Mudelismifoorum

Kindlasti on paljud kuulnud mobiiltelefoni helisemisel kärinat arvuti kõlarites. Täpselt samuti läheb telefoni raadiosaatja signaal peos oleva juhtimissaatja elektroonikaplaatidele ja võib tekitada sinna võimsa impulsijada, mis saatja "lolliks ajab". Tulemuseks, et mudel teeb veidi 3D lendu ja lõpetab ...
Kriitiline on just juhtimissaatjale väga lähedal (kõrval) asetsev telefon.
Tippsaatjate, nagu näiteks JR10X korpus on magneesiumist. Sellise saatja elektroonika on hästi varjestatud ja seega kaitstud. Lihtsad plastikust kestaga saatjad tihti kõrval olevat teist raadiosaatjat ei talu.

[J] wrote: Tippsaatjate, nagu näiteks JR10X korpus on magneesiumist. Sellise saatja elektroonika on hästi varjestatud ja seega kaitstud. Lihtsad plastikust kestaga saatjad tihti kõrval olevat teist raadiosaatjat ei talu.

Huvitav kas keegi on proovinud fooliumi sarnase kleepsuga varjestada Ma olen muid plastik korpusega seadmeid ümber kleepinud ja tulemus hea. Saatjal on antenn ikka lahti ja nuppude juurest kah ei kleebi mingit hõbepaberit.

Endal on alati taskus olnud lennu ajal siiani pole veel midagi juhtunud
Kristo

Üldiselt soovitatakse ikka igasugu suurematel lennutamistel ja võistlustel mobiil autosse jätta või välja lülitada. Olen kuulnud mingitest matsudest mis toimusid plaaneritega vintsistardis hetk peale lahtilaskmist. Vahetult enne oli mobiil suutnud mingi nipiga vastuvõtja segi ajada ja kuna vintsi stardikiirus on jõhker siis ei olnud miskit eriti enam päästa.

Kristoka, jäta mobiil autosse. Pole siis vaja oodata sinult postitust siia foorumisse, et "vist mobiili tõttu..."

Toonitan, et kriitilised on vahetus läheduses telefonid (ehk siis lennutaja või piloodi kõrvalseisja taskus).
Kuna saatja raadiokiirguse tugevus muutub kauguse muutudes ruudus, siis 10 cm kaugusel mobiili ja 100 cm kaugusel mobiili kiirguse vahe on mitte 10 korda, vaid 100 korda!
Olen seda tekkivat soga saatja plaadil ka ossiga vaadanud.
Vastuvõtja segamisse mobiili poolt ma ei usu, kui, siis ainult väga algeliste vastuvõtjate puhul.
20 meetri kaugusel mobiil samuti enam normaalset saatjat "lolliks" ei aja.

Hei,

ei ole mõistlik ignoreerida hoiatust, niisiis proovisin järele. Lennuk tööle, mobla saatja kõrvale ja ise helistasin mobiilile. Ja tõepoolest - kui mobla oli saatjast vähem kui 10 cm kaugusel, hakkasid servod tasakesi krõbisema, niisiis mõjutab. Ei midagi erilist, suure lennuki puhul ei pruugi ta jõuda isegi reageerida nendele pisikestele hälvetele mis ma täheldasin, aga ebasobivate asjaolude kokku langemisel võib teadagi jama surem olla.

Andrus

kas ainult helises või võtsid vastu ka?

Ei võtnud vastu, ainult helises.

Olen kuulnud, kui mobla on olnud rinnataskus ja siis olevat lennuk lolliks läind. Endal näiteks Viljandis kogemus, kui mobla oli pükstetaskus ja helises. Lennuk lendas samamoodi edasi. Ainuke häiriv tegur oli see mobla vibra

Saatjad on väga erineva häirekindlusega ja häirete tekkimine kõigis tüüpides pole kindlasti mingi reegel. Tasuks testida ja tulemusi oleks huvitav lugeda, sest kannatada saanuid on maailmas piisavalt. Seda katset tasub teha väljatõmbamata antenniga ja vastuvõtja eemal asudes. Tulemust kirjeldades ikka saatja mark ka!

