Mudelismifoorum

Hei!

Otsustasin siinkohal katkestada "minu esimene lennuk" nimelise teema, kust juba käis ka läbi minu teine lennuk ja isegi kolmas.

Kolmas on nüüd lennukorras. Kui homme ilma on, siis proovin kuskil ära katsetada.

Mul on kaks küsimust:

1) Kas ma olen oma NiMH akudega halvasti ümber käinud, et nad kõik 4 on ära koolenud? Kasutasin ainult originaalis kaasas olnud laadijaid, jälgisin laadimisvoolude kohta antud juhiseid. (Alguses 0.6A ja peale ca 10t lendamist kolisin tasahilju terve ampri peale).

2) Aparaat on kahetiivaline, sokutasin tiibade vahele talad. Materjaliks valisin Jysk-ist ostetud bambusliniku lõhkumise teel saadud pambusvardad. Kullosse sattumine on kuidagi raske, niet süsa ega mändi ma hankida ei viitsinud. Peale kuumaliimi püstoliga jändamist avastasin, et ülemine tiib on peaaegu sirge, nõksa V kujuline. Alumine on natuke rohkem V-kujuline. Tea, kas see võib ka probleemiks osutuda? Silmajärgi ütlen, et lennuk läheb lendama. Raskuskeskme regullimiseks on ruumi ca 5-cm akukambris.


daapn

Arvan, et see V-kuju probleem on seal kõige väiksem probleem.
Loodaks Sind aga mõne päris mudeliga kollasel näha.

vana wrote:Loodaks Sind aga mõne päris mudeliga kollasel näha.

Anna mulle aega. Ma siin üritan shopata "päris" mudelit. Bensuka peale ma ei lähe, see on selge.

Aga muide, mida see "päris" tähendab? Eleronid küljes, 4 kanalit, seda ma juba tean. Suurus on ka tähtis vä?


daapn

"Päris" on selline, millega Sina ise lennata suudaksid.
Suurus on lennutamise seisukohast vägagi tähtis. Alla meetrised on algajal - mats ja maaühendus. Väikesed kahepinnalised tänu väksemale tiivaulatusele on eriti kipakad.
Aga võibolla alahindan Su lennuoskusi ilmaaegu?. Oled äkki mingi geenius???
Ma ei tea, kas oled mõnel ühislennutamisel käinud. Kui ei, soovitan soojalt kas või vaatama tulla.

vana wrote:Aga võibolla alahindan Su lennuoskusi ilmaaegu?. Oled äkki mingi geenius???

Minu lennuoskusi on raske alahinnata. Vabas langemises ja langevarjukupli all, palun väga aga mudellennukid on minu jaoks uus kraam. Ma ise püüan koguaeg oma lennuoskusi mitte ülehinnata.

vana wrote: Ma ei tea, kas oled mõnel ühislennutamisel käinud. Kui ei, soovitan soojalt kas või vaatama tulla.

Ühislennutamisel käisin esmakordselt 6. augustil. Sa olid ka kohal. Transasin veel Mart63 ja Kristoka (kui ma ei eksi) kohale.
Mul oli kaasas kahe kanaliga pisike penoplasti junn Nikko i-plane, millega poisud hullasid, kui Lipod laadisid ja siis Kyosho Minium (see pisike Cessna 210 koopia) ja minu arsenali lipulaev oli Kyosho kollane 3-kanaliga Piper. Kui täpsemat pilti ette tahad saada, siis 35 aastat vana, 1.74 pikk, 92kg, kiilakas. Juttu tuleb suust algaja kohta liiga palju.

Mingil päeval käisin veel kaks korda libamisi, siis sind vist ei olnud ja kolmas kord käisin salaja - tööpäeva keskel ja kellegi käest luba ei küsinud.

Aga eks ma proovin oma "kolmanda" ära, siis saan maitse suhu eleronidest, siis vaatame edasi.

Lõbusat lennutamist kõigile lugejate.e


daapn

Õigus, olime meie jah Kristoga.
Lendasid kyll juba

Muide, kes paganamus selle tuulenupu jälle paigast ära lükkas. Mina sellise ilmaga oma 344 grammise deproniga esmalendu tegema ei lähe.
Isegi akut ei pane laadima.

