Mudelismifoorum

Kuulsin just raadiost sellist mõtisklust.

Kui on suuur karp ja selle sees linnud. Kas karp muutub kergemaks, kui linnud tõusevad seal karbi sees lendu?

ikka

samas, kui sa ei tea, kas tõusevad... shrödingeri kass?

ahtik wrote:ikka

samas, kui sa ei tea, kas tõusevad... shrödingeri kass?

Ega ikka ei muutu küll - isegi mitte siis, kui tu määramatu kõuts sinna sisse lasta

Kunagi kooliajal sai aga välja arvutatud, kui palju muutus raskemaks meetrine kera, mille sees elektripirn süüdati....

uups jah, nii kaal kui ka mass jääb samaks.

ja kui inimene aknast välja hüppab, siis see pole kaaluta olek vaid vabalangemine vist.

heh, põhikooli füüsika, piinlik lugu

ahtik wrote: ja kui inimene aknast välja hüppab, siis see pole kaaluta olek vaid vabalangemine vist.

Hmm, tolle kukkumise vist ikka peaaegu võis kaalutuseks lugeda (jättes globaalfoorumlikus tähenduses olulise õhutakistuse mängust välja.

Niipalju, kui mina olen asjast aru saanud, ei erinegi niimoodu kukkuv inimene eriti palju orbitaalses kaalutuses viibivast inimesest. Viimane ainult on pisut rohkem D.Adamsi "Põialküüti" lugenud ja oskab (tänu oma horisontaalkiirusele) kogu aeg planeedist mõõda kukkuda.

Jällegi foorumi põhiteemale lähemale tulles - minu mäletamist pidi treeniti esimesi kosmo/astro-naute kaalutusega toime tulema justnimelt lennukites, kestvas pikeeringus.

Karbi mass ei muutu. Linnud kompenseerivad oma tööga karbi massile mõjuva raskujõu.

Mass ei muutu jah, kuid karbi kaal hakkab kõikuma, kui karbis on vaid 1 lind ja karp pole väga suur, st. linnu tiivalöögid avaldavad mõju karbi põhjale ebaütlaselt.
Sellist ebaühtlust ei teki, kui linde on karbis piisavalt palju või karp on piisavalt suur.

Meelde tuleb üks anektdoot, kus kanakasvatajal vaja autoga kanu vedada, aga autokandevõime kaks korda väiksem kui kanade kogukaal.
Nii, siis pidigi ta kogu sõidu kaikaga vehkima, et pooled õhus oleks sõidu ajal.

See mõtisklus vist sellest või sarnasest naljast pärinebki!

Aga kui karp asendada puuriga?

Alt lahtise/sõrestikulise puuri korral peaks kyll kergemaks muutuma.

mart63 wrote:Alt lahtise/sõrestikulise puuri korral peaks kyll kergemaks muutuma.

Kisub juba sinnakanti, et tegelikult paneme karbi rahulikult bagasnikusse, aga tolle õnnetu "kana" seome nõõriga auto külge ning ehmatame lendama - piisavalt suure kana/auto massi suhte korral ongi meil LENNUK

lauri wrote: Kui on suuur karp ja selle sees linnud. Kas karp muutub kergemaks, kui linnud tõusevad seal karbi sees lendu?

Pakun, et lendutõusmise hetkel muutub karp korraks hoopis raskemaks

energia muutub massiks ?

Ei, ma usun, et ta mõtles selle all seda, et kui lind õhkutõuseb, siis õhk surub kiirendusel kasti allapoole hetkeks.

Saan aru, et õhu kaudu mõjutab lind karbi kaalu ehk õhk kannab kaalu karbi põhjale üle. Ok, lind on kerge. Kuid kui üle minu lendab ~20 m kõrguselt AIRBUS 380 (noh see kahekordne ja kaal üle 500 tonni), kas siis õhk lõmastab mind?

Ei, aga pikali lööb vast küll.

Pikali löömine on vähe mis ta teeks. Ikka mõnesaja meetri kaugusele lennutaks.

siin on nüüd midagi väga segi aetud tõstejõud nii lennukitel kui ka lindudel tekib tiiva peal tekkivast alarõhust.

