Mudelismifoorum

Ma ei saa aru enam mis värk on.
Mul on kodus 7 vastuvõtjat ja levi kontrollis pole ma kunagi ühegi vastuvõtjaga saanud üle 30 meetri levi. tüüpiline kaugus 15 kuni 20 meetrit.
Kas keegi on üldse saanud sisse lükatud antenniga, pult maas, lennuk käes(1m kõrgusel) 50 meetrit puhast leviala?. Nii nagu seda kõik räägivad, et peab olema.

Mis on teie lennukite levi sellise testiga?

Kõik mu lennukid on harjadeta mootoriga, ja kõik on PPM vastuvõtjad, ja kaugeltki mitte halvad vastuvõtjad, nagu Internetist lugeda võib.

Äkki teen ma vastuvõtja paigutusega midagi valesti. See on mul pandud nii kaugele mootorist, akust, ESCist ja BECist kui juhtmed ulatuvad, taga otsas ja lähim servo on 5 cm kaugusel, antenn läheb otse kerest välja uime külge ja umbes pool sellest on vabalt rippumas.

Üks lennuki komplekt on mul tehtud täpselt samadest juppidest nagu ma olen seda foorumist lugenud ja nii soovitatakse, kuid minul levi ikka pole???

Siis on SAATJA on kurja juur

Eile, peale tõenäoliselt kõrgepingeliinide häire tõttu toimunud crashikest, testis Reivo oma saatja-vastuvõtja töökaugust. Saatja käes ja antenn ühe jupi võrra välja tõmmatuna töötas kõik ideaalselt 100+ meetrit. Mudel oli maapinnal, vastuvõtja antenn 20cm maapinnast.

Samade tingimustega PEAB 40-50meetrit süsteem töötama! Elektrikate puhul tuleks testida TÖÖTAVA mootoriga - kasvõi väikestel pööretel.

Just nii töötava mootoriga ma tegingi.
Puldiks on mul Mx-16, mida olen kõigest 3 kuud kasutanud.
Täna proovisin veel oma vana Futaba Skysport T4YF.
Tulemus täpselt sama. Halbu tulemusi olen saanud ka 40Mhz JR puldiga.
Ei usu hästi, et puldis viga oleks.

Reivo, mis vastuvõtja sul on?

Mull sama asi ,et sisse lükatud antenniga on väike leviala.Saatja mx-12 ja vastuvõtja r700.

Sisse lükatud antenniga ongi leviala paarkümmend meetrit heal juhul, ja teste tehke ikka lagedal alal, kus mingeid maa-aluseid ja - pealseid kõrgepingeliine või mingit muud crappi poleks.

pult sanwa, vastuvõtja sanwa

kasutuses on veel R700 ja R16scan, pole kordagi olnud märkimisväärseid raadiohäireid

kõige suurem häire on siiani tuulte tehtud...noja ka see mis eile juhtus

No ok... täpsustame, kui juba läks siin kokkulükatud antenniga töökauguse mõõtmiseks. See pole kindlasti kõige õigem meetod töökauguse mõõtmiseks, vaid pigem töökauguse KIIREKS JA LIHTSAKS HINDAMISEKS!

Näide: Minu mudel ja minu saatja töötavad ülalmainitud testi alusel 50-100m. Seda testi saan enne iga lennutamispäeva läbi viia, ilma abilisteta ja aega võtab 2-3 minutit. Hindan, kas kogu süsteem töötab 50-100m pealt, kui töötab, siis on korras!

Kui aga töökaugusega on mingid tõsisemad probleemid, siis peaks läbi viima korraliku kaugustesti ning üritama probleemi jälile jõuda. Välja tõmmatud saatja antenniga ja täispikkuses oleva vastuvõtja antenniga peaks kogu süsteem ka mööda maad töötama... kauget... näiteks 300-400m või 1000m isegi Seda testi aga enne iga lennutamist läbi ei ole mõtekas viia ja toimib ka hästi sisselükatud antenniga test, mida ma alati kõigile propageerin (ja ka kasutusjuhendid tihtipeale seda soovitava!).

Märkus MX-12 ja MX-16 saatjate kohta. Kokkulükatud antenni puhul jäta siiski ÜKS LÕIK saatja kerest välja! Sest saatja sees asuv antenni osa sisuliselt ei toimi - ümbritsetud aku, trükiplaadi ja muu taolisega.