See tuletab mulle meelde, et ma olen pilte võlgu Teile, kallid lugejad/kaasaelajad/fännid/sponsorid/kadedad konkurendid/jms tegelased.

Parandan selle vea lähiajal.


daapn

Tule tule, daapan.
Mõni asjatundja aitab. Poeg Robert (9 a.) lendas 300g deproniga üle 10m/s ilma ühegi kägarata.

Pildid...

Üldvaade....



Eest...
(siit on näha, et alumine tiib on rohkem V-kujuline, kui ülemine. See ülemine polegi vist eriti V)


Tagant.
See on igaks juhuks.


Tiib, et näidata oma tiivatalade konstruid.


Nina. Seal on piiluauk, kust saab reduktorit vaadata. Mootori tootja väidab, et see on köögimikseri mootor. Kyosho M24 mudelid (Piper, Cessna ja vist Corsair jms kamm tulevad sellise mootoriga)



Kommentaarid, mahalaitmised, ettepanekud oodatud.
See aken tiiva taga katusel on uudishimulike jaoks, kes tihti tahavad näha, mis lennuki sees on. No ja ma ise tahtsin proovida, et kuidas selline teibist tehtud aken välja kukub ka. Kukkus küll.

Muide... Aparatuuri saab sel lennukil vahetada ainult lammutamise teel. Aku jaoks on vasakul tiibade vahel spets luuk.

Lisan ka strateegilised mõõdud:
Pikk ca 48 cm koos propivõlliga. Lai täpselt 48cm. Kere on keskelt paks 8x8cm. Kaalub 344 grammi koos akuga. Värv: valge.

daapn

Kuidagi.. SUUR .
Kristo

Väga armas näeb välja.....aga juhtida on ilmselt raske.Samas ilmselt ei juhtu ka midagi hullu,kui ninakese vähe kõvemini vastu maad toetad

Minule paistab just väga tilluke, mis tiivaulatus? Kere suht priske

Vata, ma kirjutasin juba tükk aega tagasi, et üritan pontsaka teha. 48cm on tiiva ulatus. See on see, mis jääb järgi, kui nendest 50x50, tegelikkuses 49x49cm depronist laeplaatidest kumerad servad ära lõigata. Kere pikkus on ka samal põhjusel just selline, nagu ta on.

Pontsakas tuli. Kõhutnne ütleb, et peaks lendama ka. Iseasi, kas ma eleronidega hakkama saan. Ega mul teda kahju lammutada ei ole. Shabloonid on alles ja saan paugu pealt uue teha, kui vaja on.

Shabloonidega on selles mõttes lihtsam, et lihtsalt joonlaud, pliiats ja valge paber võtab mul oma 10 minutit aega, enne kui noa ja depronini jõuan.

Mul on veel igasugu kurje plaane seoses deproniga. Esialgu polegi nagu vaja korralikku lennukit ostma hakata aga hing nagu tahaks mingit päris lennukit ka.


daapn

Asoo, mart63, kui sa veel tähele ei pannud, siis kõigil viiel pildil on propp samas asendis.


daapn

(Y)

Pean kurbusega teatama, et see lennuk lendu ei saanudki. Lõhkusin ta kogemata ära tubastes tingimustes ühest kohast teise tõstes. Telik koos tükiga põhja alt ja üks alumine tiib said kannatada. Seega võtsin sealt elektroonika välja, kuid ilmnes ka aku puudulikkus.

Nüüd ma siin mõtlen, mida edasi teha. Shabloonid on alles. Teeks uue. Aga siis peaks ehk uue elektroonika ka muretsema?

Mul on selline küsimus:
Kui ma muretsen normaalse saatja ja mõistliku vastuvõtja ning lennukile vastava mootori, kiirusregu ja aku, kas ma hiljem saan sama vastuvõtja külge istutada ju suuremat mootorit, tigedamaid akusid, mootori voolutarbele vastavat regut muidugi? või on vastuvõtjal ka mingid piirangud?


daapn

vastuvõtjal ülejäänud elektroonikat üldjuhul ei piira. Peaasi, et piisavalt kanaleid on ja et ta ise töökindel oleks.

