Mudelismifoorum

Plaanin lipo aku ja akulaadija ostu.

Oleks tore kui keegi avaltags siis kõik põhitõed ja saladused eelpool mainitu kohta.
Akude markeeringud (3s, c20 ??????); kas tootjatel esineb erinevusi markeeringutes. Voltidest ja ampritest ma saan aru ( põhikooli füüsika 5). Kas valida Aasia produkte või euroopa omi. Mainides kvaliteeti siis mida te täpselt silmas peate? Eluiga- kuidas ää kooleb? (praegune NiMH kooles päevapealt). Siis veel et akust peaks juhe minema vasuvõtjasse( kuidas tean et ostetaval see on); praeguse aku pinge 8,4v ja et kui soetatav lipo on ca 11v kas siis vastuvõtja ja servod põlevad maha. Kas on mingi mõistlik põhjus et äkki minu lennukile ei sobi lipo ja ma peaks Ni akudega edasi se**ima. Lennukil brussless ja puha.

Siis milline näeb välja laadija- eeskujulik(tõsine tööriist) ja minimaalne( näiteks et ilma selliste vidinateteta laadijat pole mõtet ültse vaadata). Ja siis loomulikult on mul võõrkeelsete tähistega/markeeringutega probleem? Neti poed ju enamus inglise keelsed (pistik k.a).

Laadimisest/tühjaks laadimisest võiks kohe pika artikli kirjutada. Nii et selle saaks pärast Wikisse üles riputada.

Loodan et peale teie asjalike vastuste lugemist võin öelda et tean asjast pea et kõike ja võin rahulikult tellima minna.

Ja üks küsimus veel. RTF redi tu flai- saan aru aga mis see ARF tähendab?

Õigekirja paluks mitte kommenteerida-selleks teised foorumid.(emakeel 2)

Teid ette tänades

Arf peaks olema almoust ready to fly - ehk siis väagapalju nokitsemist poel vaja, et õhku saada. Samas mulle tundub, et selle tähendus on erinev erinevatel tootjatel ja ka müüjatel.
Enamasti pole seal raadioaparatuuri ja vist üsna tihti ka elektroonikat (servod) komplektis.
Eks teadjamad täiendavad ja parandavad.

Lõpust: ARF on Almost Ready to Fly.

Laadija kohta loe: http://foorum.pistik.com/viewtopic.php?t=1248

3s - 3 elementi serial- (s) ehk järjestikühenduses. Sinna juurde 2p3s oleks 2 parallel, 3 järjestik, ehk siis kaks kolmest järjestikühenduses elementide komplekti omavahel paralleelühenduses.

c20 või õigemini, 20C - tühjakslaadimisvool. 1000mAh 1C akku tühjakslaadimisvool on 1000mA ehk siis 1A. Sama mahtuvusega, aga 20C akku seest võid imeda 20x rohkem ehk 20,000mA ehk 20A. Laadida võib reeglina max 1C, alati.

3s 20C on universaalne markeering, kyll aga see 20C vÕib olla pidev või max. suurus. Reaalselt on 20C (max 35C /lühiajaline piik/) markeering. Seega, osavad marketroidid vÕivad siin loomingulisust ülesse näidata.

Elemente valmistatakse piiratud arvus tehastes, seega "euroopa-aasia" ei tähenda midagi. Reaaleslt tähendab elementide valmistaja, sest kvaliteedivahe ON olemas. Kokam on näiteks üks "valgemaid", samas aasia päritolu toode. Kvaliteet on kindlasti toodangu vastavus reaalsele spetsile ja reaalne "varu" sellest. Tihti samas ka sellesama C-parameetri suurus, mis on sisuliselt akkukeemia/ehituse põlvkond.

Oled Sa kinde, et Su vastuvõtja kannatab 11V? Ei usu... Kasuta spets regulaatorit (Fromeco jt.). Kusagil on sellest siin foorumis ka juttu (search).

