Mudelismifoorum

Sai siis ostetud selline elektrikas (plaaner vist rohkem).
Kokkupanek muidugi ei võtnud teab mis aega,tehasetöö teadagi.
Tekkisid muidugi ka probleemid,stab on tiiva suhtes nurga all,kas on nüüd kere kõver või on miskit muud.
Proovin natuke stabi alust viilida ,siluda,ehk saab korda.
Ja täisvarustuses mudel tundub üsnagi raske olevat,ei tea kuidas ta käitub lennul,vist on kole kiire ja ka kiire laskumisega.Aga selliselt ta valmistajate poolt planeeritud on ju ta peab siis lendama.
Mul pole varem elektrikatega kogemusi.
Mõtlen,et kaalu vähendamiseks peaks äkki LIPO akusid kasutama,NICA asemel.
Pildid: Album: http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... ame=Volare

Eestvaates peaks stap tiivaga kindlasti parralleelne olema, muidu ei lenda otse ja hakkab keerama (stapi tõstejõu komponent annab saba külgsuunas lükkava jõu, nagu pöördetüürgi) ja eri lennukiirustel erinevalt.
Mõiste kaal ei ütle suurt midagi. Tuleks arvutada pinnakoormatus tiivale s.o. lennukaal jagatud tiiva pindalaga. Vahemikus 30-40 grammi/dm2 on igati normaalne (kajakal 75 g/dm2).
Olen kasutanud LiPo akusid 3 aastat (seega ei arva, vaid tean) ja algatuseks ei soovita nendega tegeleda. Neid on äärmiselt lihtne ära rikkuda või koguni suur tulekahju tekitada. Foorumitest võib lugeda kuidas peale lennuki vastu maad laskmist on deformeerunud aku süttinud ja mudeli tuhaks teinud jne.
http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=209187
Väikeste akukasutamiskogemuste korral on väga head NiMh akud. Juba 1 ampertunnised annavad piisavalt energiat, on kerged ja kiiresti laetavad.
Elektrikas võimaldab pikki lende ja treening on selle tõttu oluliselt efektiivsem. Plaaneri paariminutiste lennukestega pool tundi kokku saada on vaev, aga elektrikal saab seda ehk juba esimese lennuga.
Kui juba "käpp kindel" võib digifotoka kah tiiva alla riputada.

Tuult tiibadesse!

Võtan täna stapi maha ja proovin seda alust natuke kaldu lihvida.
Ma muidugi ei tea palju seda klaasi annab maha võtta,kui see ei aita siis teen mingi millise vahetüki.
Üldiselt hetkel natuke nõutu,aga ma kindlast mõtlen midagi välja.
Teisipäeval on plaanis platsile minna.

Sain selle stabilisaatori lihvitud kõik läks paika,alus vajas lihtsalt töötlemist natuke,üks serv oli kõrgem.

Tulin just platsilt,absoluutne tuuletus.
Tegin paar trimmimisheidet,kõik oli ok,kuigi mudel tundus ikkagi hirmus raske olevat.
Proovisin siis ka mootoriga tõusu teha esimest korda,ei võtnud nagu tuult alla,st ei hakanudki tõusma,arvatavasti heitsin liiga nõrgalt.
Sellega katsetus lõppes,kuna kere sees olevad seadmed,õigemini see vineerist raam mille küljes kõik kinni on tuli liimist lahti ja tüürid muutusid kasutuks,kogu kupatus nihkus oma sentimeetri jagu ettepoole,ja ka mingid tugiraamid andsid ka järele,aku tiris kõik kaasa.
Nüüd on jälle midagi parandada ja ümber teha.
Tuleb vist järgmiseks lennukorraks sepetsialistide juurde Hüüru või Nurmsisse sõita,ma kardan muidu,et ei saagi seda masinat korralikult lendama.

Võiks lennuki Motocalc 8 -sse toksida ja vaadata, palju täisgaasiga tõusukiirust pakutakse.
http://www.motocalc.com/
Mingi 2 m/sek tõusuga läheks juba piisavalt. Kui mootorit või akut on vähe ja ehk prop vale, paistab ka see hästi välja.
30 päeva käib see soft tasuta.
Ju siis oli tehases lohakalt liimitud. Korralikult EPO-ga liimitu klaasplastkeres harilikult lahti ei lagune.

Tundub jah,et tehase on liimiga kokkuhoidu tehtud,pool raami on peaaegu liimita.
Mootoritesti proovin kindlasti.
Aga ilmselt tuleb ka spetidele testida ja näidata viia,mul omal kogemus O.

