab otsese nähtavuse piires ja 1 kilomeetri kauguses ning kaugemal paistab täpina. Ringis lennates on kohati nähtav vaid küljega piloodi poole. Ninaga ja sabaga piloodi poole ei pruugi nähagi olla. Nii treenitud ja heas vormis piloodid, kes nõnda lennata suudavad, võib igas riigis üles lugeda enamasti ühe käe näppudel.
Definitsioonist:
For the whole flight, a radio-controlled model aircraft shall be in the direct control of the flier, via a transmitter, and in the flier’s sight other than for momentary periods.

Oehh wrote:Ohutus peab säilima ju igal juhul.

Kui keegi viitsiks dokumente lugeda, siis ohutus tagatakse Euroopa õhuruumis sellega, et kaugele lendaval droonil ei tohi olla ühtegi sertifitseerimata detaili ega pilooti. "Tädi Juuli kapsamaa" kohal lennata tohib ainult töökindel lennundus. Odavate, kümme korda maa sees käinud Hiina servodega, vastuvõtjatega ja muu juraga oma väikesest lennuplatsist kaugemale minna ei tohi.

Lisa: Vabalennus valitakse lennuajad sellised, et lennatakse tegelikult lennuvälja piires. Võistlusmudel maksab 1000...2000€ ja ilma sellisest on liiga kallis jääda. Eestis suurte lennuväljade puudumise tõttu on Eesti korraldatud Maailmakarika etapid seetõttu toimunud koguni Leedus ja korra isegi Ukrainas.
Kui võistlusmudellennu reeglid rahvusvahelistest reeglite suhtes kõlbmatuks muudetakse eks siis tuleb hakata naaberriikides käima.

Kui keegi viitsiks dokumente lugeda, siis ohutus tagatakse Euroopa õhuruumis sellega, et kaugele lendaval droonil ei tohi olla ühtegi sertifitseerimata detaili ega pilooti.

Siinkohal on minu taotlus eristada Eestis nõudeid drooni massi järgi. Minu hinnangul ei ole õiglane samad nõuded esitada 25 ja 2,5 kg kaaluvale droonile. Eelnõus on juttu kahest klassist kuni 25 kg ja 26 kuni 150 kg. Ma tahan, et oleks ka klass kuni 5 kg (või kuni 6 kg) ja sellel võiks olla ka näiteks lennukõrguse piirang (näiteks 150 m) ning sellele ei rakendata täpselt samu karme nõudeid, mida suurema massiga droonidele. Selline väiksema ja leebemate nõuetega klassi käiku võtmine vastaks ka paremini tegelikule olukorrale, nt. kauglennu FPV harrastajatele. Väike droon on võrreldav suure linnu (nt. luige) massiga, mida rännete ajal lendab üle Eesti tuhandetes isendites.

Täiendus:
Uurisin luige kohta veebist ja sain teada: Luige tiibade pikkus on 57 - 62 cm, kaal 11-13 kilogrammi. Eestist lendab neid aasta jooksul edasi tagasi rände ajal läbi vähemalt 20'000 lindu. Lisaks veel kured ja teised suuremad linnud.

Seega mõni kuni 5-6 kg droon suuremate lindude lennutiheduse kõrval ei tohiks küll kedagi segada.

Eks nad kirjutaks lindudele ka mingi määrustiku või seaduse kui sellest tolku oleks aga vaevalt, et linnud seda täitma hakkaks.

Kui asjale teisest aspektist läheneda...

Minu hinnangul ei ole õiglane samad nõuded esitada 25 ja 2,5 kg kaaluvale droonile.

Aga pange ennast näiteks meie õhujõudude Robinsoni piloodi seisukorda, liinilennukid lendavad oma koridoris ja palju kõrgemal.
Kopteripiloodil on ülesanne, lennupäevik ja planeeritud lennuteekond, mis sageli muutub vastavalt ülesandele. Tal on ühendus lennujuhiga, kes annab infi teistest samas asukohas olevatest lennuvahenditest jne.
Aga nüüd kuskil, mingi metsatuka taga, millest ta üle peab lendama, istub Mr.X prillid peas ja Ipodi klapid kõrvas ning naudin oma UAV lendu. Ainult tema teab, kus ja kui kõrgel on tema lennuk, teised mitte keegi. Piiratud vaatevälja tõttu ei tea ta ka seda, mis ümberringi toimub.
Droon on piisavalt pisike, et seda aegsasti märkaks Robinsoni piloot ja kui ta seda märkab, võib juba väga hilja olla...milline on tulemus kokkupõrkel, või kui ta selle drooni alt läbi juhtub lendama...
Heal juhul vahust lennuki hakseldab ta ainult puruks, kõvema isendiga nii hästi ei pruugi muidugi minna, kohene hädamaandumine järgneb igal juhul olenemata ülesande tähtsusest.
Ka on sellise drooni tegevus ettearvamatu, et temast ohutult mööduda.
Visuaalselt jälgitava mudeli piloot mingitegi kogemuste olemasolul suudab oma lennuvahendi sellistes olukordades kiiresti alla tuua, või suuremast lennuvahendist eemale juhtida.
Algul tundus selle seaduse vajalikkus ka mulle üle võlli väänamisena, aga eks selle vajaduse on droonimehed ise esile kutsunud oma uhkete tegude ja üleslaetud piltide ning videotega.
Üldjuhul lind oskab end sellistest mürisevatest esemetest eemale hoida tänu oma alalhoiu instinktile - pole kuulnud, et linnuparve pärast meil siin mõni lennuvahend alla on tulnud.