Regulaator võiks/peaks olema LiPo spets. Nimelt, LiPode kiire ots on liigne tühjakslaadimine ja LiPo regulaatorid oskavad seda vältida. Võimalik, et Sinu praegune regu seda juba oskab. Kui ei, osta http://www.castlecreations.com/ -i Phoenix regu, mille firmware on uuendatav ja mis sobib ka kopteritele... Siinkohal ei hakka rääkima, kuidas vastavalt mootorile ja propile vastav regu ja akku valida - ok, kõige kergem on DC ampertangidega tuvastada mootori reaalne voolutarvitus ja osta sellest suurem regu ja veel suurem akku...

Laadimine ja mitte-päris-tühjaks laadimine käib normaalse laadija abil vooluga 1C ja kuni elemente liiga tyhjaks ei imeta pole rohkem oluline...

I.

Lugesin viidatud lingist siis laadijate kohta ja sain teada et saja daala eest neid päris valida.
Aga siis laadijast mida pistik pakub http://shop.pistik.com/product_info.php ... 5139a74a34
Kas siis selline laadija laeb akud üle ja on vaja seda palancerit? Kas peale aku kasutamist on veel täiendavalt vaja tühjaks laadida (esc -il on pinge kaitse peal, mingi kindla pinge juures lülitab mootori välja)? Ja siis veel räägiti vist laadijate softi uuendamisest, milleks selline jura, kõigest laadija.

Mina soovitasin maailma parimat Orbiti Pocketloaderit Tegemist on universaallaadijaga, millega saad laadida ka kõiki teisi mudelismiharrastuses ette tulevaid akusid (näiteks saatja oma).

Sinu poolt toodud lingi taga on "mingi laadija mis ilmselt suudab ka vajadusel laadida". Ehk, võimalikult lihtne LiPo spetsiaallaadija. NiCd, NiMh, Pb, LiIon, LiFe jt. akusid sellisega laadida ei saa..

Balancerit on LiPode laadimisel vaja jah, vähemalt üle 2s pakkide korral kindlasti... Orbiti üks headest omadustest on, et ta oskab Orbiti Balanceriga omavahel suhelda...

Liitium keemiaga akusid tyhjaks laadida ei ole vaja, pigem on LiXX-de puhul vaja hoolitseda, et tühjaks sõidetud akku sellisena riiulisse ei ununeks - säilitakse pool-laetult või laisemad - täielikult laetult...

Kui olla täpne, tuleks vältida ka liigset tyhjaks _sõitmist_, sest see kahjustab LiPo akut. Selle vastu on vajadusel abimeheks parda-akuvaht, mis on spets LiPode jaoks mõeldud. Saab ka ilma, ja kui regulaator on piisavalt tark pole vaja ehk liigselt muretseda.

Küll võid juhul kui oled väheke lohakas kasutusele võtta ka ülelaadimiskaitsega laadimisjuhtmed. Näiteks Kokam tootab selliseid kaitseelektroonikalylitusi. Pisike skeem laadimisjuhtme vahele (eraldi 2s ja 3s jne...), mis annab topeltkindluse, et vale laadija reziimi valimisel maja maha ei põleks. Lisaks tuleb niikuinii laadida loomulikult tulekindlal alusel ja inimese järelvalve all...

Laadija firmware ehk softi uuendamise võimalus on kasulik mitmel moel. Esiteks, enamus laadijate softi on yhest või teisest otsast bugine ja see annab lihtsa võimaluse tarkvara vähem vigase vastu vahetada. Lisaks, aeg-ajalt tuleb (avastatakse ja võetakse kasutusele) uusi akukeemiaid ja seega ka laadimisalgoritme, siis ei pea poodi ründama ja uut laadijat ostma, vaid saad olemasoleva targemaks muuta... Arvutiühenduse kaudu saad vajadusel ka laadimise käigust graafilise ülevaate, mis võib pikas perspktiivis aku elutsükli järgimisel olla asendamatu (esialgu pole vast kuigi oluline).

