Mudelismifoorum

Mul on saatjal lühike Beckeri teleskoopantenn. Kuna lennutan viskekat siis saab antenn kõvasti vatti - pikka originaali pole mõtet panna ja Becker on kah 1.5 aastaga lödiks läinud. Algul mõtlesin, et ostan uue, siis tekkis mõte, et äkki fikseeriks ära ja teeks mittekokkulükatava antenni tast.

Esimene plaan oli ohtralt kontaktipuhastusvedelikuga lödistada ja tagada hea kontakt. Edasi oli kaks plaani - panna iga liigendi kohale termokahanev rüüs või joota lülid kokku. Kas keegi on miskit sellist kunagi proovinud?

Arne

PS. Futaba lühikest kummiantenni tean

Kui juba... siis kindlasti kokku joota! Niisama nende logisevate liigendite "fikseerimine" on küll libe tee. Kellelgi igatahes olen seda kokkujoodetud varianti näinud. Ise lähen sama teed, kui MX-12 antenn veel veidi vatti saab.

Tean et keegi Eesti kopterimeestest lendab lihtsalt ühe monoliitse alumiiniumtoruga, äkki minna sama teed.
toru ots saatjale sobivaks teha ja õige pikkus välja arvutada.

See kokkujootmise värk tundub natuke kahtlane sesmõttes et need joodised ju ei pea kui liigend logisema hakkab mingil X põhjusel, teine võimalus oleks lülid omavahel üle liigendite ära sillata juhtmejupikestega, aga see muudaks vist juba antenni parameetreid.

Aga miks sa kummiantenni ei taha?Ise olen kasutanud kummiantenni 2 hooaega ja seni väga rahul.Kui ei taha osta Graupneri oma,võiks teha kaupa Aleksandriga-tema on minu antenni autor.See jutt leviala vähenemisest on rohkem teoreetiline ja kui vähenebki 2000 m-trilt 1800-le,kelle see mure on,nagunii ei lenda nii kaugel.

Ega ma kummiantenni ei välista aga see on nö viimane võimalus.

1) Becker iseenesest on parem kui kummikas - kui ma ta normaalselt ära saaks kindlustada siis kasutaks hea meelega seda.

2) Uut Beckerit ei ole vist mõtet osta - läheb jälle aastaga lödiks

Kusjuures levi vähenemine ei ole teoreetiline vaid praktiline. S.t. tegelikult väheneb ju. Ja 1000 m kaugusel lendamist tuleb ette - s.t. see kummikas on natuke liiga piiri peal.

Arne

Huvitav,kas on võimalik kuidagi see levikaugus õhus ära mõõta,omalgi oleks huvitav teada,kui kaugele tegelikult saaks lennata.Maad mööda olen jalutanud u 200 m,rohkem lihtsalt ei viitsinud.

Mingil viisil kindlasti. Paned lennuki peale kaks vastuvõtjat eri sagedustele. Ühega juhid, teine mõõdab. Teine piloot on kohe kilomeeter eemal.

Välja tuleb mõelda kuidas signaali mõõta - kõige lihtsam oleks miski GPS-ga logger. Mõõtev vastuvõtja võiks olla failsafe tüüpi - siis on pärast logist selgelt näha kui kaugel signaal kaduma hakkas ja millal päris kadus.

Nii et kui kellelgi juhtub GPS-ga logger olema (Kristjan äkki omab juurdepääsu mõnele sellisele) siis võiks proovida.

Aga muidugi on seal nüansid - ma usun, et näiteks uduse või vihmase ilmaga on levikaugus teine + lokaalsed raadiomüra allikad mis võivad varem summutama hakata, jne.

Arne

Antenni jootmiseks olen kasutanud "Certanium 34C" hõbejoodist. Sulab tavalise pehmejoodise temperatuuril, aga on väidetavalt 5x tugevam. Igatahes peab vastu seal, kus tavaline jootetina vibratsiooniga laiali läheb. Elektriühendusteks ei soovitata, arvatavasti väga agressiivse räbusti tõttu.
Müüvad Certanium-elektroodide edasimüüjad. Kallis.

Liigendite puhastamiseks sobib "PRF 7-78" "võidev" puhastusaine. Müügil elektroonikapoodides.

Liugkontaktide määrimiseks ameerika kontaktimääre "DC4". Välimuselt nagu elektrotehniline vaseliin. Eestis müüjaid ei tea.