Ise higistasin aasta tagasi mitmeid nädalaid kopteri häirega (PPM vastuvõtja puhul). Sai katsetatud:
* erinevaid vastuvõtjaid
* erinevaid saatjaid (vist)
* erinevaid servosid (pidid ka võimalikud häire-allikad olema!)
* erinevaid komponentide paigutusi mudelis
* ferriit-rõnga lisamist kiiruseregulaatori signaali-juhtmele (võimalikult vastuvõtja lähedale)
* erinevad antenni marsruudid läbi mudeli
* jne

tarts'ile soovitaks teha samamoodi erinevaid test (kokkulükatud antenniga):
* töötava mootoriga töökaugus
* seisva mootoriga töökaugus
* teise saatjaga töökaugus
* teise kvartsipaariga
* vastuvõtja mudeli sees / vastuvõtja käes
* jne

Sees saatja antenniga kaugus kehtib ainult konkreetse saatja-vastuvõtja tüübi kohta! Mingit üleüldist 50 m reeglit pole olemas.
Kaugust kontrollige õige pikkusega antenniga ja kui see on normis lühikese antenniga ja meetrid jätke meelde! Nüüd on olemas kontrollmõõt tuleviku jaoks, mis tagab kiire testi ilma kilomeetrit kõmpimata!
Elektrimootori korral võib mootor oma häiretega vähendada töökaugust väga oluliselt, seepärast peaks kontrollima koos töötava mootoriga.
Kaugus kaob ka logu antenniga, kui teleskoopantenni on halvasti hoitud (jätkude vahel ei või olla mingit takistusealgetki).
Kõrgepingeliini mööda liiguvad ka muud signaalid, mitte ainult elekter. Neist tuleb eemale hoida. Katkine isolaator võib olla võimsa häire põhjustajaks lähiümbruses.

Mx-16 antenn on võrreldes teiste saatjatega suhteliselt lühem. Välja tuli see siis, kui tegin oma Mx-16-le lühendatud spiraalantenni. Enamuse saatjate antennid on on minu kasutatud variandis 235-260mm pikad. Mx-16-l tuli pikkuseks 205mm. Häälestamise käigus ilmnes, et saatja väljundaste ei tööta nii, nagu tavalistel saatjatel. Lühidalt - võimsus on väiksem, kui peaks ja antenni elektrilise pikkuse reguleerimisega seda suurendada ei anna. Ehk teiste sõnadega, saatja lõppaste on halvasiti häälestatud. Ilma spetsriistadeta on häälestamine väga tülikas ja aeganõudev värk. Mul oli lihtsam osta elektrilennukitele kaks hiina kahekordse muundamisega ja SPM pilotaazhikale SPCM vastuvõtja.

Peakski tegema täis pikkuses testi. Seitsmest vaid 1 andis välja 30 meetrit, samas, kui teised olid 10-15m ja see 10-15m pole kohe kindlasti piisav,seda olen juba tunda saanud. Võibolla on minu puldile 30m piisav? kuid tegelikult isegi siis servod nati tõmblesid.

Olen juba proovinud erinevaid trikke, küll Rx asukohaga, antenni paigutusega, ferriit rõngastega, kuid see mõjutab asja vaid väga vähe ja probleemi ei lahenda.

Kui tõesti muud üle ei jää tuleb üle minna PCM toppelsupper süsteemile.

Tarts, tee oma vastuvõtjatega üks õige kaugustest. Saatja anna kellegi kätte ja tõmba antenn täies pikkuses välja. Võta kõik 7 vastuvõtjat kaasa, ühenda akud ja servod külge ja kõnni saatjast eemale. Las abiline liigutab kokkulepitult kange ja vaata, kuidas asi siis töötab?

Hirmsalt tundub, et saatja viga... Mis kanal sul oled? Äkki keegi süntekaga saatjaga saab aidata - proovid tema saatjaga töökaugust. Sa PEAD põhjuse üles leidma... PCM ja muu ei aita, kui viga jääb alles!

Saatja antenn on kuluartikkel, nagu mootori kütuski.
Ilma tagavaraantennita ma platsile ei lähe.

Nagu [J] juba mainis, on kokkulükatud antenniga test vaid olukorra muutuse hindamiseks, et kas satja ja vastuvötja üleüldse töötavad. Kahjuks see test ei anna tulemust saatja antenni seisundi hindamiseks, kuivörd lülid pole omal kohtadel ja kontaktide seisu hinnata pole vöimalik. Siiski annab see test "mingi" tulemuse mudeli vastuvötja antenni ja mudeli töövöime hindamiseks, kas eelmise korraga vörreldes on halvemaks läinud.

lauri wrote:Tarts, tee oma vastuvõtjatega üks õige kaugustest. Saatja anna kellegi kätte ja tõmba antenn täies pikkuses välja. Võta kõik 7 vastuvõtjat kaasa, ühenda akud ja servod külge ja kõnni saatjast eemale.

Aga see poleks ju õige, mootor peaks ka töötama!
ja jõle tülikas oleks 7 korda kilomeeter, lennuk käes, maha kõmpida.

Mul ongi sünt pult, kuid põgiliselt kasutan k68.

