Mudelismifoorum

Huvitav, mis selle isendiga juhtus, et peale kokkupõrget maaga nõnda visalt veel tiibadega siples? Peale sellist ekseldamist ei jäänud mehhannikast vist midagi järgi.

http://www.youtube.com/watch?v=JdrBihTT ... ed&search=

Mootor jäi tööle Eks üks sajast, kui niipidi juhtub... Sisepõlemismootoril pole vaja muud, kui et kütus peale tuleks ja väljundile liiga suur koormus ei rakenduks ja töötab veel pikalt, nagu näha oli. Pole midagi nii naljakat mudeliga juhtumas näinudki.

Üks võimalus, et vastuvõtja kaotas peale kopsu toite, võis ka miski kangikene lahti karata jne.
See võis üldse mitte juhtimisviga olla.
Takka-järgi targad kõik !!!
Vähemalt video hind tuli, nagu tõsine Holliwoodi ...

Ja kutsutakse seda asja - chicken dance

Minu arust küll väga naljakas ei olnud. Pigem kurb näha mudelit purunemas ja ka piloodi tunded polnud kõige positiivsemad..

ükski crash pole naljakas.

No mina lugesin lauri posti ja video pealkirja...

Kui juba teemast mööda, siis mina tean, et paljud naljafilmid koosnevadki ainult crashidest. Kes rulaga, kes rattaga, kes laval ...
Kõik asjad on vähemalt kahe otsaga ja inimesed on leidlikud:

http://www.youtube.com/watch?v=TAYYHcSB ... ed&search=

Jaa, siin on väga tõsiselt võetud õpetust, et harjutamiseks valida hästi tasane ja ilma takistusteta plats

Too esimene on pigem ohutustehnika-alane video. Hea, et mõistlik kaaslane oli, muidu oleks ehk piloodist saanud seibe...

Aga see on ehk asjalikum näide... Ärge proovige kodus järele teha, tegemist on maailmaklassi 3D piloodiga [aga ikkagi juhtub].

http://www.youtube.com/watch?v=4DlcZSldNZE&NR=1

hehee.

See Intsu pandud video ka päris vahva.
Peaasi et fun´i saaks, oli ka minu ja paari sõbra kunagine moto!!!
Oi kuidas sai lennukeid lõhutud... Jõudsin lõpuks arusaamisele, et ei viitsi ja ei oska ja ei taha enam sellega tegeleda...
Aga kopteritega pealtvaatajatele rõõmu valmistada läheb vist jah pisut kulukamaks, kui lennukiga, kuid eks igaüks ikka vastavalt oma rahakoti järgi

Teemast välja aga - kui see kopter niimoodi saba peal seisab - mis jõud teda ülal hoiab? Ma saan aru, et pearootori labade nurkasid muudetakse kuidagi eriti kavalalt aga kuidas? Või ei ole see otse saba peal seismine stabiilne asend?

Arne

Päris otse seista ei saagi, selle viguri nimi on rainbow ja liikumine on sarnane auto tuuleklaasi kojameeste liikumisele, kopter püsib õhus inertsi tõttu, kui ma ei eksi.

Inertsi tõttu jah. Pearootori labadega antakse alumises asendis tõuge ja üle kaare liigub inertsiga. Kaare teises servas saab uue tõuke jne. Saba peal "seismine" ei ole stabiilne asend.

Kade on vaadata sellist pilotaazi, tahaks ka kunagi midagi sarnast järgi teha -- kuid selleks tuleb läbi käia ikka väga pikk tee ..

Mina isiklikult arvan, et selliseks pilotaazhiks ei ole paljud inimesed üldse võimelised. Ega kõigist ei saagi ju balleti-tantsijaid, tipp rallisõitjaid või teivashüppajaid, sama asi taolise kopteri pilotaazhiga kah...

Muidugi siht on selge ees

Hei,

rägitakse jah, et harjutamine teeb harjutajaks, meistriks sünnitakse:-)

Andrus

No sõltub. Kindlasti on inimesi kes ei suuda omandada. Aga ma oletakse et neid on vähemus. Suurem grupp on neid, kes võibolla õige aja maha magavad, et eriti hästi asi käppa saada.

Aga tagasi teemast välja - mis asendis need labad siis selle tõuke hetkel on? Sest see jõuvektor peab olema ju kopteri kaalu võrra ülesse ja natuke kõrvale. Kui suure nurga alla need labad üldse minna saavad?

Arne

Pearootori labade poolt tektiatava jõuvektor on ruumis muudetav liivakella ehk otsapidi kokku pandud koonuste sees, kus keskteljeks on peatelg. Pendelliikumise äärmises asendis antakse väga jõuline impulss pearootori telje suhtes üles ja parajal määral paremale (vasakule). Impulss üles on piisavalt suur, et järgneva sekundi jooksul püsiks kopter inertsi mõjul õhus. Oluline on pendelliikumise ajal jõuvektorit muuta selliselt, et pendli teises servas satuks kopter asendisse, kus peavõll jääb jõuvektori koonuse sisse selliselt, et oleks võimalik anda uus impulss ülesse kopteri õhus hoidmiseks.
Koonuste nurk on sõltuvuses kopteri häälestusest. Usun, et nendel tippkopteritel on see koonuse nurk aetud võimalikult suureks. Piirjuhuks on kera tekkimine, kuid praktikas piirab seda mehhaanika. Piisavalt suure nurgaga koonuse puhul võib saavutada teatud kestvusega stabiilse kulglennu saba all (või üleval). Päris vertikaalselt all suunatud sabaga kulglendu pole näinud, kui küllalt lähedal vertikaalsele asendile kulglendu aga küll (seda viimast vaid videodest).