Mudelismifoorum

tere.tahaks ehitada su-26 joonised on olemas aga tahaks teada kuidas sellist asja juhtida oleks,nimelt kas on kiire ja kas väga raske juhtida mitme kanaliga saatja peaks olema?
äkki keegi saaks ka aidata,või kus saaks joonised õiges mõõdus välja printida joonised pdf failina.
ja nagu ma aru sain siis mootor nende joonistele peaks olema 15cc aga kas on võimalik ka jooniseid vähendada nii et saaks panna mootori kuskil 7,5cc kanti.

Lennuki piloteerimine on nagu iluisutamine või klaverimäng. Peale riistade ostu ei tule esinemisest miskit välja ja on vaja palju kuid sihikindlat harjutamist.
Asi peaks algama lihtsast treeninglennukist.
Vahe veel, et klaver jääb tavaliselt alles, aga lennukist peotäis pilpaid.

Õigem oleks vist osta valmis Hiina päritolu lennuk,kui ehitamine just prioriteediks ei ole.Hetkel ma küll ühtki eksemplari ei leidnud,mida osta.Samas - miks just Su26?Paremini lendavad sellised F3A lendamiseks mõeldud mudelid,mis on õhukese-lapiku kerega.Iseenesest Su26 lennutamine eeldab täielikku mudeli käsitlemise oskust-so ei ole algajatele mõeldud.
NB!Kullo Mudelipoes oli selline SU26 hiljaaegu täitsa müügis - soovitan üle kontrollida,võibolla on praegugi saadaval,või vähemalt tellitav,just 7,5ccm mootori jaoks.

mudel millega harjutada ja õppida on olemas.seniks kui asi selgeks saaks tahaks teha midagi sest ega se ehitamine pole ka päevade küsimus.
ehitada tahaks su-26 just kere kuju pärast võiks ka gaili ehitada kui joonised saaks.
nimelt ehitada tahaks just sellist millel ka välimust idee põhineb sellest et oleks ka mida vaadata kandilisi ja lapikuid ei tahaks.kapipeal on mitmeid ehitatud mudeleid kokku pandud ja värvitud plaan oli ka mõni lendama panna.
jupi kaupa teha ja tellida siis ei ole ka kulukas.


tänan vastamast.

SU 31 omanikuna avaldaks veidike oma arvamust.

1. Iseehitamisele kulub mitusada töötundi. Tulemus on hiinlaste tööst kolmandiku raskem ja näeb kehvem välja
(mõned fanaatikud on proovinud).
Materjalid võivad rohkem maksma minna, kui valmis mudel.

2. Raskem mudel nõuab võimsamat mootorit. 46 FX jääb nõrgaks. Vaja juba 0,51 kuuptolli või suuremat mootorit.

3. Odava 4-kanalise aparatuuriga on juhtimine raskendatud(jällegi, mõni mees on lennuki lihtsalt puruks lasknud).

4. Piloteerimine eeldab järgmiste astmete läbimist:
1) esimene lennuk
2) SPM trainer
2b) väike elektriline pilotaazhikas
3) SPM pilotaazhikas

5. Nimekiri lendamiseks vajalikust:
1) lennuk
2) saatja, 6 kanalit, mikserid, eksponent ja kahekordsed käigud
3) vastuvõtja, 6 kanalit, hea oleks PCM
4) 5 standardservot
5) mootor sumbutaja ja mootoriraamiga, .46 või .51 kuuptolli.
6) spinner
7) propeller
8 ) kütusevoolikud
9) paak
10) pardaaku ja lüliti
11) 2(4) servojuhtme pikendust
12) rattad 2 + 1
13) telik
14) servohoovastik

maapealsed asjad:
15) küünlatoide
16) kütusepump
17) starter
18 ) starteriaku
19) propellerivõti
20) küünlavõti

ja veel igasugust pudipadi.

6. Kõik eelmise punkti all toodud asjad maksavad raha:
1) kõige odavam on osta kellegi kasutatud kraam
2) minu arvates optimaalne variant - osta komplekteeritud lennuk koos võimsa mootoriga, eraldi muretseda saatja
koos vastuvõtja ja servodega, lisavarustus komplektidena. Osa asju võib ka käest osta.
3) kõige kallim - ehitada ise ja osta kõik vajalik eraldi.

kui ikagi on suur soov ehitamisega aega parajaks teha, siis paar joonisy panin:
http://failid.pistik.com

Lauril on selline olemas, Graupneri oma.Lendas sellega suvel.Vöibolla müüb ära.Kuskil piltide peal oli ka.