Ah minu viga, MX-16 muidugi sündiga. No tee SEE test ilma mootorita... KATSETA! Piisavalt mõtteid peaks siin olema küll ja küll, et kuidas ja mida katsetada.

Kas need seitse vastuvõtjat on sul kõik samal kanalil? Kas neil on kõigil oma isiklikud kvartsid?

Sünt-sündiks - ka see võib mitte-hääles olla. Mina otsiks teise saatja ja prooviks sellega - jutt käib ikka antenn-välja testist. Ja kui teise saatjaga on kaugus normaalne, siis saadaks oma saatja remonti/hooldusesse.

Arne

Just. Graupneril 2 aastat garantii.

Noh tegelt 5 vastuvõtjat on 35Mhz, teised on 2 on 40Mhz, mida ei saa omavahel võrrelda.
Kõik viis on samal kanalil (R16 scan kanal vahetatav), ühel ka varu kristall teisest kanalist.

Nonii, lõpuks kontroll tehtud. Ei hakanud eriti mässama ja võtsin ette vaid 2 vastuvõtjat - kõige parema, ja kõige hullema.

Kirjeldus:
Vastuvõtja käes ja 1 servo esimesse kanalisse pandud. Toide tuleb kiiruse regulaatori BECist (lineaarne). Antenn ripub lõdvalt.

1. Antenn sees test: pult muru peal pikali, antenn vastuvõtja poole suunatud.
Saatja: Mx 16

Vasuvõtja: ....................;... MZK Sexta . Corona dual conversion
servo hakkab surisema.;...18m............;............26m
tekib tõmblus................;...31m............;............55m
hakib.............................;...45m............;............-

Saatja Futaba TY4F
servo hakkab surisema.;...20m............;............28m
tekib tõmblus................;...26m............;............42m
hakib.............................;...36m............;............81m

2. Antenn väljas test: pult käes(1m kõrgusel), antenn diagonaalis ülesse vastuvõtja poole (tavaline lendamis asend).

Siin ei too välja eraldi eri pultide andmeid, kuna need langevad enamuses kokku.

Vasuvõtja: ....................;... MZK Sexta . Corona dual conversion
servo hakkab surisema.;...115m............;............280m
tekib tõmblus................;...291m............;............350m
hakib.............................;...350m............;............440m

No minuarust selle 115 meetriga nüüd küll lennata ei saa. Vanal pidi sama Rx olema ja kui ma õigesti mäletan siis temal võttis sama palju sees antenniga.
Enamus minu vastuvõtjad enam vähem samast klassist selle MZKga

Kuna väljatõmmatud antenniga on Futaba ja Mx 16 sama leviga, siis ma arvan, et puldis midagi olla ei saa, kuid samas on mul ka selle Futabagagi palju kahtlusi olnud.
mootoriga küll seekord, ei katsetanud, aga tavaliselt on siis levi 2x väiksem, ning lendamine muutub täitsa võimatuks.

Õhus olev lennuk(vastuvõtja) toimib 10* kaugemalt kui 1 m kõrgusel maa läheduses olles.

Ohoo 10x
Seda ma nüüd küll ei usu, siis peaks minu Corona võtma ligi 3km ideaalselt, või krt seda teab, äkki ongi nii...

kas nüüd pean siis õhust levi kontrolli tegema või...

tarts wrote: kas nüüd pean siis õhust levi kontrolli tegema või...

Noor mees, huvi on, miks ka mitte

NB! Igaks juhuks hoiatus ette, et seda *ei* *tehta* samamoodi, et võtad kätte ja sõidad levi piirimaadele. Kuid levi mõõtmiseks on täiesti seadmed olemas, mis suudavad pahade "kaadrite" arvu salvestada - siis pärast hea logi jälgida. Samuti on olemas "tagasisidega" seadmed, olen näinud sellist levi kvaliteedi kontrolli mõnede vario/altimeetrite spetsides. Need siis hakkavad Sul taskus prääksuma, kui piirialadele satud.

Kunagi ammu lasime vastuvõtjatega, mis maas käisid 120 meetrit. Õhus olid väga kõrgel (300 m kindlasti) ja iial ei mingeid probleeme. Kui maandus piloodist liiga kaugele, kaotas kohe kuskil 1,5m kõrgusel juhitavuse.

tarts wrote: pult käes(1m kõrgusel), antenn diagonaalis ülesse vastuvõtja poole (tavaline lendamis asend).

Mis mõttes "diagonaalis ülesse vastuvõtja poole"? Ega sa ometi saatja antenniga lennukit sihi? See on sellise antenni puhul halvim asend üldse. Kui lennuk sul just pea kohal pole hoia antenni maaga risti.

Need Corona numbrid on muidu tundus täitsa OK - ma ise olen kah teinud maismaakatseid ja umbes sarnaseid või natuke halvemaid tulemusi saanud aga kõrgel õhus on kõik ok (kõrgel - sel aastal 600m üles ja vähemalt teist samapalju kõrvale - lennukit enam ei näinud).