Ka regulaatorite tarkvara uuendamise võimalus on samat moodi hea - softi vigade parandamiseks ja uute võimaluste tekkimisel pole vaja uut regulaatorit ostma minna... Lisaks saab arvutiühenduse kaudu märksa mõnusamalt regulaatorit seadistada

Ahjah, üks nüanss on veel: balanceritel ja akupakkidel kasutatakse 101 erinevat tyypi pistikuid. Soovitaks jälgida, et kõik akud satuks samade balanseerimispistikutega, samuti seda, et Sul oleks sinna otsa sobiv juhe, mis aku balanceriga ühendab.

I.

Milline on lipode eluiga ideaalse laadimise ja lohaka laadimise korral.

Vist siis et mitu korda saab laadida/kasutada?

Alalhoidlik inimene laadib LIPOsid ainult spetsiaalse LIPO-laadijaga. Sellisel juhul pole akude eluea suhtes erilist vahet, kui kallis see laadija on. Standardne laadija piirab niikuinii voolu 1C ja pinge 4.20V peale.

Tähtis on koormusvool. 8C vooluga peavad 10-15C akud vastu vähemalt 200-400 tsüklit. Nii, kui voolud suuremaks lähevad, muutub asi ebamääraseks. Odavad akud võivad mõne korraga otsad anda, kallimad peavad kauem vastu, määravaks muutub korralik jahutus.

Akude sobivust koormusele saab hinnata aku klemmipinge järgi täiskoormusel. 10,5V 3S akul on hea, kui alla 10V, siis tavaline aku kaua ei pea.
Kaudselt näitab sama asja cut-offi liiga varajane rakendumine. Vool on antud aku sisetakistuse jaoks liiga suur, pinge langeb väga kiiresti ja aku kuumeneb tugevalt.
Nõrgalt koormatud akul on üle 90% energiat pingevahemikus 4,2-3,5V. Cut-off võib regulaatoritel olla vahemikus 3,3-2,8V elemendile, minu regulaatoritel on olnud 3S akule 8,4-8,8V. Ülekoormatud akul langeb pinge kiiresti sellele tasemele. Ohtlikuks loetakse pinget alla 2,5V ja temperatuuri üle 50deg C.

Lipode eluiga on ajaliselt piiratud, 3 aastaga lähevad nad tööstuses igatpidi utiili. Viisakad firmad müüvad mõne kuu vanuseid akusid, Mõni mees, kes on akude alla palju tuhandeid pannud, hoiab neid külmkambris 40% laenguga.

Kui voolud, pinged ja temperatuurid on normi piires, saab akude eluiga pikendada madalamale pingele laadimisega. 4,10-4,15V laadimisel jääb 5-10% mahust kasutamata ja vananemine on aeglasem. Teisest küljest, mõni laadib 4,35V peale ja on kah eluga rahul.

Kokkuvõttes: akud on kulumaterjal - kui võtta neist viimane, siis on nende lõpp kiire ja äraarvamatu, kui kasutada 2/3 võimsusel, siis lõppevad nad vanadussurma. Probleem on aku tegeliku võimsuse tedasaamises. Müüja andmeid ei saa eriti usaldada, isegi kui ta ei peta, võivad elemendid liiga vanad olla. Ainuke objektiivne meetod on aku testimine maksimumi lähedastel vooludel.

Pakkuge varjante kust osta. Vaja oleks siis 3s kuni 15c (vist), mootoril max tarbivus 10A. Maht ca 1000-1500 mAh. Ja siis aparaati millega ohutult oma 200-300 tsüklit ää laadida. Ni akusid ei taha enam kunagi omada ja laadida.

Kogu komplekt võiks maksta ca 1000 või vähem. Ma tean et targem oleks osta ikka korralik kvaliteetne laadija kuna asjaga plaanis tegeleda ikka surmani ja veel natuke. Aga küll jõuab....praegust tahan ma lennutada.

Pistikus laadijad kallid
United hobbiesis lao seis -22 ja akudel -245

Natuke nutulaulu
Sain lennuki, tekkis probleem(reduktor), sain VANA käest uue-brussless koos reguga-siis reguga probleem(praak vist)- VANA sebis uue- müts maha mehe ees, et viitsis jännata- sain siis lõpuks lendu (pool piduse akuga kuna peale viite laadimist NiMH 2purki läbi) ja nüüd veel paar purki purgis- suvi möödas lennutadu pole tilligi. Raske see algus sitast saia ehitamine raske=kulukas.