Mul Graupneri SU31 jah (ehk Black Horse ehk Pheonix Su 31). Müün ära! .46 OS AX või FX mootoriga jaksab kenasti lennata, kuigi on umbes 85-88 g/dm2 ja seetõttu üpris kiire lennuga. Suurem mootor teeb lennukaalu suuremaks ja .46 jaksab ka piisavalt.

Kui on huvi, võib PS saata. Lennuk seisab nurgas, täiesti korras ja teinud umbes 20 edukat lendu. Kokku liimitud väga sirgelt ehk siis lendab ka sirgelt Ise hangid asemele tõenäoliselt kergema elektrilennukiga, millega lihtsam F3A harjutada, see lennuk harjutamiseks veidi kiire lennuga.

nii sai siis otsast alatud ja asi läks ehitusse (su 26) asi läheb ikka kõvasti kallimaks kui osta.kere pea aegu valmis kuju hakkab juba looma.

ehitama hakkasin selle et aru saada mis on kahju kui puru lasta vastu maad ja ega ta pole ka päevade küsimus.simus istumisest ka siiber vaheldusesks teen ehitust,kuna väljas külm ja tuuline et cessnat piinata.

aga kui lauri kätte saaks siis ostan ikka ära su masina.käisin isegi tallinnas aga .... .

Pönev tegevus,

jaga pilte ka ehituskäigust.

Edu!

pilte ikka saab pean meeles kui ehitama lähen.

siin kohal tekkis paar küsimust.
1.kuidas ja kuhu oleks kõige õigem paak kinnitada.sest kinnitused peaks enne balsaga üle panemist ära paigaldama,pole ju mõtet teda kere sisse logisema jätta.
kas õige on et mootoriga samale tasapinnale?olen näinud pilte kus kinnitatud krõpsuga no saab ka kinnitada nende juhtme klambritega teha vineerist ääris kuskil piltidel nägin nii vist kõige õigem.aga mis põhiline asi peaks ju ka tasakaalu jääma.
2.juhtimis süsteem,pean silmas servo ja kõrgus,põõrd tüüri vahel.kõrgus tüür tuleb kahest osast ja need vaja korraga liikuma panna 1 servoga ilmselt siis mingi kolmikuga ise arvan nii.

küsin sest pole asja tundja ja joonistel pole näidatud ainult servo kohad aga kuidas liigendid seda pole.tean ainult nii palju kui piltidelt ja juttu mida olen ikka kõvasti uurinud.
targemat pole kuskilt võtta kes nats juhendaks aga kes abi pakuks se teretulnud.

terv seriff

Mul on tunne, et parim võimalik koht paagile oleks raskuskeskmes, siis muutuvad paagi tühjenedes lennuomadused kõige vähem.

Praktikas on paak enamasti eespool raskuskeset. Miks see nii on, pole päris selge. Väidetavasti on lühemate voolikutega süsteem töökindlam. Kõrguse järgi pannakse paagi tsenter veidike üle nõela. . Raskuskese seatakse tühja paagiga.

Tüüride tõmbamine kahelt poolt (nagu purjekal) on vanaaja komme, õigustatud on võibolla ainult väga suurte mudelite puhul.

Servod on poemudelitel pantud keskele risti ühte ritta ja vedrutraadist hoovad jooksevad läbi plastiktorude ette ja taha.

Isetehtud mudelitel on sageli tüüride servod sabas ja lühikeste jäikade hoobadega. Gaasiservo vastavalt ninas. Gaasiservo kinnitamisel tuleb kindlasti kasutada kummipukse, samuti soovitatakse Z jõnksu hoovas ja metallhammasrattaid.