Olen titani kirjeldatud murega täiesti nõus. Minu jaoks on küsimus mõistlikes meetmetes, mida nähtavuse ulatusest väljas lennu korral tuleks rakendada? Kui nõutavad meetmed lähevad liiga karmiks ka väikeste droonide jaoks (sisuliset pannaks ühele pulgale suurtega), siis hakkab see tähendama pigem seda, et tegevus kolib "põranda alla", kui seda, et üritatakse neid täitma hakata. Kuid sellisel juhul regulatsioon oma eesmärki, milleks peaks olema turvalisem õhuruum, ei täida.

Suurte droonide lendu peaks olema näha ka radaritelt, st. regulatsiooni täitmist saab jälgida ning võimalikud nõuetest kõrvale hiilijaid saab varem või hiljem vahele võtta, kuid väikesi (näiteks 3 kg vahust asja) tõenäoliselt radaritelt ei avasta ja seega reguleeritaks tegevust mille üle kontrolli teostamine muutub ebamõistlikult kulukaks või ebatõhusaks.

Ma millegipärast arvan, et väikedroonide omanikud (siia kuuluksid ka kauglennu FPV lennukid / multirootorid) ei ole indu täis täitma praeguses regulatsiooni eelnõus nõutavaid punkte nagu:
-- Mehitamata õhusõiduk tuleb registreerida Lennuametis ning taotleda lennutegevusluba.
-- Mehitamata õhusõiduki käitaja peab pidama logiraamatut, mis sisaldab infot lennu kuupäeva, vastutava piloodi nime, stardi ja maandumisala, lennu trajektoori, .... jne.
-- Mehitamata õhusõiduki piloot peab omama mehitamata õhusõiduki piloodi luba ... jt.

Seega taas küsimus. Millised on mõistlikud ettepanekud, mis oleksid harrastajale või ka teenust pakkuvale FIE-le või väikesele OÜ-le jõukohased täita ja mis aitaksid ära hoida tõsiseid juhtumeid?
Kas näiteks:
-- pardal transponder;
-- radarit peegeldavad kleepekad tiibadele/kerele;
-- lennu trajektoori teatamine torni;
-- lubatav lennu kõrgus;

ehk veel ideid?

Andrus, unusta see transponder ära

Radarit peegeldavad kleepekad ei anna ka midagi, sest enamus madallendajatel puudub aktiivradar - seda pole isegi lennujaamas

Ülejäänud kaks on täitsa ok punktid. Olen isegi kasutanud. Teatanud kuhu droon lendab ja millal ja mis kõrgusel ja kõik toimis. Peale Kuno äralendu on mul ka Tallinna torni number telefonis igaks juhuks

Võtsin nüüd tõsisemalt eelnõu kava ette ja eks reedel siis arutame.

Aga enne ei ole mõtet pongestuda, kui on kindel arusaam, mida antud regulatsiooniga reguleerida tahetakse. Seda selgitust saab ainult selle algataja meile selgitada ja siis saame vajadusel teda koolitada

Kavatsesin just samu mõtteid avaldada kui Marek .

Ma transponderit ei propageeri. Tegelikult ma ei teagi, kas mõne kilone vahust asi suudabki midagi mõistliku kanda. Olen transponderi sõna suhu võtnud vaid seepärast, et väljaspool siinset foorumit samal teemal ühe lennunduse spetsiga arutades, ta seda soovitas (sest pidavat olema ka väga väikesi).