Ja veel, et mis selle jupi nimetus on: jupp-alaldi mis käi bec-i ja vastuvõtja vahele, et 3s-ist 10v vastuvõtjasse ja servodesse ei läheks?

Aitäh!

Seda nimetataksegi BatteryEliminationCircuit'iks (on enamikele ESC'idele ehk kiiruseregulaatoritele sisse ehitatud).

Kiiruseregulaatoreid on kahte tüüpi: BEC'iga või ilma (OPTO tähistusega näiteks).

BEC'iga kiiruseregulaatorist saab vastuvõtja toite läbi signaalijuhtme, mis on vastuvõtjasse ühendatud. Selline süsteem toimib enamikel elektrimootoriga lennukitel. Probleemid esinevad siis, kui kasutad väga suurt mootori aku pinge on suur(rohkem kui 4S lipo näiteks) või kui su mudelil on väga palju ja võimsad servod, mis tarbivad suurt voolu. Siis ei suuda kiiruseregulaatorisse sisse ehitatud BEC tööga toime tulla - selle kohta on ka hoiatus igal BEC'iga regulaatoril.


Juhul kui sul on ilma BEC'ita kiiruseregulaator, võid kasutada vastuvõtja/servode toiteks eraldi akut või kasutada eraldi BEC'i. Eraldi BEC saab toite mootori akult ja teeb sellest vastuvõtjale/servodele sobiliku 5-6V. Sama jutt, et kui mootori aku pinge on suur või mudelil servod tarbivad suurt voolu, siis ei saa tavalist BEC'i kasutada. Siis kasutatakse UBEC'i ehk impulssmuuduriga BEC'i - võimeline kõrgest pingest 5-6V tegema ja sealjuures suudab suuremaid voole taluda.


NB! Alati pead jälgima, et mitu asja korraga vastuvõtjale "toidet ei annaks". Ehk siis kui sul ESC'il (kiiruseregulaator) on BEC, siis eraldi BEC'i või eraldi akut vastuvõtja toitmiseks ei tohi kasutada.

lauri wrote: NB! Alati pead jälgima, et mitu asja korraga vastuvõtjale "toidet ei annaks". Ehk siis kui sul ESC'il (kiiruseregulaator) on BEC, siis eraldi BEC'i või eraldi akut vastuvõtja toitmiseks ei tohi kasutada.

Aga miks, võistlustel kasutatakse ju tihti lahendust kus vastuvõtjasse jookseb akust mitu juhet?
Nt mu Schulze vastuvõtjal on lausa manualis kirjas, et kui servod on prisked või lihtsalt digid siis oleks mitu voolukaablit soovitatav.

Kas oht seisneb beci ja nt eraldi servode toiteaku pingete erinevuses mis jama võib tekitada?

Kui tead, mida teed, siis võid teha aga...

Ühest toiteallikast võid muidugi mitu juhet vedada, kuid kui paned BEC'iga ESC'ile lisaks veel samasse ahelasse parda-toite aku, siis kärsutad ESC'i läbi lihtsalt.

Kui veidi teemast kõrvale kalduda ja asja keeruliseks ajada, siis kasutatakse ka dubleeritud toidet, toidet BECiga eraldi 2S LiPolt, kahte täiesti eraldi vastuvõtjat suure lennuki puhul - üks lennuki parem pool, teine lennuki vasak pool näiteks jne...

Odav Esky balansseeriv laadija:
http://cgi.ebay.co.uk/Esky-7-4v-11-1v-2 ... dZViewItem
Saab kätte 7-8 naela eest, täiesti töötav süsteem. Kerge, võrgutoiteks võib kasutada vana laptopi toiteadapterit.

Katsetatud odavad akud:
https://www.unitedhobbies.com/UNITEDHOB ... oduct=5476
10A vooluga on keskmine pinge 10V ja mahtuvus 1000mAh.