Olen MX-12 saatjaga ja Nokia keskpärase telefoniga testinud, PPM vastuvõtja ja midagi ei täheldanud. Sai lastud kutsuda, vastu võetud, erinevalt ümber vastuvõtja telefoni liigutatud ja hoitud, ei midagi!

Aga juhin tähelepanu, et mobiili väljundvõimsus oleneb tugijaama kaugusest (nö levi tugevusest). Ehk kui istud tugijaama all, on kiiratav signaalitugevus kordades väiksem, kui kuskil metsas kännu otsas tugijaamast kaugel olles Minuteada muutub ka see mobiili saatja tugevus vastvalt vajadusele ja näiteks kõne alguses või helisemise alguses pannakse korra täie rauaga, et kindlasti sidet saadaks. Selle kohta kintlasti täpsem spec. ja info netist leitav.

Ühesõnaga muutujaid on tõepoolest palju!

Ja kindlalt on probleemid Royal Evo-l. Pead ei anna aga IMHO andis Multiplex lausa vastav bülletääni välja peale mingit eriti kõrge profiiliga crashi mis hoiatas mobiili saatja läheduses hoidmisest.

Arne

Tegin ka katse oma corona Rx ga ja Mx-16 puldiga.
Panin heliseva telefoni vastuvõtjast 20 cm kaugusele, ning servod hakkasid surisema, mida lähemal telefon vastuvõtjale oli seda hullemaks asi läks. Lõpuks telefon vastuvõtja kõrval läks asi hoopis käest ära, mootor tööle ja servod tõmblesid servast serva!
Lendamise ajal sellist olukorda tekkida ei saa.

Telefon puldi lähedal, mingit tulemust ei andnud.

Ilmselt sõltub tulemus raadioaparatuuri kvaliteedist

Olgu lihtsalt mainitud, et inglise mudelllennu ühendus soovitab üksi lendama minnes mobiil taskusse jätta. Et saaks õnnetuse korral abi kutsuda. Nad ei ole kyll täpsustanud, kas sisse või väljalülitatud olekus...

Kuna ma enamasti üksi lennutamas ei käi, siis... ise pole jamasid kogenud, kuid reeglina jätan samas mobla autosse. Mõnikord olen suutnud selle ka ära unustada ja sisselülitatud mobiil taskus lennutanud... Probleeme pole olnud.

Samas, JR10SX on tõesti magneesiumkestaga, pealegi on JR SPCM dualconversion ABC & W (Automatic Blocking Circuit with Window) veakindlamad mulle teada olevatest ühel sagedusel töötavatest vastuvõtjatest... Katkine laager kopteris põhjustab ka siin raadiohäireid, aga muul juhul pole kuulnud, et keegi oleks kaebusi esitanud raadiohäirete esinemise üle...

IIRC on JR-l ainult üks dualconversion vastuvõtja - R2000. Kas ka sellel on ABC&W tehnoloogia? Mulle on mulje jäänud, et see ABC&W on nende single-conversion vastuvõtjates kasutusel.

Arne

Mul on kõik dualconversion SPCM, ABC&W ja 10 kanalised, tüübid:
- NER-D940S alias Graupner DS20mc (R1000DS enne uut korpust, kvarts peal)
- R1000DS alias R945S (?, usa) alias Graupner SMC-20DS (kvarts küljel)
- R10DS (skanniva sündiga) alias R2000 (usa) alias Graupner smc 20 DSCAN (nupp ja led, skännib sagedusala, et leida õige sagedus)

Lisaks on olemas Graupneri tootena, JR enda branditud tootena ei tea:
- ??? alias Graupner smc 20 DSYN (pre-R10DS, potekatega?)
- ??? alias Graupner smc 20 DISCAN (R10DS plus diversity?)
viimane on nii uus, et võib ka JRil olemas olla/tulla, ei viitsind otsida
Lisaks 9ch:
- JR ??? (ei viitsind otsida) alias SMC-19DS

Tõsi, R10DS on neist praegu see "viimane tyyp, mis hetkel tootmises". Samas, näiteks Graupnerilt saab osta päris mitut erinevat vanemat mudelit ka...

