Mudelismifoorum

Hei!

Vaatasin just aknast, kuidas kajakas majade vahel planeeris ilma mingi vaevata.

Huvitav, mis kajaka tiivasiruulatus on ka?
Ei tea, mis servod tal peal on?
Puht praktiline küsimus: mis sagedust nad kasutavad?


daapn

http://et.wikipedia.org/wiki/Kajakas
http://en.wikipedia.org/wiki/Seagull

Alates 120g 29cm
Kuni 1750g 76cm

Ma ei saa nüüd aru. Kajakal servod ja vastuvõtja peal?
Käib jutt mingist spetsiifilisest plaanerist või mudelitüübist vms?

Ropskar wrote:Ma ei saa nüüd aru. Kajakal servod ja vastuvõtja peal?
Käib jutt mingist spetsiifilisest plaanerist või mudelitüübist vms?

Kajakat ei ole näinud, küll aga on mingid vennad teinud päris seksika "suitsupääsukese" - taga pusher voldib end ilusti "käärideks" kokku kah, niiet päris ehtne tundub lendamas.

Kajakad teevad 9-kordsete majade serva kohal mäeveeru lendu tavaliselt. Koolitaga pidevalt nii, suht pull vaadata. Eriti tore kui paar varest combatit teevad mingi saiatüki pärast, nii maal kui õhus.

No algselt ma kirjutasin lihtsalt paar tobedat mõtet. Nagu vaja, Off-topic osakonda.

Jälgige nüüd mängu.

Õismäe tornmaja viimase (16) korruse aknast viskad välja saiatüki. Ja mängukaaslane viskab ka. Võidab see, kelle saiatükk käib läbi rohkema arvu kajakate nokast, enne kui maha kukub.
Kui kajakaid pole, lähed ostad turult (Õismäe 48 torni juures näiteks) mingi kala ja viskad selle esimesena.

Kuidas aga saavutada, et saiatükk ei lendaks esimese kajaka nokas minema?

Sai tuleb hambapastaga kokku määrida.

Eesti MV esimene etapp korraldatakse märts-mai-aprill-veebruar 2008. head harjutamist!

daapn

Spinningu ja saiaga ka päris pönev.

Muuseas, kajaka pinnakoormatus on 75 g/dm2 ja vajumiskiirus planeerimisel 0,25 m/sek. Tehke järgi!
Poe 2 m plaaner on kusagil 30 g/dm2 ja vajumiskiirus 0,7 m/s.

[J] wrote:Muuseas, kajaka pinnakoormatus on 75 g/dm2 ja vajumiskiirus planeerimisel 0,25 m/sek. Tehke järgi!
Poe 2 m plaaner on kusagil 30 g/dm2 ja vajumiskiirus 0,7 m/s.

Huvitav kust selline vahe tuleb siis? Kas seepärast, et kajakas oskab oma tiibu efektiivsemalt sättida lennu ajal?

Muidugi sellest, et kajakas muudab dünaamiliselt tiiva kuju, kasutades ära ka kõige väiksemad soosivad õhuvoolud. Samuti on kajaka tiib tema lennuülesande jaoks ideaalkujuline. Kindlasti mängib siin veel rolli tiiva ehk sulestiku peenstruktuur. Väiksem hõõrdejõud ja vähem pööriseid. Evolutsioon on toiminud miljoneid aastaid ja on olnud aega valida parimad kujud, materjalid, mootorid/servod ja juhtimiselektroonika.

Kajakas läbinud evolutsiooni sadu tuhandeid ja miljoneid aastaid. Inimene lennukit täiustanud veidi rohkem kui sada aastat

Vaadake F1 autot 5 aastat tagasi ja sellel aastal. Aerodünaamika komponendid, erinevad tiivad on ikka meeletult muutunud. Niiet arenguruumi on kõvasti.

Kradi paganatest Darvini jüngrid. JUMAL lõi kajaka!!! :D:D:D

kui kajakas on nii mitu miljonit aasta arenenud, siis miks on tal tiivad ja mitte propeller nagu kopteril

tola555 wrote:kui kajakas on nii mitu miljonit aasta arenenud, siis miks on tal tiivad ja mitte propeller nagu kopteril

Paljud linnud suudavad ka kohapeal lennata. Selleks ei pea olema kopter.

AndresO wrote:

tola555 wrote:kui kajakas on nii mitu miljonit aasta arenenud, siis miks on tal tiivad ja mitte propeller nagu kopteril

Paljud linnud suudavad ka kohapeal lennata. Selleks ei pea olema kopter.

Kopter tegelikult ei lenda ju.

Ta peksab lihtsalt kaigastega õhku maapinna poole, mille peale ärritunud maapind inetu aparaadi endast eemale tõukab.


daapn

kas see ei ole mitte veidi vale, eks ta pritsib õhku allapoole küll aga tõstejõud tekib ikkagi labade kohale tekkivast alarõhust...onju - nagu lennuki tiibki lennukit tõstab. Allapritsitav õhk mängib vähe rolli.

Marek wrote:kas see ei ole mitte veidi vale, eks ta pritsib õhku allapoole küll aga tõstejõud tekib ikkagi labade kohale tekkivast alarõhust...onju - nagu lennuki tiibki lennukit tõstab. Allapritsitav õhk mängib vähe rolli.

Minu teadmiste kohaselt need 2 asja omavahel jäigalt seotud peaksid olema ja lõppkokkuvõttes ikka sõber Impulsi ja tema jäävuse seaduse pikad ning karvased kõrvad kogu selle süsteemi tagant välja paistavad.
Vaadeldes lokaalset süsteemi, siis võid jah kujutada jõuvektoreid, mis tekkivad pindala korda rõhkude vahe baasil. Samas aga seesama rõhkude vahe paratamatult ühtlustub ühel hetkel, ning tulemuseks ongi allapoole liikuv õhumass ühes oma impulsiga ning teistpidist impulssi omav ja sellega gravitatsiooniseaduse rikkumise eest türmi minev koperdis.

Servod kajakal ja kaikad kopteril Pole ammu niipalju naerda saanud

Ma ei saa siiani aru, misasi või kesasi see "kajaks" siis siin teemast on. On see siis mingil kindel mudellennuki tüüp või tehakse siin teemas ainult nalja? Kui see on mingi mudellennuki tüüp, siis paluks et postitataks ka pilt, saaks asi vähe selgemaks.

Eks ta üks segane teema-arendus ole

Ropskar wrote:Ma ei saa siiani aru, misasi või kesasi see "kajaks" siis siin teemast on. On see siis mingil kindel mudellennuki tüüp või tehakse siin teemas ainult nalja? Kui see on mingi mudellennuki tüüp, siis paluks et postitataks ka pilt, saaks asi vähe selgemaks.

Tüüp on tal tegelikult Larus marinus ja välja näeb see mudel umbes selline...


Mis teemasse puutub, siis selles teemas polegi teist nigu õieti ( Off-Topic'is jaurame ju ).
Kuigi, kuigi - igas naljas tera tõtt ja tões nalja. Nii ka siin on siiski märgata häirivalt mudellennunduslikku lähenemist eriti varisemiskiiruse osas näiteks