Mudelismifoorum

Maailma esimene (?) inimest kandev elektrikopter: http://www.elektor.com/news/world-s-fir ... paign=news

Chretien chose brushed DC motors for the rotor shafts, even though the required power output was "just on the edge of what can be achieved with brushed motors" -- because brushed motors are exceptionally efficient, and their simple controller units are significantly lighter than those of more powerful, less efficient brushless motors. With these in place, Chretien was able to achieve an 87.5% energy efficiency between the battery terminals and the rotor shafts.

Ma olen seda ühes kohas varem näinud, et energiaefektiivsusele orienteeritud disain kasutab harjadega mootoreid. Enda kogemused brushed asjadega on, et rasked ja ebaefektiivsed - huvitav mis tingimustel teistpidi on?

AndrusK
EDIT: alalisvoolu -> harjadega

BLDC mootorid on ka alalisvoolu mootorid...!!

BLDC mootorid on vahelduvvoolumootorid milledel on elektrooniline osa mootori sees.
Ehk siis alalisvoolumootorid on nad ainult kasutaja jaoks.
Seesmiselt tööpõhimõttelt on nad ikkagi vahelduvvoolumootorid.
Ja enamasti konstantsete pööretega.

Voolu suunda tuleb mootoris igal juhul muuta.
DC mootorites kasutame selleks mehhaanilist moodust ehk kollektor (kommutaator) + harjad.
AC motorites kas juba olemasolevat vahelduvvoolu (~220 / ~380) või teeme mingi elektroonikaga alalisvoolust vahelduva.

Minu teada on harjadega mootori efektiivsus tänu harjade takistusele ja sädelemisele ikkagi madalam kui BL mootoritel. Äkki ajakirjanikul läks midagi segamini - brushed, brushless, brushlessness, brushlessnessless

Oehh wrote:BLDC mootorid on vahelduvvoolumootorid milledel on elektrooniline osa mootori sees.
Ehk siis alalisvoolumootorid on nad ainult kasutaja jaoks.
Seesmiselt tööpõhimõttelt on nad ikkagi vahelduvvoolumootorid.
Ja enamasti konstantsete pööretega.

Voolu suunda tuleb mootoris igal juhul muuta.
DC mootorites kasutame selleks mehhaanilist moodust ehk kollektor (kommutaator) + harjad.
AC motorites kas juba olemasolevat vahelduvvoolu (~220 / ~380) või teeme mingi elektroonikaga alalisvoolust vahelduva.

Palun ärge kirjutage foorumisse väärat informatsiooni.

BLDC ehk brushless direct current mootorid on täies ulatuses alalisvoolumootirid.

Harjastega DC mootoritest eristab neid elektrivoolu kommuteerimise meetod - harjade asemel kasutatakse enamasti väljatransistore.

Mitte üheski mootori käitamise faasis ei muundata alalisvoolu vahelduvvooluks.

Kes üritab vastupidist väita siis palun tehke seda koos seletavate skeemide ja illustratsioonidega.

Pilt harjastega DC mootorite mähiseid läbiva elektrivoolu kommuteerimisest:


Ja sama asi harjasteta DC mootorite kohta:


Ehk siis elektrivoolu kommuteerimine - voolu suuna ümberlülitamine - toimub mõlema mootori mähistes täpselt sama põhimõtte alusel ja täpselt sama eesmärgi nimel. Ainukene vahe on see, et BLDC mootorites pöörlevad magnetid, harjastega DC mootorites aga enamasti mähis.

Elektrivoolu, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutub, nimetatakse vahelduvvooluks. Tsiteerisin elektrotehnika õpikut

Ülalpool toodud joonistel on siis näha 3-faasiline vahelduvvoolu (AC) BL mootor mida juhitakse alalisvooluga (DC) toidetava kontrolleri poolt. Kokkuvõttes ongi siis tegu BLDC mootoriga. Et klassikaline elektrimootor pöörlema hakkaks, on vaja panna kuidagi magnetväli pöörlema. See on võimalik vahelduvvoolu abil, kui tahta alalisvoolu kasutada, liidetakse elektrimootorile kommutaator, olgu siis mehaaniline (brushed) või elektrooniline (brushless).