Korralik aparatuur (saatja-vastuvõtja) on kõige alus tegelikult ja saatja kestab aastaid, kui just lollusi ei tee.

Mõistlik on vähemalt 6 kanaliga saatja ja kompuutri-displeiga, siis on ka põhilised miximised jms funktsioonid olemas.

PPM FM puhul sobib iga sellise tähisega ja samal sagedusalal olev vastuvõtja. PCM puhul peab olema sama firma/tüübi PCM (digitaalne side).

Okei!

Hakkan ehitama oma neljandat või siis kolmepoolendat lennukit. Teen enamvähem sama malli järgi nagu eelmine aga elektroonika muretsen uue.

Juba ainuüksi pistik.com valikut vaadates läksid silmad kirjuks. Võtame vastuvõtjad... hakkavad seal 700-st kroonist pihta. Osad on pisikesed (kannavad nimes pico-t), siis on pisut suuremad, mis ei ole eriti suuremad. Kui hinnaga minna kuskile 1000 kanti, siis on rohkem kanaleid ja puha.

Aga kuhu lennuki puhul need kanalid pistetakse?
1) kõrgustüür
2) pöördetüür
3 ja 4) kaldetüür (olen kuulnud, et need pistetakse ka sama kanali külge, kui mitte ühe servo külge lausa (nagu ma korra juba ka tegin)).
5) telik sisse-välja)
6) fotoka/videokaamera juhtimine
7) piloodi katapulteerumine/pommi-langevarjuri puistamine.

Isegi kui kaldtüüri servod eraldi kanalis käivad, kavatsen kunagi äkki pisikaameraga pilti teha õhust või prahti alla pilduda siis tegelikult piisab ikkagi 4-st kanalist. On äkki kellelgi vastuväiteid/parandusi/ettepanekuid/soovitusi?

Sama läheb saatja kohta...
Kuhu ma pistan 6 kanalit, kui helikopterit lennutada ei kavatse.
(Helikopterid ei lenda. Nad on lihtsalt nii koledad, et maapind tõukab neid eemale. See oli üks vana nali. Teine vana nali on see, et helikopteri lennuomadused seisnevad õhuvoolu peksmises maapinna poole keerlevate kaigaste abil).

Järgmine peatükk tuleb kiiruskontrolleri, mootori ja aku(de) asjus.


daapn

PS: ja siis muidugi see PCM vs PPM teema, mille kohta ma peaks vist olema võimeline otsingu kaudu infot leidma.

Kui sa tahad ka edaspidi jäädagi nende parkflyerite peale, siis jah 4-kanalisest vastuvõtjast piisab, kaldtüürid ühe servo peal

Kui aga oht on, et mõtled ka mõne ägedama lennuki ära proovida, siis kasuks tuleks ikka nii miskine 6 kanaliga topsik. Üldjuhul käivad ikka kaldtüürid kahe erineva kanali peale (üks on siis aileron, teine flaperon)
Sama vastuvõtjat saab ka sinu praeguste lennukite peal edukalt kasutada, see mõni grammi kaaluvahe ei oma küll mingit tähtsust, et peaks eraldi mingisuguse pico vastuvõtja sellejaoks ostma.

Tavamudelite puhul tavaline FM vastuvõtja (PPM modulatsiooniga) kärab täiesti

aga noh ütleme nii, et normaalne oleks, et igal lennukil on oma elektroonika peal, jubinate peale/maha keeramine ülepäeviti lammutab su lennuki varsti laiali ja ega juhtmedki selle peale just rõõmust ei kilka

Ropka wrote:Kui sa tahad ka edaspidi jäädagi nende parkflyerite peale, siis jah 4-kanalisest vastuvõtjast piisab, kaldtüürid ühe servo peal

Mind paneb pidevalt imestama termin "parkflyer". Esiteks on parkflyer kui mudellennuk kummist termin. Teiseks on meie pargid palju väiksemad, kui Yankeepargid.

Kas kaldtüüride ühendamisele ühe servo külge pole mitte alternatiiviks kaks servot ühendada ühe kanali külge mingi Y-kaabliga?

