Mudelismifoorum

Sain mingi suva kaalu ja otsustasin ära mõõta, et palju mu põlve otsas valmistatud suhkruraketi mootor ka tõsta jõuaks. 50mm solgitoru sisse tehtud rakettmootor surus kaalu allapoole 2,5 kg. Mootori enda mass on sealt maha reguleeritud vastavate kaalu vidinate abil.

Põlemisaega ka mõõtsid? Kaliibri ja impulsi jõu järgi võiks liigitada HPR2.

Selle mootoriga tahtsin ma tegelikult testida säilivust. Teatavasti on suhkruraketi kütus selline, et imab ülima isukusega õhus oleva niiskuse enda sisse. Düüsi peale teibi kleepimine ei aita ka alati.

Seekord tegin mootori valmis mitu nädalat tagasi ja jätsin düüsiaugu puurimata. Düüsiaugu tegin alles katsetamise päeval. Paistab, et see on küll kindel meetod säilivuse tagamiseks.

Teen varsti uue katsemootori, kus panen kütusekogused ka ilusasti kirja, et pärast oleks saadud aegadega midagi peale hakata.

Niipalju sain siiski teada, et milline on valge ja punase suhkruraketi kütuse vahe siis, kui need põlevad kõrgema rõhu all. Normaalse õhurõhu korral ehk väljaspool rakettmootori kesta põledes põleb punane 2 korda kiiremini. Rakettmootori sees tekitab aga punane kütus 5 korda rohkem tõstejõudu kui valge.

Tuletab mulle kah meelde, et õige palju teoreetilisi andmeid on kogumata...

...aga näh, hetkel pole üldse aega.

Säilivuse kohta: ma olen mõnikord kuuma kütuse küünlavahaga üle määrinud. ( Loomulikult mitte põleva küünla vahaga! :P ) Säärane kaitsekiht pikendab tema hoidmise aega. Samas, ma reeglina ei hoia mootoreid üle ööpäeva... ja reeglina hoian neid hea tihendiga plastist võileiva karbis. :)

Sain nüüd mahti video ka teha:

Siin 12 mm düüsiga versioon. Kiiret kütust on torus 18mm, aeglast kütust 23 mm ja lõpuks 1 gramm kiiret kütust langevarju tarbeks.
https://youtu.be/M_WZ72pLgGg

Siin sama aga 10 mm düüsiauguga. Selle peale kest enam vastu ei pidanud.
https://youtu.be/4ZALy1xwjFk

Viimasel on lisaks veel üks osa eriti aeglast kütust soodaga. Seetõttu nii pikalt veel järgi tossab.