Aga enne ei ole mõtet pongestuda, kui on kindel arusaam, mida antud regulatsiooniga reguleerida tahetakse. Seda selgitust saab ainult selle algataja meile selgitada ja siis saame vajadusel teda koolitada

Minu jaoks siin küsimust ei ole. Ma ei tunne mingit vajadust veel täiendavat seletust saada. Minu jaoks ütleb pealkiri kõik ära. Tsiteerin "MEHITAMATA ÕHUSÕIDUKITE TSIVIILOTSTARVEL KÄITAMIE EESTI ÕHURUUMIS". St. siia alla kuuluvad kõik õhusõidukid, kus inimpiloot sees ei istu, sh. ka väikesed vahust laperdajad. Muidugi mõista kuulub selle pealkirja alla meeletu hulk eriliigilisi lendajaid, kuid seda liigituse kirjusust pole mõtet seaduses kirjeldama hakata. Tuleks leida lihtsalt määratletavad mõned kategooriad ja nendega siduda nõuded ja meetmed, mida vastava kategooria korral tuleb rakendada.
Ega me ei suudagi juriidilist korrektset sõnastust pakkuda, kuid kindlasti me suudame edastada eelnõu koostajatele omad ettepanekud ja seisukohad, et millised oleksid mõistlikud kategooriad ja millised oleksid mõistlikud nõuded ja meetmed. Kuid kindlasti peavad olema ettepanekud argumenteeritud ja põhjendatud. Usutavate argumentide ja heade põhjenduste leidmine eelnõusse kogutud nõuete sobivamaks muutmisel ongi minu meelest kõige raskem ülesanne, milles loodan endiselt siinse seltskonna abile.

Kogu see eelnõu on minu hinnangul alles väga varajases menetluse staadiumis. Ma millegipärast arvan, et mingit seletuskirja polegi veel olemas.

Andrus, üks asi on kirjapilt ja teine tõlgendus ja mõte jne. Selleks antakse ka teistele regulatsioonidele juurde täiendusi, selgitusi jmt. Osa saab kindlaks muidugi kohtulahenditega. Sinu suurte tähtedega kirjas on vähemalt 5 mõistet millele pole veel täit selgustki, siis pole ammugi selgust pealkirjal endal ja kogu regulatsiooni mõttes. Aga see selleks

Aga mingi hetk peame niikuinii selle üllitise loojatega kokku saama ja mida varem seda parem.

AndrusT wrote:. Usutavate argumentide ja heade põhjenduste leidmine eelnõusse kogutud nõuete sobivamaks muutmisel ongi minu meelest kõige raskem ülesanne

Nii, aga nüüd siis küsimus, et kellele need soovitused edastada.

Ma siis nüüd kommenteeriks seda teemat natuke teise külje pealt.

Mudellennundus on Lennuametis juba pikemat aega jututeemaks olnud. Viimase punkti panid mõnede mudelistide poolt korduvalt teostatud Lennureeglite rikkumised, mis rikkujate enda poolt ka avalikult internetti nii sõnas kui ka pildis üles riputati. Eelmise aasta lõpus said Lennundusseminaril Eesti lennunduse tähtsamad ja olulisemad isikud neid üllitisi siis näha. Päris piinlik moment oli!!! Nii otsustatigi asi kitsamatesse raamidesse suruda.

Et mitte anda põhjust ja võimalust siin kellelegi mõttetuks tatipritsimiseks, siis loodan Talvepäevadel veidi rohkem valgust olukorrale paista lasta. Hetkel tundub, et rong on läinud ja meie enda süül. Ainuke asi, mida hetkel tark oleks teha, on juriidilisel isikul (mõne mudeliklubi esindajal) pöörduda ettepanekuga olla seaduseloomel konsultandiks Lennuameti või MKM-i poole.

Seniks head Vabariigi aastapäeva ja loodetavasti kohtumiseni Talvepäevadel.

Mõistlik. See siis võiks ju läbi Mudellennuühenduse toimuda? Äkki toimubki juba ja me lihtsalt ei tea?

Kpe wrote:Ainuke asi, mida hetkel tark oleks teha, on juriidilisel isikul (mõne mudeliklubi esindajal) pöörduda ettepanekuga olla seaduseloomel konsultandiks Lennuameti või MKM-i poole.

Nu kas minu arvamus tatipritsimiseks kvalifitseerub, seda ma ei tea - kuid kui selle eelnõu eesmärk on "kõik mudelistid paika panna", siis sellisel kujul, nagu ta siia esimest korda jõudis, on ta oma ülesande täitnud. Eelpool juba seletasin, miks selle seaduse järgi *mitte* *ükski* käsitletav lennuvahend ilma seadust rikkumata õhku ei saa tõusta. Ning, kui taust on selline, nagu Sa kirjeldasid - siis ausaltõelda pole ka ime.