Loodan, et ei tekitanud suuremat segadust

Tuleb siis välja, et ka harjadega mootorid on vahelduvvoolu mootorid?
Ilmselt peetakse silmas toidet ja see on mõlemal juhul alaline. Samas..klassikaline vahelduvvoolu mootor inverteri taga: inverterit saame ju toita ka alalisvooluga (1-faasilise puhul lihtsalt andes +300V sisendisse). Mis tüüpi mootoriga on siis tegu? Ja üldse...mudelite ESC on tegelikult klassikaline kuigi lihtne inverter. Et siis ikkagi vahelduvvoolu mootorid?

Mootori poolt vaadates on nii harjadega kui ilma versiooni puhul mähistel tõesti vahelduvpinge (suunda muutev). Ok, voolu tugevus ei muutu kui mitte lugeda kommutatsiooni hetke (0 -> max) ka muutuseks.
Elektroonikutega hakati kord vaidlema - puu on pooljuht! Kui suurem vaht vaibus, selgus et ei saa kuidagi väita, et puu ei oleks pooljuht...
Vot nii!
Definitsioonid on viletsad?

PS. Kui löömiseks läheb siis anname pigem (osadele) astronoomidele tappa - nad muutsid definitsiooni ja viskasid Pluto planeetide seast välja.

Kokkuleppeliselt jagatakse mootoreid siis kasutaja seisuohast vaadates- kui saad mootori otstele alalisvoolu andes asja tööle siis DC mootor. Ja selgituseks antakse kasutajale teada ka tehnoloogia, mille abil alalisvool mootorit keerutama pannakse - kas harjadega (brushed) või harjadeta (BL) kommutaatoriga.

Pigem küll kolme väljundiga(kolmefaasiline) kommutaator.Inverter muudaks pinge nt. miinuse suhtes negatiivseks ja eeldaks trafo/drosseli olemasolu.Või panin puusse?

Hei,

ma lugesin wikit BLDC kohta ja paistab, et AC ehk vahelduvvoolu all mõeldakse siinust, kommuteeritud alalisvool on trapetsikujuline ja seda kasutavat mootorit loetakse ikkagi DC mootoriks. Väidetavalt saab mootorit ehituslikult optimeerida kas siinuse või trapetsi jaoks.

Oluline on siin ka see, et kas mootor hakkab ise tööle kui ta ühendada sobiva trafo abil 3-faailisse tööstusvoolu võrku või ta vajab kindlasti kontrollerit käivitamiseks - on ta sünkroon- või asünkroonmootor või hübriid. Mul on kuri kahtlus, et kui ma võtan sobiva 3-faasilise trafo ja ühendan oma lennuki mootori 3-faasilise tööstusvoolu võrku, siis ta ise pöörlema ei hakka (ta on sünkroonmootor), tal on ikkagi kontrollerit vaja mis teda jälgib ja sobivalt magnetvälju tekitab tema mähistes.

AndrusK

Aga kui võtame suvalise asünkroonmootori, mida aga sujuvkäivitamiseks tüüritakse läbi sagedusmuunduri, mis teeb siinusest suure hulga trapetseid.

kas siis ka vahelduvvoolumootor muutub alalisvoolumasinaks?

Härrased, asi läheb ikka väga juba teemast välja ..
Lendavad kalad Stokholmi hobimessil http://www.vimeo.com/29730034
Prosper oskab ehk midagi lisada/kommentaarida?