Tänud. Praeguseks on plaan selline:

1) puhastada antenn selle PRF 7-78 abil. Tõenäoliselt peab antenni kokku määrima ja siin mitmeid kordi kokku-lahti vedama teda ja lõpuks liigse puhastusaine ära korjama

2) Tõmban antennile peale termorüüsi - viimased paar kolm elementi jätan liikuvaks - nad on kerged ja nende liigendid on korras - probleem on just alumise otsa liigendite juures. Võibolla peab mitu kihti rüüsi panema et piisavalt jäik oleks see kest.

Kusjuures see 7-78 ei ole elektri juhtiv?! Ma oletaks, et mul on vastupidi vaja mingit sellist asja mis elektrit juhiks.

Arne

Mul on üks kunagine logu antenn kokku joodetud ja termorüüs peal. Teine antenn on õngeridva peenike klaasplast-otsajätk, kuhu on antenniks sisse tõmmatud kvaliteetne elektrimootoritele ja ESC-dele mõeldud juhe. Viimasel juhul on tähtis PIKKUS, et antenn ikka resonantsis oleks. Juhtme läbimõõt pole kriitiline ja mingi 1,5 mm2 ajab asja ära.
Vähemalt Futabadele pole ka probleem õiget uut tagavarateleskoopi osta.
Toomas M jootis väga kvaliteetselt fosforhappe lahust kasutades.

Vaatasin Tevalo kontaktipuhastustoodete valikut:

http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store.cgi?ec=14a1b2c

Väga palju tooteid. Aga kui lugeda selle:

http://www.tevalo.ee/cgi-bin/web_store. ... nr=650-085

Tootekirjeldust, siis näeb huvitavat asja:

"Kontaktid alla 1 V elektripinge jaoks peavad jääma täiesti haljaks pärast rasvärastamist tootega KONTAKT CHEMIE Kontakt WL. Nendel madalatel pingetel määrdena toimiva korrosioonivastase pinnakatte läbilöögi väljatugevust enam ei saavutata, seega on paratamatult vaja arvesse võtta kontakti takistuse tõusu."

Minu arust täpselt see seis mis antenni juures on. Ehk - ei mingit määrimist ainult lahusti ja nii jääbki. Vaatasin ülejäänud tooted ka üle - enamus oli määrivat liiki või ilgelt kallid.

Arne

Mittemääriv kontaktipuhasti on "PRF 6-68".

Elektrit juhtivad määrded on kasutusel mõnede printerite ja koopiamasinate kassettides.
Hooldustöökodades võib saada.

Konakt Chemie tootevalikust on äraproovitud mittemääriv puhastusaerosool "PPC".

Töökauguse testimisel võib abiks olla ka "glitchide lugeja". Neid nii eraldi saada, kui ka erinevate lennuki pardale pandavate pinge näitajatele sisse ehitatud. Töötab muidugi ainult PPM puhul.

Katsetasin oma pool aastat vana Mx-16 antenni. Olen teda pidevalt puhtana hoidnud, aga nõtkutamisel kontakt kadus.
Parima tulemuse andis Kontakt Chemie "PPC" kuivpuhasti. Arvestades tööstuskeemia hindu, on vist kasulikum kohe uus antenn osta.

Kasutan ise juba aastaid JR-i originaal-aktiivantenni "FLEXIBLE ACTIVE AERIAL". Kas see just päris "kummiantenn" on, aga sinnapoole. Antud konkreetsel antenni korral ei suutnud küll levi vähenemist, vähemalt maakatsetamise käigus, tuvastada. Võimalik, et reaalselt on see olemas.

Antenn ise siis selline:


Kui ma õigesti mäletan, siis maa peal asetsev vastuvõtja hakkas täpselt samal kaugusel, st. ca veidi yle 1 km vastuvõtuprobleeme tunnetama... Või kui, siis vahe oli paar meetrit/sammu. Sisuliselt ei suuda 1km kauguselt mudeli kaugust niikuinii nii täpselt hinnata, et see "piir" oluliselt midagi päästaks...

Jep, seda JR antenni ma vaatasin kah ja oleks tegelikult ideaalne, v.a. et mul on Robbe saatja.

Aga praeguseks on olemasolev antenn Kontak WL-ga põhjalikult läbi loputatud ja sealt tuli ikka uskumatult palju saasta. Kergelt hakkas käima kah. Ja enamus liitekohti on liimikihiga varustatud termorüüzist muhvidega jäigastatud. Tipu ainult jätsin liikuvaks, kuna see ei loksunud ja nii mahub kohvrisse antenn. Takistus langes alla 1oomi ja see ei muutu antenni intensiivselt väntsutades (enne oli 3oomi kuni 300oomi).

Nii et kurss platsile.

Arne