Veidike kallimad akud(pidevas defitsiidis, kättesaamine võib aega võtta):
https://www.unitedhobbies.com/UNITEDHOB ... oduct=2095

Toda esky "balancer" laadijat ei soovita kohe üldse. Esiteks akusid ilma tolleta laadides püsivad ka paremini balansis (+-0.001) ja teiseks laeb too laadija akusid üle mistõttu kaks akut punni läksid, mõtlesin milles asi, panin testri laadimise ajal takka, ja asi laeb 3s lipot 12.6 asemel 12.7-ni.. 2 purgi akuga pole mõõtnud, aga kuskil 30 tsüklit sai tollega lama v3 akut laetud (2s 800mah, punni läks too aku samuti.

mg3a1@hot.ee wrote: praeguse aku pinge 8,4v ...

...

... sain siis lõpuks lendu (pool piduse akuga kuna peale viite laadimist NiMH 2purki läbi) ja nüüd veel paar purki purgis- suvi möödas lennutadu pole tilligi. Raske see algus sitast saia ehitamine raske=kulukas.

Raske ja kulukas, ehhh ?
Ma avastasin RC lennukid paar kuud tagasi. Esiteks sai soetatud odav RTF Nimh akudega. Nüüdseks olen Nimh akud, mis kaalusid 200g ligi asendanud Lion akudega. See läks maksma mulle vaid 150 eek.
Kui järgmisel aastal kah viitsimist lennutada on, siis alles ehk vaatan lipo vms. tenikat.

Seni ikka poest kiirelt ja odavalt - peaasi, et lennata saab.
Ma soovitaks sulle sama.

Laiatarbe Lion 7,4V@1000-2000mAh akud maksavad ca 100-250eek. Ma kasutan digikaamera (Pentax K10D) akusi, 2000mAh, laetuna 8.2V, kaal 70g millest 10g on elektroonika ja kest.

Selline:


Sees on elektroonika - aku laadimiseks, "balansser", ülekoormuse kaitse ja nö. cut-off funktsioon (konkreetsel isendil rakendus see @6,6V).
Selle cut-off funktsiooni ja ülekoormuskaitme pärast (5A) tuli mootori toiteks lisada eraldi juhtmed otse aku klemmidele.



Laen ma akut ikka läbi elektroonika st. orig klemmidel 8,4V-ga.

Võrreldes vana akupakiga 8 x Nimh, 9.6V, 1300mAh, ca. 200g jagub Lion-iga lõbu märksa kauamaks. Mingit nö. "poweri" vahet 9,6V vs. 7,4V ma kah ei märka, tõenäoliselt on asi selles, et Nimh-idel nagunii koormuse korral pinge rämedalt langeb.

Laiatarbe akud on odavad ja nii saabki odavalt ja kiirelt. Ma ei väida, et nii õige, ohutu või et konkreetne aku sobivaim või misiganes ... ehk, et ise vastutad

Otsustasin siiski lipo kasuks. Tellisin unitedhujoobist ja paluks siis kommentaare omadest kogemustest ja/või kogemustel põhinevat arvamust!

Laadija hexTronik lipo laadija/palancer http://www.unitedhobbies.com/UNITEDHOBB ... oduct=2055

Aku nagu aku ikka: LM Loong max 1000 3S1P 15C Lipo pack

Kas selle laadijaga on lootust siis see lubatud 200 -300 laadimis tsüklit üle elada????

Ja küsiks ka tellimise kohta, et valisin kõige odavama varjandi. Air Post, 12 daala vist. Kas sellised pakid ka ennem kohale jõudnud või tuleb jaanipäeva oodata???

Jõuavad nad kohale kuskil 2 nädala jooksul , kui kõik on nii nagu hiinlased lubavad , st et panid posti õigeaegselt .
Kristo

nuvaata, aga sellega sa ei saa pulti laadida....vaja veel mingit teist laadijat

kuna puudub ekraan ka, siis ei saa jooksvalt jälgida mis parajasgu laadides toimub ja kas hakkab juba protsess läbi saama.....jne

ehk siis minu arust odavaimad lahendused on ikka sellised poolkõvad....

aga kuna ta on ikkagi lipo laadija, siis sellega õigesti talitledes sa akut läbi lasta ei saa ja aku eluiga peaks olema garanteeritud

15 dollarit juurde ja saab universaalse JB 1100 Digital Smart laadija.
Saab laadida ka nikkel- ja pliiakusd.
http://www.unitedhobbies.com/UNITEDHOBB ... oduct=3824
Ainuke puudus, et ei näita laadimise ja tühjenemise mahtu.