Aga sellise suurusega lennukiga liigub kindlalt vägaväga suur õhumass samuti kaasa. Eriti nii madalal on tegemist arvatavasti maandumisega, mil lennukil nina püsti, sest kiirus madal ja tiivapealsest alarõhust ei piisa, et lennukit õhus hoida. Mängu tuleb kohtumisnurk. Ja see juba surub õhku alla.

Ma mõtlesin niiviisi, et kui A380 sinust 20m kõrguselt üle lendab ning kui tal veel nina ka püsti on, siis on mootorijuga suunatud ka allapoole ning see juga mis mootorist tuleb lennutab sind kaugele. Kuid maandumisel mootorid täisvõimsusel ei tööta ning 20m kõrgusel on nad juba idle'sse pandud. Kaasatulevast õhumassist ei oska ma midagi öelda, aga niipalju et mingit õhumassi ei tohikski kaasa tulla, sest lennuk on ju voolujooneline ning õhk libiseb üle lennuki.

Ei libise ta midagi kui tal nina püsti on. Pigem rebib ja surub.

Ropskar wrote: sest lennuk on ju voolujooneline ning õhk libiseb üle lennuki.

Nu 20m kõrguselt/kauguselt on ikka madin päris kõva. Kui düüsijoa mängust välja jätame (see viskab kaskadõõri päris mitmekümne meetri peale ka throt-idle puhul),
Mis aga voolujoonelisusse puutub, siis lennuk suudab ikka selle "õhumasside rahu" päris korralikult sassi keerata. Keerisjälg asjal nimeks. Tekkib ta üsna mitmete erinevate õhuvoolude kokkusulandumisel peale lennuki "läbilendu", ning on üsnagi ettearvamatu (loe: turbulentne) ja võimas. Mis siledusse/voolujonelisusse puutub, siis võta ilus saleda kujuga laevukene (kirpaatidest me parem ei räägi ) ja vaata, milline laine sellel liikumisel sappa tekib ja kui kaugele levib (kui tahad ekstreemsusi, siis mine kas Piritale või Katariina kaile Tlnas ja oota miski 4-5 minutit kiirlaeva mõõdasõidust...)

Kuskil rcgroupsis oli üpris põnev arutelu(mida hetkel ei leidnud enam) teemal kas akud muutuvad raskemaks kui nad on laetud või kas vedru on pinge all olles raskem kui vabana.

Mängu tuleb kohtumisnurk.

Kohtumisnurk "suurendab" alarõhku tiiva peal, ei muud. Seisvate mootoritega A380 ei tee üle pea liueldes kellelegi liiga, kui just väga lähedal pole, siis vast tunne nagu rekka sõidaks mööda :d

Ja surub õhku alla samuti. Kuidas muidu lapiku tiivaga depron lennukid lennata saavad??


Kas väidad et õhk läheb tiivast läbi ?

see oleks tõesti nii mõne meetri kauguselt aga edasi läheks sinine joon jälle horisontaali - aga lahe pilt :d

Vb jah, 20 meetri pealt pole midagi, aga paari meetriga teeks aiai küll.

Marek wrote:see oleks tõesti nii mõne meetri kauguselt aga edasi läheks sinine joon jälle horisontaali - aga lahe pilt :d

Nunuh, kui paarsada meetrit on mõned, siis küll
Lennunduses arvestatakse wake turbulence rahunemiseks 500 - 810 jalga allapoole selle tekitanud lennuki levelist. Põhimine keeris tekib tiivaotstest (wingtip vortices) ja düüsijäljest (jetwash). Selles osas oleks võibolla nende siniste joonte rahunemine ideaalse ja lõppmata pika tiiva korral tõesti paar meetrit (kuigi, mina pakuksin ka siia oma tubli paarkümmend - ei viitsi hetkel selle komponendi kohta täpsemalt uurida

Asjast on lihtsam ette aru saada, kui ette kujutada lindude asemel kinnises kastis olevat ventilaatorit, mis mööda suunajaid võib vabalt üles-alla liikuda. Linnud lennus oleks sellise ventilaatori erijuht, kus ventilaatori raskusjõud ja tõstejõud on tasakaalus.
Lühiajaliselt mõjutaks karbi kaalu lindude äratõuked ja õhumasside liikumised.
Relatiivsusteooriast tulenevad muutused oleks mõõtmatud.
Äärmiselt väikesed oleksid termodünaamikaga seotud kaalukõikumised.