Ropka wrote: Kui aga oht on, et mõtled ka mõne ägedama lennuki ära proovida, siis kasuks tuleks ikka nii miskine 6 kanaliga topsik. Üldjuhul käivad ikka kaldtüürid kahe erineva kanali peale (üks on siis aileron, teine flaperon)

Kui äge see lennuk peab olema, et flapsid kasutusse peaks võtma?


daapn

y kaabel või üks servo on juhul, kui sa kindlasti ei taha airbreake või flapppe kasutada. See viimane siis - lased kaldtüürid alla, et saavutada madalamat õhuspüsimise kiirust.
Minu "penoplastitükil", mis kahjuks pole juba tükk aega platsile saanud ja vist niipea ei saa ka, on 5 kanalit käigus. Kummalgi kaldtüüril oma.
Ja kui näiteks tuleb kunagi idee mõnda plaanerit lennutada, siis võib neid kanaleid ka rohkem vaja minna - osadel on juba tiiva sees 4 servot. Kanaleid läheb vaja vist kolm? lisaks siis kõrgus ja pöördetüür ja kiiruseregu.
Veel võib lisanduda vilkuja/piiksuja jaoks üks kanal, et kaotsiläinud mudelit lihtsam leida.
Pigem ära koonerda saatja pealt, mida rohkem kanaleid seda uhkem
Kopteril on 6 kanalit käigus ja 1-2 le leiaks veel vabalt ülesandeid, kui lendamise selgeks saaks

Saatja võiks ikkagi olla "see computriga". Tekib miljon seadistamis- ja lisavõimalust, mis kindlasti kahjuks ei tule. Sellised algavad 6-kanalilistest. Kui aga piiksuvad nupud hirmutavad, siis käib ehk tavaline 4-ne küll.

y-kaablit kasutatakse tavaliselt siis,kui saatja ei võimalda 2 eraldi servot juhtida (4 kanaliga).Ühe servo kasutamine eleronide juhtimiseks on tavaliselt puht majanduslik põhjendus- ei pea kaht servot ostma.Kui on tegemist standardservodega,siis ilmselt ei ole rahaline pool argument,aga kui on vaja kasutada väikseid võimsaid servosid,siis on teema päris arvestatav.Teine argument ühe servo kasutamiseks on ilmselt kaal-eriti nende kergete penoplastlennukite puhul.Flaperonide kasutamine on minuarust õigustatud igasuguse lennuki puhul,kui aga kaal ja eelarve välja veavad.
Täna kasutavad enamus mudellendureid FM vastuvõtjaid,kuna hind on nendel asjakestel muutunud väga taskukohaseks.Nagu Ropka juba mainis,igale lennukile on soovitav oma vastuvõtja paigaldada,et ei peaks lennukit lammutama-iga lahti-kinni operatsioon võib tekitada kahjustusi,mis lendamisel võivad kurjalt kätte maksta.PCM vastuvõtjat kasutatakse siis,kui lennatakse kõrgel-kaugel (näit.suured plaanerid),või tugevate raadiohäirete ohu puhul (näit. bensumootor).Tavaliselt ühendatakse vastuvõtja nii:
1.kanal on eleronid,
2.kanal kõrgustüür,
3.kanal on gaas (mootori juhtimine)
4.kanal pöördetüür
5.Flaperonid (mixitakse kokku eleronidega,samas võib ka eraldi servosid ja juhtpindu kasutada),
ja edasi vabal valikul.Sellise paigutuse korral on saatjas paremal käel eleronid ja kõrgustüür ja vasakul pöördetüür ja gaas.Samas-keegi pole öelnud,et kuidagi teisiti ei tohi.Muidugi,kui kasutad mingit oma süsteemi,ei saa mudeli juhtimist mingis extreemolukorras kellelegi üle anda.

daapn wrote:

Ropka wrote:Kui sa tahad ka edaspidi jäädagi nende parkflyerite peale, siis jah 4-kanalisest vastuvõtjast piisab, kaldtüürid ühe servo peal

Mind paneb pidevalt imestama termin "parkflyer". Esiteks on parkflyer kui mudellennuk kummist termin. Teiseks on meie pargid palju väiksemad, kui Yankeepargid.

Kas kaldtüüride ühendamisele ühe servo külge pole mitte alternatiiviks kaks servot ühendada ühe kanali külge mingi Y-kaabliga?