Mis puutub Esky laadijasse, siis olen sellist kasutanud aasta aega ja
kasutan autost laadimisel siiamaani - mitte mingeid probleeme.
Arvestama peab, et see süsteem ei saa hakkama tugevasti balansist
väljas(ülekoormusega rikutud) akudega.

Aku valikul soovitaks võtta suurema mahtuvusega. 10C 1000mAh
akul on 10A, 2200mAh akul 22A. Mul on 15C ja 20C LM Loong akud.
Kui markeeringust 5C-d maha võtta, saab õige suuruse. Sama on
mahtuvusega suurel koormusel - 1/3 kuni 1/4 tuleb maha võtta.
Oma 950mm piperille tõmbasin kummidega kõhu alla 2200mAh 12C
aku, toimis väga hästi.

Antud laadija valisin sel lihtsal põhjusel et oli laos olemas, seda 39daalast on -17 ja ülejäänud on juba 50-60daala(eelarvest väljas). Aku peaks mulle siis sobima kuna mootori lagi on 10A ja ma kasutan suht väikest proppi.


Aga küsiks siis selle laadimise kohta, et kas see laadija ei annagi märku kui aku täis- pean ise ennustama või. Rääkige täpsemalt kuidas see laadimine sellise aparaadiga välja näeb.

Puldi akudele ma tõesti ei mõelnud kuna kasutan duratselli patareisi. Kunagi panin patareid sisse ja pole veel tühjaks saanud, Puldil ka võigas sireen kui patarei tühjaks hakkab saama ja veel seier näitamas jooksvalt patarei seisu-

Kui selle lipo ja laadija kätte saan siis ehk saab igal võimalikul hetkel lennutamas käija ja siis ka puldi akudele mõtlema!!!


Kõige kallim on osta odavaid asju

Laadijad töötavad automaatselt, midagi spetsiaalselt passima ei pea.
Laadimise lõppu näitab tuluke ja mõnel mudelil veel piuks.
Lihtsalt kallimatel on hulk lisafunktsioone, millest enamus on tilulilu.
Teine asi, et LIPOsid ei tohi autos sees või kodust ära olles laadida.

Veel ei tohi Liposid kohe peale lendu soojalt laadida, vaja paarkümmend
minutit oodata, kuni maha jahtuvad.

Kui on paar-kolm akut, siis saab lihtsate laadijatega hakkama.
Mina muretsesin universaalse laadija siis, kui erinevate akude arv
jõudis paarikümneni.

pipercub -i jutt on julgustav, kuna kartsin et kui ikka ruttsi(raha) välja ei käi siis akusid korralikult laadida ei saa. Mul pole igast tilulilu vaja(veel ei tunne puudust), eesmärk laetud akuga lennutada oma ainukest lennukit ja selleks ajaks kui mul lennumasinaid nii palju et akupargi suurus küündib 20-n, küll siis ka juba laadija võimsama ostan LCD monitori ja mp3 mängijagai

Aga..... kas oleks mõistlik esimesel laadimisel laadimis vool ja lõpp pinge üle kontrollida?

Pole veel kuulnud, et mõõtmised kahju tooks (kuigi inimesed olla lootusetult leidlikud). Intsi soovitatud Orbiti Pocketloader ja ka paljud teised laadijad joonistaks arvutisse lausa karakteristiku üles.

Ja kui seda karakteristikut nüüd analüüsida, siis mida võib laetud aku kohta sealt olulist välja lugeda?
Päris huvitav tundub!