Ja lisaks, et: "All current JR aircraft receivers (both PCM & PPM) benefit from ABC&W (Anti Blocking Control & Window) technology. ABC&W is an innovation from JR that offers an extremely high level of protection from interference."

PCM sisaldab siin ka S-PCMi

Süsteemi enda kohta: "100 000fach bewährtes abc-Regelsystem (anti-blocking-cross) verhindert Blocking, Kreuzmodulation und Kanal-Intermodulation bei starken Stör-und Nachbarkanalpegeln. Neu entwickelte, steilflankige ZF-Filter verleihen den Empfängern extreme Trennschärfe und optimale Selektions-Chararkteristik."

Olgu veel mainitud, et kuna ilmselt teen tuleval talvel peadpööritava aferistliku eksperimendi ja ostan turule ilmumisel T-14MZ saatja FASST versiooni, kui see tekib, siis iseenesest on kõik need myygis... Kuigi, lugedes inimeste kogemusi praeguste Futaba G3-dega, ja siis veel arvamusi FASSTist...Ehk ma mõtlen siiski veel ümber

http://www.runryder.com/helicopter/t366 ... 1187200694

I.

Tekst Intsu antud lingist

... old 149DP receivers for use in the competition. I haven't had any problems with these ...

Kellel Futabad või Robbed, mis võimaldavad 1024 PCM-i, tasub see meelde jätta. Need on ülihead vastuvõtjad ja saadaval umbes 2K eest.
Minul pole siiani nendega mingeid probleeme olnud. Tavalistest PPM-idest käis testi ajal poole kaugemalt.

Mitte kyll brändikemplemist alustada soovides, aga olgu märgitud:

- JRil on ABC&W, mida Futabal pole (= JR on veakindlam)
- JR SPCM pidada olema väiksema latentsusega kui Futaba 1024PCM...

Ehk siis, just selles kontekstis tunduski antud info eriti hirmutav, st. kui mitmed Futaba piloodid väidavad, et Futaba 1024 PCM on tunduvalt töö- jä häirekindlam, kui G3 (mille latentsus on kahtlemata JR SPCMist pisem).

Uurisin probleemi kombinatsiooni MX-12, Corona RD620 (dual conv.) ja Sony Ericssoni moblaga.
Katse tingimused: toas, sisselükatud antenniga, saatja kaugus 5 m, mobla otse vastuvõtjal.
Tulemus: Häired esinesid helisemisel vibraga kuni 15 cm kauguseni vastuvõtjast. Klapi avamisel 10 cm. Ootereziimis telefom silmaga nähtavaid häireid ei tekitanud

Ülitugev suvalisel sagedusel saatja signaal vastuvõtja sisendis (võimalik saatja vastuvõtjale väga lähedal asudes) põhjustab segamist igas vastuvõtjas.
Kui signaali amplituud ületab sisendis umbes 0,6 V, siis lõikab ahela esimene pooljuht signaalil tipu maha (piirab amplituudi, nagu stabilitron). Tulemuseks on kujult kandiline impulss, mille spekter koosneb teatavasti kõikidest sagedustest. Nii tekib vastuvõtja esimesel pooljuhil ka vastuvõtja sagedusel olev häire, kuigi õhus seda häiret ei ole.
See on tavaelus väga tavaline raadiohäirete põhjus ja õhus seejuures mingeid häireid ei ole.
Meie jaoks on oluline, et mobla saatjat "sassi" ei ajaks. Tuleks kindlasti testida moblaga saatja peal. Mobla võimas kiirgus saatja koodri elektroonikal võib tekitada ka seal eespool kirjeldatud efekti ja saatja hakkab "jama" saatma.

Ei tahtnud ekstra sellepärast uut teemat teha.