Google Image:
servo linkage
servo mount(ing)
aileron servo
elevator servo
rudder servo
jne.

servode asetus kus miski peab olema on näidatud aga just kõrgus tüür ta koosneb kahest parem vasak ja need vaja korraga liikuma 1 servoga lühikese hoovaga ja ilmselt siis sellise kujuga [ raua abil kas se oleks hea lahendus.saab ju ka veel Y kujulist kasutada.

kõrgus tüüri servo asetseb kokpiti taga kohe ja pöördtüüri oma sabas.tiibadega pole probleemi seal pole mitut varjanti vaid 1 servo tiivas ja lühikese hoovaga juhtimine.

kui suure mahuga paagi võiks (peaks) panna üldse 1,5m tiivaulatusega masinale kui mootor on 10-15cc?

kui nii suur mootor, siis mingi 400 mL ikka

mul muide üle siuke, pakendis veel

Elevaatori pooltele läheb poelennukitel kaks eraldi linki, mis on servo juures spetsiaalse risttalaga hargina kokku ühendatud.

0.46 (7,5cm3) mootoritele on paagid 200-350 ml.

Keskel on kõrgustüüri servo.




Ühendusaasaga:
http://www.rc-network.de/forum/showthre ... 523&page=2

mõned pildid siis mis on juba tehtud. 3 päeva mitte tervet aga umbes 17/h.
kere ootab katmist balsaga aga enne ei saa kui servod kohal ja paaki ka vaja.






ehitus käib ainult nädala vahetus kuna nädala sees pole aega ja palju sõltub ka varu osadest mida peab tellima ja mis ei jõua kiirelt kohale.

peab veel balsat juurde tellima hinged,kütuse paak,mootori kinnitus jne.

ja muidugi suured tänud nendele kes on oma tarkust vähegi jaganud

Vaimustav! On see su esimene ehitus?

mart63 wrote:Vaimustav! On see su esimene ehitus?

esimene lendav jah.
pole lendavat teinud mässanud nende plast mudelitega revell ja italeri omadega.

Alguses seda küll lennuplatsile ei tasuks vist viia. See ikkagi trikilennuk. See tuleb alguses ilusti lakke riputada. http://www.coastalplanes.com/Photos/crash/crash.htm

rallikas wrote:Alguses seda küll lennuplatsile ei tasuks vist viia. See ikkagi trikilennuk. See tuleb alguses ilusti lakke riputada. http://www.coastalplanes.com/Photos/crash/crash.htm

eks ta nii on jah.töö ja vaev ehitad 100 h puru lased 1sek.
aga isu oli on midagi ja ise teha.teha on veel palju ja vajalikke asju vaja otsida tellida kellel üle või pole enam vaja siis andku aga teada ehk saame kaubale.
paagi saan just tänu foorumile.

ja kellel on joonised ju 87 stuka siis sellest ei ütle ka ära,need mis netis nendel puudu mõned asjad ja mitte aru saadavad pilt kerest ja kõik,tiibadest pole midagi ja seda ma ei taha omale vaid on veel kes tahks ise teha aga just stukat.

terv seriff

kere ootab katmist balsaga aga enne ei saa kui servod kohal ja paaki ka vaja

paiguta servod ja paak ikka selliselt,et hiljem sinna ligi pääsed-need asjad tahavad teinekord remonti-reguleerimist saada.

Ja kuskilt välismaa foorumist või lehest jäi meelde hea soovitus: "Kui soovid oma lennukist pilti, siis palun tee see kindlasti enne esimest lendu"

Kuno wrote:

kere ootab katmist balsaga aga enne ei saa kui servod kohal ja paaki ka vaja

paiguta servod ja paak ikka selliselt,et hiljem sinna ligi pääsed-need asjad tahavad teinekord remonti-reguleerimist saada.

se asi kindel selle ka pole balsaga üle kaetud veel sest kohad kuhu ja kuidas saab alles siis kindlalt paikka panna kui servod käes,pole kohale jõudnud veel.
vaja oleks veel ka hädasti mootori kinnitust mis jäi tellimatta ise teha vist pole mõtet?

üks asi mis ilgelt häirib on see et puru ja puru.
ma ei taha kedagi solvata ega ütle konkreetselt kellelegi aga mõelge nüüd kui teie laps ,lapselaps kes iganes,tahab õppida rattaga,rolleri või auto sõitu kas talle peaks ka ütlema et sa sõidad nii kui nii puruks masina,lõhud ennast ära mis sa ikka üritad.se pole just päris õige,selleks peaksidki ühise huviga inimesed kokku hoidma ja kui veel arvestada et eestis neid niigi vähe ja selline asi ongi foorumi miinus.keegi pole meist sündinud proff õpitakse targematelt,oma vigadest jne.
tean et pole kerge juhtida jne aga kui ei tee ja ei proovi siis jäävadki kapile tolmu koguma.läheb katki teeme uue kui parandada ei anna.