Hea laadija võimaldab akut ka tühjaks laadida. Minu laadija võimaldab tühjakslaadimist 5A-ga (Orbiti Pocetil on ainult 7W maksimaalne, siis 12,6 V juures ainult 0,6A).
Siin oli aku eelnevalt , otse enne laadimist tühjaks laetud ja siis saab teada akusse mahtuva energia. Oli 3s aku (3 järjestikust - 3serial) ja 4,2 Ah-ne. Sisse läks 4,118 Ah, ehk 49,945 Wh.
Laeti 4A-ga (minu poolt etteantud vooluga). Kui pinge tõusis max lubatuni 12,6V, pidi laadija hakkama voolu vähendama, et pinget mitte ületada. Edasi püsis pinge 12,6V ja voolu vähenemisel 50 mA-ni lülitus laadija välja.
Kogu laadimisprotsess oli kontrolli all (iga hetke pinget, voolud) ja ma näen, et asi toimis normaalselt. Ma ei LOODA ja ARVA, et aku on laetud, vaid ma TEAN, et nii on.
Võrreldes eelmise aasta failidena salvestatud karadega saan ka selgeks muutused aku "hingeelus".
TÜHJAKSLAADIMISkarakteristikud näitaks aku kohta oluliselt rohkem.
Ehk keegi oskab midagi lisada?

Võimalik et loll küsimus; ähk küsija suupihta ei lööda!

Aga ütleme et graafikus mingi kala sees, pole päris nii nagu tavaliselt, et kust tead et pole laadija kala vaid aku viga?

Ja mis saab LiPo-st kui laed(lennutad) aku pool tühjaks ja siis laed? Et siis pooliku aku laadimine korduvalt, kuidas see akule mõjub. Ni akudele vist päris laastav, aga et lipo siis?

Lipo käitub põhimõtteliselt nagu plii aku, laadida võid ükskõik millises olekus, täis või tühi.

Eks asendusmeetod ole kõige lihtsam. Mõnda teist tuntud omadustega akut laadides saab selgeks, kumbas kõrvalekalle.
LiPosid laen tegelikult alati juurde. Täistsükli teen harva kontrolliks. Ka NiMH-d olen juurde laadinud (saatja näiteks). Juurdelaetud mAh järgi saab päris täpselt arvata, palju enne akul sees oli.
NiCa suure nn. mäluefekti tõttu neile pidev juurdelaadimine ei sobi. Hea laadija saab panna tsükleid tegema, näiteks n korda täis ja siis tühjaks. Nii ravitakse taastatav mahtuvus tagasi.
On võimalik hankida ka mingi loger või "Power Meter", mille saab aku ja tavalaadija vahele pista ja mis akusse läinud-tulnud mAh loeb.

Peamine probleem akude testimisel on küllalt suure koormusvoolu saamine.
Laadijates olevad mõnevatised õhkjahutusega takistid seda ei võimalda.
Mitmesajavatised takistid on jälle väga kallid ja kobakad.

Üks võimalus on kasutada vesijahutust. Seadme tähtsamad osad on 2,2ohm
5W keraamilised takistid ja poolenisti vett täis 5l kanister. 10A mõõtmistel 2
takistit paralleelselt ja 30A-ga 6 tk. Seadme ehitus: Dean kontakt, 4mm^2
juhtmed, klemmliistud mõõteriista ühendamiseks, 30A lüliti, takistid
veekanistris. Mõõtmiseks kasutan ostsilloskoopi logeriržiimis. Variante on
palju - helikaardiga töötav arvutiprogramm, voltmeetri näidu fikseerimine iga
10-30s tagant jne. Jutt käis 3S pakkettide kohta.

Koormus on väga stabiilne, vesi soojeneb vaevumärgatavalt. 10 takistit
maksis Tevalos ~50eeku.
Samasuguse koormuse võib ka mõne tööstusliku laadija taha ühendada.

Märkus takistite kohta: nad on valge neljakandilise keraamilise korpusega,
sees on tegelikult metallspiraal. Toiteplokkides võib selliseid kohata.

Mina kasutan koormuse jaoks höögpirne, neid autode omi.
Enne halogeenide tulekut olid sellised kasutuses.
Toimivad ka väga hästi. Vastavalt vajaduselke saab ühendada nii järjest kui ka rööbiti.
Testi käigus saan keldris teha töid, mils muidu rohkem valgust nöuavad.