Arne

arne wrote: Mis mõttes "diagonaalis ülesse vastuvõtja poole"? Ega sa ometi saatja antenniga lennukit sihi? See on sellise antenni puhul halvim asend üldse. Kui lennuk sul just pea kohal pole hoia antenni maaga risti.

Heh, maaga risti, ega see just kõige mugavam asend pole, kui sa antenni otse üles pead hoidma, siis peaks liigendiga ant olema.Olen ise tähele pannud, et tegelikult vajub see lennu ajal umbes paralleelseks maaga.

Kas keegi oskab veel neid tulemusi kommenteerida, mis on see ohutu levi kaugus, et lennuk alla ei kukuks?

Paralleelne maaga on kah ok. Peaasi, et sa antenni lennuki poole ei suuna.

Arne

Saatja ja vastuvõtja antennide polarisatsioon peaks olema samapidine (antennid parraleelsed). Kõige halvem on risti. Tavaliselt on saatja umbes 45 kraadi maa suhtes, mis enamvähem igas lennuki asendis kõlbulik. Lisaks on antennil ka suunakarakteristik, mis pole ühtlane. Need probleemid on teadmiseks olulised ainult kindla vastuvõtu piiril.
Kaugus sõltub eelkõige vastuvõtja tundlikkusest. Poole tundlikum käib poole kaugemalt. Et saatja võimsust tõstes saaks poole kaugemalt, tuleb võimsust tõsta 4 korda (ruutfunktsioon). Ülioluline, nagu ka Mart korduvalt on kirjutanud, on saatja korras antenn (logu prügikasti, või jootke jätkud kokku). Lühendatud spetsantennide (ka hästi häälestatud) kasutegur langeb kõvasti ja seega ka kaugus.
200-300 meetrid mööda maad on piisav, kuigi tasemel riistad käivad ka üle 500 meetri.

Küsimus on just selles suunakarakteristikus, mis on toorikujuline. Ja selle toori telg langeb kokku antenniga.

Abiks link - http://www.acteurope.de/RX-gb.pdf
Ja sama saksa keeles - http://www.acteurope.de/Kleines_Empfanger_abc.pdf

Arne

Kui ma omale odavat vastuvõtjat otsisin, siis alguses langes valik Corona DS-le.
Aga siis lugesin foorumeid ja seal oli palju vastakaid arvamusi. Üks soovitus, mis meelde jäi -
Corona tahab Corona kvartsi.
Et Coronat koos kvartsiga ei pakutud, siis valisin "Turborix 8 Channel PPM Dual Conversion Receiver",
kvartsid kaasas ja tol momendil sai 2 tk. ühe hinnaga. Link: http://cgi.ebay.co.uk/New-Turborix-8-Ch ... dZViewItem.
Siiamaani väga rahul. Tundlikkus ja häirekindlus paremad, kui R16SCAN-il, mõõtudelt paar mm suuremad.

Mx-16 kohta tahtsin ma oma eelmises postituses öelda, et vähemalt minu eksemplar ei tööta ka koos
originaalantenniga korrektselt,
Antenni sobituse paranemisega hakkavad kaod lõppastmes kasvama kiiremini, kui kasulik võimsus.
Antenni lõplik häälestus on optimaalsest kaugel. Võibolla piiratakse sellise meetodiga kiirgusvõimsust.
Akust võetav vool kasvab, aga raadiokiirgus hakkab tasapisi vähenema.

mis antenni sa siis kasutad?

Antennidel pole viga midagi, kasutan nii lühikest kui pikka. Probleem on saatja lõppastmes, millest pole võimalik võimsust kätte saada. Enamusel saatjatest on nii, et on võimalik valida selline antenni pikkus, mille juures antenn maksimaalselt kiirgab. Tänu sellele on induviduaalselt tehtud lühikesed spiraalantennid mõnikord originaalidest paremad. Kui antenn on lühem või pikem, siis on antenni poolt kiirgatav võimsus väiksem ja kogu tarbitav vool väiksem. Futaba ja Graupner MC saatjatega nii ongi. Mx-16 on asi teistmoodi. Lühema antenniga on kõik normaalne. Aga antenni pikendades hakkab tarbitav vool enne optimaalset pikkust järsult kasvama ja kiirgusvõimsus veel järsemalt kahanema. Edaspidisel antenni pikendamisel tarbitav vool muudkui kasvab aga välja läheb sellest väga vähe. Võimsus muutub väljundastmes kasutuks soojuseks. Saataja väljundaste on õrn asi ja enne, kui seda kruvima hakata, peaks teine tagavaraks olema. Esialgu püüan antenni rohkem püsti hoida, kui lennuk kaugel on.