Käisime jah seal messil ning kokku tean kohe nelja hiidlast kes külastas seda messi. Väga huvitav. Juhtus ka nii et sain kokku juhuslikult Rootslasega keda ka Siim tunneb. Ajasin juttu minicarsi looja ja omanikuga kellega KULLO Mudelipood suhtleb. Nii väike ongi maailm .
Mulle meeldisid väga koopia aurumasinad ,laevad ja koopia veoautod(lausa nii et isegi pidurdamisel tekkinud õhu hääl oli kuulda). Need kalad olid ka huvitavad. Tegu heeliumiga täidetud umbes 50$ maksva mänguasjaga. Täiesti kala liikumist imiteeriv lõbu pakkuv mänguasi. Väga huvitav ja meeldejääv päev oli. Mess ise küll kestis kaks päeva ja oli 5min kaugusel sadamast kuhu ka Eesti laevad saabuvad.
Väike tähelepanek et Rootsis eksisteerib kaks mudellennuühendust, kus ühe alla koonduvad võistlussportlased ja teise alla hobilendurid. Mõlemad saavad üksteisega VÄGA hästi läbi.Keeldu ei ole kummassegi kuuluda.
Ütleks ka nii et Rootsi pealinn on STOCKHOLM

trebla wrote:Elektrivoolu, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutub, nimetatakse vahelduvvooluks. Tsiteerisin elektrotehnika õpikut

Ülalpool toodud joonistel on siis näha 3-faasiline vahelduvvoolu (AC) BL mootor mida juhitakse alalisvooluga (DC) toidetava kontrolleri poolt. Kokkuvõttes ongi siis tegu BLDC mootoriga. Et klassikaline elektrimootor pöörlema hakkaks, on vaja panna kuidagi magnetväli pöörlema. See on võimalik vahelduvvoolu abil, kui tahta alalisvoolu kasutada, liidetakse elektrimootorile kommutaator, olgu siis mehaaniline (brushed) või elektrooniline (brushless).

Loodan, et ei tekitanud suuremat segadust

Peab ikka selle nüüd selgeks tegema korralikult, muidu jääbki faktiviga sisse ja keegi jätab valesti meelde...

Kommutaator ei ole vaheldi, vaid lüliti. Nii harjastega DC kui ka harjasteta DC mootori mähistes on igal ajahetkel alalisvool, mille suunda lülitatakse kommutaatoriga ümber. Harjastega DC mootoril on kommutaatoriks katkestustega kontaktidest ja harjastest koosnev mehhanism, mis teatud nurga tagant mähisesse jõudva voolu suuna ümber lülitab.

Harjasteta DC mootoris on see mehhanism asendatud elektroonilise lülitusskeemiga. Lülitavateks elementideks on FETid.

Kristjan, sa võiks ka selgitada, mis on vahelduvvool ja mille poolest ta alalisvoolust erineb, muidu vähemalt mulle küll see asi selgemaks ei saa.

Andrusk@diplomeeritud.tööstuselektroonik.TPI'st

Kunagi eelmise sajandi alguses kui üldkasutatavaid elektrivõrke oli nii alalis kui ka vahelduvvooluga, kasutati raadivastuvõtjate tarbeks alalisvoolu vahelduvaks muutmiseks spetsiaalseid kommutaatoreid, mis iseenesest olid ka lülitid või releed. Kommutaatoreid on ju mitmeid sorte ja mitme eesmärgi jaoks ja nii on ka olemas neid voolusuuna muutmiseks nagu elektrimootoritel

http://en.wikipedia.org/wiki/Alternating_current
http://en.wikipedia.org/wiki/Direct_current

See, et DC ja BLDC mootorites alalisvoolu kommuteeritakse, ei tee neist vahelduvvoolu mootoreid. Kommuteerimine ei ole vaheldamine.

Kommuteerimine ei ole jah alati sama mis vaheldamine kuid sinu toodud ilusal mootori pildil jookseb mootori mähistest läbi vahelduvvool kui täpsemalt vaadata

Kui selle ilusa värvilise mootori mähiseotsad kolmefaasilisse seinakontakti torgata (loodan, et tehakse läbi trafo), kas siis töötab?