Ropka wrote: Kui aga oht on, et mõtled ka mõne ägedama lennuki ära proovida, siis kasuks tuleks ikka nii miskine 6 kanaliga topsik. Üldjuhul käivad ikka kaldtüürid kahe erineva kanali peale (üks on siis aileron, teine flaperon)

Kui äge see lennuk peab olema, et flapsid kasutusse peaks võtma?


daapn

kahe kanali kasutamisel on oluliselt lihtsam sättida paika näiteks tüüride keskasendeid ja pikiteljest väljas asuvate tiibade puhul ka üles/alla käikude erinevaid pikkusi jne.
flappide/pidurite kasutamine kõige selle juures on tegelikult täiesti teisejärguline asi (mina pole kordagi kasutanud muide ei stardil, ei maandumisel)

seega sobiks kasvõi kõige odavam pistiku poest
http://shop.pistik.com/product_info.php ... 42f6a64314
671 kr eest 5 servo functions nagu nad ütlevad.

Samas juba 701 krooni eest saab
http://shop.pistik.com/product_info.php ... 42f6a64314, millel on 6 servo funktsiooni.

Kolm krooni kallim on http://shop.pistik.com/product_info.php ... 42f6a64314 Kah 6 servo värk. Tarbib 50% rohkem voolu ja kaalub terve pool grammi rohkem. Go figure...

Siis 799 krooni eest on saadaval otse laost
http://shop.pistik.com/product_info.php ... 42f6a64314
6 kanalit, kaaluerinevus vaid grammides eelnevatest.

828 maksab juba ligi 10g rohkem kaaluv samuti 6-servo funktsioonidega http://shop.pistik.com/product_info.php ... 42f6a64314

Mida valida? Ah! Mis?

Võibolla on seal mingi parameeter, millest ma olen mööda vaadanud?

1112 krooni eest saab mingi Synthesizeri nime kandva vidina ja 7 kanaliga. http://shop.pistik.com/product_info.php ... 42f6a64314


Tsiteerin Kreisiraadiot: What you?


daapn

dang, alles nüüd avastasin, kui mitu inimest jõudsid mulle vastata enne, kui ma oma shoppamis-postitamis protseduuriga esimese kolmandiku peale jõudsin. Aitähh kõigile!

eelmine postitus on sisuliselt mõtetu. ma teen shoppamise seal pealt 1000 kr vastuvõtjate osakonnas ära.


daapn

Mängime sellist stsenaariumi, et ma võtan vastuvõtja pistikust...
http://shop.pistik.com/product_info.php ... 42f6a64314

Kas ma saan sinna külge suristada vot sellise ESC:
http://shop.pistik.com/product_info.php ... 49fac39f32

Pingutasin üle äkki? Kui kange mootori ja akuga sinna ESC külge minna tohib ka?

Tänaseks on juhe koos. Akujuhe ja siis mootorijuhe.


daapn

1. Kas tõesti tahad tavalist mitte brushless mootori?
2. 60 a on Sinu praeguste lennukite jaoks jõhker overkill. Tahad orbiidile saata?
3. Mõtle järele, kas tahad veel 35 MHz bandis või hoopis minna 2,4 peale?

Kui ma praegu peaks hakkama saatjat ostma, siis kaaluks tõsiselt 2,4 peale minekut. Palju vähem jama kanalite jälgimisega.
Samas hetkel mul puudub stiimul, et futaba FF9 -t hakata välja vahetama.

Nendele pisikestele peaksid vist vaatama 10-15A regu ja samasse suurusjärku mootori. Võta ikka brushless.
Muidugi, kui plaanid suuremat lennukit, siis pead vastavalt lennukile ka regu ja mootori sebima.

Right...

18A regu leidsin, brushless outrunner ka välja vaadatud põhimõtteliselt.

Sellega ehk orbiidile ei saada või kui, siis hästi maalähedasele.

Tea kuda selline pult nagu on ka... Graupner X-412?
http://shop.pistik.com/product_info.php ... e64a8c0a91

Eks ma siis tulevikus, kui ma kunagi endale suure Piperi peletise soetan, vahetan regud ja mootorid lihtsalt hirmsamate vastu.

daapn