Selles ajakirjas on päris tark artikkel erinevate "glitch"ide ja muude raadioga seotud jamade kohta. Tasub igatahes läbi lugeda, ehk on siis lihtsam mõnikord probleemile jälile jõuda
http://www.rcsoaringdigest.com/pdfs/RCS ... 007-10.pdf

Väga mõistlik jutt ja jäi silma selline lause:
• If you crash hard, throw away the receiver. It is as simple as that.

ja selline (nokk kinni, saba lahti)
• You guys that use the battery plug as a switch are simply asking for trouble. There is no excuse for not using a switch. Excessive wire movement will break the wires at the plug!
• You guys that are actually using a switch are simply asking for trouble.
Because it is a mechanical connection, it is prone to wearing out and failing. But, at least the flimsy wires connected to the switch are not going to fail.

Artikli autori kogemuste järgi (plaanerite puhul peamiselt) on enamasti häirete või "glitchide" põhjuseks halvad kontaktid ja juhtmed. Väga õige märkus on ka see, et kui õhus on korraga mitu lennukit ning ühel on häire ning teistel ei ole, siis pole tegu õhus leviva raadiohäirega. Kui oleks tegu õhus leviva raadiohäirega, siis mõjutaks see kõiki.

lauri wrote: ja selline (nokk kinni, saba lahti)
• You guys that use the battery plug as a switch are simply asking for trouble. There is no excuse for not using a switch. Excessive wire movement will break the wires at the plug!
• You guys that are actually using a switch are simply asking for trouble.
Because it is a mechanical connection, it is prone to wearing out and failing. But, at least the flimsy wires connected to the switch are not going to fail.

Ei ole nokk kinni ja kõht lahti - vend hoopis tundub elektroonilisi lüliteid promoma

lauri wrote: Artikli autori kogemuste järgi (plaanerite puhul peamiselt) on enamasti häirete või "glitchide" põhjuseks halvad kontaktid ja juhtmed. Väga õige märkus on ka see, et kui õhus on korraga mitu lennukit ning ühel on häire ning teistel ei ole, siis pole tegu õhus leviva raadiohäirega. Kui oleks tegu õhus leviva raadiohäirega, siis mõjutaks see kõiki.

Üldjoontes õigus, kuid mitteristkülik häire võib sattuda ka konkreetsesse sagedus(vahemikku) - näiteks interferents, harmoonilised.
Samuti on teoreetiline võimalus selles, et väga lühike pulss satub vaid ühe vastuvõtja jaoks ebasobivasse ajahetke (näiteks sünkroimpulsi ootamisse).

Seal jutus oli ka kirjas, et see, kui häire esineb ainult ühel näiteks kolmest piloodist, siis selle tõenäosus väiksem, kui lotoga võita! Sagedused ju üksteisest vaid 0.01MHz eraldatud ja ka näiteks 60 ning 80 kanali vahe on kõigest 0.2MHz. Nii täpset häiret annab leida, mis mõjuks ainult 60. kanali mehele ja ei mõjuks 80. kanali mehele. Seega rusikareegel on ikkagi see, et kui häire oli ainult ühel mitmest lennutajast, siis tasub viga otsida pigem oma saatjast-vastuvõtjast-juhtmestikust, kui õhus levivast häirest!

lauri wrote:Nii täpset häiret annab leida, mis mõjuks ainult 60. kanali mehele ja ei mõjuks 80. kanali mehele.

Seda võib põhjustada ju mitte piisavalt kaugel töötav teine 60. kanali saatja. Teatud saatja ja vastuvõtja antennide nurkade puhul osutub selline kauge häiresignaal siiski vastuvõetuks.

lauri wrote:Sagedused ju üksteisest vaid 0.01MHz eraldatud ja ka näiteks 60 ning 80 kanali vahe on kõigest 0.2MHz.

Yeah, üldjoontes jutt õige, aga julgen siinkohal meenutada (ainult meenutada) 2.4G ja neid teisi eestis lubatud ja mittekeelatud sagedusi - sageduste teemal on siin küllalt juba jahutud. Niiet võib olla ka sagedusvahe vähemalt paar Mhz.