Jah töötab küll... Ülesehituselt on nad AC mootoritega väga sarnased.

Ma saan nüüd aru, et ainsad AC mootorid on mootorid mida saab otse seinapistikust saadava vooluga toita.
Kuna mudelismis kasutatakse eranditult alalisvoolu akusid
-on kõik mudelite mootorid kas DC või BLDC mootorid.

Naljaga pooleks ütlen, et erandiks on ohikad kus teoreetiliselt võimalik kasutada AC mootorit kui istud pistiku otsas.

Topiks ka korra veel nina vahele-tööstuses kasutatakse tänapäeval mudelimootori SUURI "mudeleid".Vahelduvvool alaldatakse ja edasi meile teada tuntud sistem.Pinge küll "tiba" kõrgem!Nende nimetus enamvähem "impulssmootorid".Muuseas need trügivad ka tavatarbija kodudesse:väiksemad puidupingid,järkamis/nurgasaed jne.Minge poodi ja uurige.Põhjusena on firmad toonud väikese gabariidi,hea kasuteguri(nende regud oskavad teha peaaegu siinust),töökindluse/ea(puuduvad harjad),võimsuse(arvan et tegemist pöördemomendiga).Teie arvamus?

Kristjan wrote:http://en.wikipedia.org/wiki/Alternating_current
http://en.wikipedia.org/wiki/Direct_current

See, et DC ja BLDC mootorites alalisvoolu kommuteeritakse, ei tee neist vahelduvvoolu mootoreid. Kommuteerimine ei ole vaheldamine.

Kas tohib veel edasi jaurata...täiesti off-topic'una ?
Enne jauramist ütleks veel, et loomulikult ma ei pea BLDC mootoreid vahelduvvoolu mootoriteks aga....
Aga'ga pidi saama purki ajada terve Pariisi...


[offtopic]
Mida teeb UPS - vaheldab või kommuteerib?
Tema väljund on kas
- nelinurkpinge (odavatel) niivõrd kuivõrd trafo ja koormuse iseloom seda ei moonuta;
- trapets, veidi parem;
- peaaegu puhas siinus.
Kõigil juhtudel öeldakse, et tegu on vahelduvvooluga.

Hüva, vaatame nüüd Kristjani toodud animatsiooni. Mis kujuga vool läbib mootori mähiseid? Kas see on vahelduvvool või mitte?
Võtame ette harjadega mootori pildi - kas voolu suund muutub ajas? Milline on erinevus võrreldes lihtsa ja odava 4-nurkväljundpingega UPSiga?

MA tahan oma juraga lihtsalt juhtida tähelepanu sellele, et ... on traditsioonid mille kohaselt meie mudelite mootoreid kutsutakse alalisvoolu mootoriteks. Mõne definitsiooni (trebla viide) järgi nad aga seda justkui poleks. Eriti häguseks läheb piir harjadeta mootorite puhul.
Aga jah, on kombeks kutsuda neid alalisvoolu mootoriteks nagu ka nimest järeldub. On kombeks... !

[/offtopic]

Vabandan veelkord udutamise pärast

http://vimeo.com/30347039 Alates 1:45 Kuidas seda elukat nimetada? On see minidirizaabel?

Juhitavaid õhupalle nimetati vist dirizaabliteks küll. A kas ta nii mini on, minu tuppa ta igatahes ei mahuks

Jälle üks iTelefoniga juhitav 4-kopter. MIT-i leiutajad loodavad, et nii saab juhtida ka suurt reaktiivlennukit kasvõi teiselt poolt maakera.
Loo video on suht igav küll, peaasjalikult jutt.

The Blue Angels 80's Style. meelelahutuslik

http://www.youtube.com/watch?v=7tO_Sw3P ... re=related

Lihtsalt hea

http://www.youtube.com/watch?feature=pl ... 3LGJhjYICM#!

tegin suht esimest metsas lendamist:D

http://www.youtube.com/watch?v=fcJfG9guQAQ