Sellistel kabiinikupliga elektrikatel on enamasti aku selline viltuse plaadi peal, või on siis aku ees nurga all "suunaja" juhuks kui tuleb mats, et aku ei rebiks teisi asju kaasa vaid saaks vabalt koos kabiini klaasiga minema lennata kerest.
Elektrikad vajavad enamasti tõesti päris head viset, et mõistlikult liikuma saada, lihtsalt propp hakkab korralikult tööle alles siis kui lennukiirus juba sees.

Veel masinast.
Ka stabilisaatori kinnitus on suht halb,kaks pikka kruvi kiilu küljest läbi kere.
Juhul kui stab saab matsu,jääb maandumisel ühte poolt pidi nt. pika heina sisse kinni,rebib kohe augud suureks,sest balsa on pehme.
Huvitav oli see,et patareiraam oli ilusti kõvasti kinni,lahti oli tulnud see raam millele kinnituvad servod ja vastuvõtja.
Kas mootori kiirusregulaator vajab ka äkki mingeid seadistamisi,mul töötab nii nagu tehases seadistatud,tundub ok olevat.
Ja Volarel pidi ka vilets prop olema.

Motocalk8 annab vastuse ka tulnuka viimasele lausele, näidates lennukiirusi (Compute Report), mil prop veel ei vea, kollase ja punasega (Propeller Stalled ja Stall Speed).
Veomootori-aku-propi saab valida loomulikult ka nii, et "surnud tsoon" pea olematuks jääb.

Nüüdseks on siis seda masinat oma paar kuud olnud,isegi lennutatud on teist.
Kirun ikka seda tehasekonstruktsiooni,servode ja vastuvõtja raam tuleb pidevalt lahti,iga väiksemagi kõksu peale.
Eile jälle sama lugu,sain teha kaks ilusat lendu ja sain ka masina vigastusteta maha,kolmanda lennu peal hakkas masin imelikult käituma,pidevalt kaldus vasemale,üritasin mis ma üritasin,löpuks oli ikka puus.
Kere sai muidugi jälle korraliku matsu,tuleb teist jälle lappida.
Ja veel ,tüürid ja juhtvardad liiguvad üsna kangelt,kardan,et ka see on üks põhjuseid,miks masin pidevalt pöördesse jääb,trimmimisest on kül natuke abi aga päris otseks ei saagi.
Peab selle juhtvarraste süsteemi vist asendama.
Samas oleks vaja uut keret,kardan et see lapitud ei pea valule vastu,mootor ja akud suht raskeks teevad selle mudeli,ja see kere on suht nõrk koht sellel mudelil
Kiidusõnu pean aga ütlema tiiva ja juhtpindade kohta,kaks kõva matsu ja ei mingeid probleeme.
Üldiselt kõva algaja mudel,kui väikesed parandused teha,st mulle sobib ülimalt hästi.

Tüürid peaks nii vabalt käima, et kui saatjast anda ühele poole ja siis vastaspoole tüüri neutraalasend ei erineks (s.t. tüüri keskasend peab samaks jääma olenemata sellest, kumbale poole tüüri liigutati). Ainult nii tekib lennukil mingi ühtmoodi käitumine.
Raami kerega ühendusjoon on äkki näiteks vahaga koos - tuleks liivakaga korralikult üle puhastada.

raami kinnitamiseks klaasplastkeresse võiks soovitada ehituspoodides müüdavaid polüuretaanmastikseid.Nakkuvus on nii vineeri kui ka plastikuga väga hea.Kuna on kummitaoline moodustis,siis talub ka hästi vibratsiooni ja lööke.Olen ise kasutanud Planexi poolt müüdava Spitfire koostamisel ja tulemus talus isegi suhteliselt tugevaid allakukkumisi (liited ei tulnud kunagi lahti,kere pudenes ise tükkideks).

Nõrgim lüli on vist igal elektrikal aku kinnitamine,enamus jamasid matsude puhul tuleb selest,et aku pääseb lahti.
Samas aku kinnitamine jäigalt lõhub jälle masinat veelgi rohkem.
Kuidas oleks parim,variandid?

Mul on akud olnud alati "lahtiselt". Seejuures on aku ümbrus ja eriti eespool olev osa (kasvõi 5 cm) kerest olnud 100% täidetud vahtplastiga (mingi väga elastne, kasutusel igasuguste seadmete pakendites amortisaatoritena).
Kui paar cm sellist plasti kivi peal on, ei õnnestu rusikaga nii kõvasti lüüa, et käel valus oleks!
Poroloon on enesepettus ja suure tüki võib ilma vaevata pisikeseks tombuks vajutada.
Seega korralik vahtplast või vahtkumm (suhteliselt raske) ja löögienergia võikad G-d silutakse talutavaks. Selline vahtamortisaator ei kaalu praktiliselt midagi.