Google image:
site:www.rcuniverse.com engine mount

Mootoriraami tegemine on lihtsamal juhul poole tunni töö.
Ise olen teinud 8mm pehmest plastikust, sellisest nagu lõikelaua materjal.
2 T-kujulist tükki välja lõigata ja 8 ava puurida. Nurkadesse jätta kolmnurksed tugevdused.

Võib 10mm vineerist, U ja H kujuline tükk tapiga ja kolmnurkadega kokku.

On ka vähemtuntud variant - rist karterikaane poltide taha ja omakorda 4 puksi ja poldiga tulemüüri külge. Nagu outrunneritel.

seriff, minumeelest need hoiatused ja nõuanded lennuki "puru" suhtes on hädavajalikud.

Umbes 5 aastat tagasi Hüüru platsil oli selline lennutuspäev, kus saadi mäletamistmööda katki või lahti 6-7 lennumasinast. Indreku HeliWeb-is on ka pilt Eesti kopterivõistlustest, kus on kõrvuti vist 4-5 väga peeneks saadud kopterit.

Kahjuks nii see on, et üks eksimus või viga, väike lohakus ja mudel ongi vastu maad. Nii see on ja ilustada pole mõtet. Samas ei tohiks see kindlasti huvi ja kirge vähendada, vaid peaks pigem tegema ettevaatlikuks.

Tänapäeval on algajal ideaalne võimalus lennutada depronist või "epp-vahust" lennukit, mida võib tõesti 10 korda vastu maad lasta ja peale kiiret liimimist jälle startida. Samal ajal isegi üks taoline vastu maad laskmine tähendaks balsalennuki puhul vähemalt paaripäevast remont-tööd.

keegi pole meist sündinud proff õpitakse targematelt,oma vigadest jne.

ära nii südamesse neid kommentaare ka võta.Tegelikult püütaksegi niiöelda kogemusi jagada-väga palju on nähtud selliste lennukite väga kiiret lõppemist.Asi selles,et kui mopeediga sõitma õpitakse,siis ei alustata ka 1200ccm superbike-ga,vaid püütakse vähe rahulikumalt alustada.Aga see lennuk on võrreldes traineriga täpselt nagu motorollerit võrrelda superbikega.Ise sai mitu hooaega treeninglennukiga harjutatud,aga esimesed lennud sellise päris vigurlennu aparaadiga kippusid üsna kandilised olema.Simu ei anna ka täit ettekujutust,kuidas need asjad käivad,kuna seal puudub stressi moment,mis päris põllul on väga oluline mis tegelikult on pea alati crashi põhjuseks,kui pärast hakata käitumist analüüsima.Seega-ära pahanda,aga soovitus on ikka selline,et see lennuk vii põllule alles siis,kui ülatiivalise treeneriga oled võimeline läbi lendama näit 2008 aasta Sport võistluskava,siis on kindel,et teema ei lõpe nii nagu eelpool näidatud piltidel.
Mootoriraami soovitaks osta poest-hoiab palju aega kokku ja lihtsam hiljem mootori veonurki muuta,kui on vajalik.Servode kinnitamisel 2 võimalust- üks selline,nagu Piperclubi pildil näha-mudeli keskel,teine võimalus paigutada sabasse,stabilisaatori alla.Sabasse pandud servode puhul võib nii väikese mudeli puhul raskuskeskme paikaajamine keeruliseks osutuda-tuleb stapp ja kiil ülikerged teha (samas ka mehaanilises mõttes õrnad),või kasutada väikseid-võimsaid (samas ka kalleid)servosid.Raskuskeskme puhul tuleb arvestada üht kuldset reeglit - kui raskuskese on liiga ees,lendab lennuk halvasti,aga kui liiga taga,siis vaid ühe korra

sorry kui kedagi solvasin.

aga servodest et joonisel paigutatud saba otsa ja kokpiti taha aga peaks vist ja parem keskele kokku tooma siis lihtsam ligi saada pole vaja mingeid luugikesi leiutama hakata.

tekkis küsimus servo kohta?kelle saatja ja vastu võtja peab olema ka sama tootja servo või annab panna üks kõik millise tootja oma.