Mudelismifoorum

Ilmaennustus lubab, loodetavasti reaalne ilm samuti
Peame siis sidet, mina rihin jälle Piibe mnt-d. Nt kella 13-14 ajal võiks juba koguneda, kui windgurud uskuda.

Marek wrote: kui windgurud uskuda.

Ellujäämistarkus õpetab - usalda, aga kontrolli.
Seepärast kavatsengi kah kontrollima tulla. Nagunii vaja veel oma tunnikene maapeal ringi põristada, enne, kui täisgaasi saan pruukida. Miski ~14 oleks vast kohal.

cuprum wrote:

Marek wrote: kui windgurud uskuda.

Ellujäämistarkus õpetab - usalda, aga kontrolli.
Seepärast kavatsengi kah kontrollima tulla. Nagunii vaja veel oma tunnikene maapeal ringi põristada, enne, kui täisgaasi saan pruukida. Miski ~14 oleks vast kohal.

Uus mootor?

Sellist vestlust arenda PSiga, teemaväline ju? :p

Niipalju veel teadmiseks, et Rapla kandis juba pilvkate peal ja tuul vaibunud, loodetavasti on siin enne päikeseloojangut sama seis. Varsti liikvele.

Isa ka Rapla poolt Tallinna poole teel, kui jõuab pakime asjad peale ja tuleme kah.

Kuno ka juba liigub

Käidud ja lennatud :p

Kohale jõudsid Lauri, Kuno, Cuprum, Mart ja Anatoli ka lõpuks

Suht meeldiv oli.

Jõudsin täpselt 14 kohale ja imestus oli suur - plats tühi. Seekord olid teised siiski alles tulemata Õnneks kodus mõtlesin, et pole mõtet tühjade kätega vaatama tulla ja laadisin kopteri aku ka ära ning sain üle poole aasta ühe lennu kirja

Mõned pildid ka, enamjalt Cuprumi uuest mootorist. Esimene omataoline Eestis? Mardi kiire "pylon-flight" elektrikas ja ainult veidi aeglasem "delta" panid täitsa vahtima ja imestama...

http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... 03_02_2008

Päh mis feissid.

Kas cuprumil on wankel tüüpi mootor
Kuidas hääl,jõud ,käivitumine........

Ei ole wankel, wanklis on rootor, tal siiski silinder, aga liigub edasitagasi mootori sees.

Aga kuidas siis toimub ülekanne propa võllile
Kas netis mingit infot selle mootori kohta on

RCV - rotary cylinder valve four stroke engine

Mehaanilises mõttes väga huvitav lahendus,ainult jube palju kiirelt pöörlevaid detaile ja laagrid peavad õlituse suhtes ka suht omapäi hakkama saama - kaua see asi kestab?Aga eks me saa teada

Konstruktsioonilt ei saa selline kaadervärk tavalisele süsteemile vähimatki konkurentsi pakkuda. Tehnilises mõttes on see lihtsalt nalja- või hobivärk.

kui SP seeria puhul on gabariitide osas näha selge eelis.siis mulle jääb täiesti arusaamatuks CD seeria mõte - gabariidid jäävad samadesse piiridesse nagu 2 taktilisel mootoril ja tehn andmete poolest ka pole midagi erilist - 10ccm mootoril võimsust vaid 0,9 hp ja kaal 540 g?Ja ikkagi see laagrite määrimine -kuidas see küll käib?Ilmselt asi ka hästi õrn - isegi propi vastu maad minnes on võimalus,et see silindri-väntvõlli vaheline hammasühendus saab kannatada.Aga samas - varsti teame.Ootan põnevusega Cuprumi "sõjalinnu" esmalendu.Seal on see mootor küll justkui valatud külge.Ilmselt sobiks see ka hästi Spitfire kapoti alla!

Kunagi lugesin selle ametliku info läbi. Seal oli kirjas, et peale crashi ära proovigi mootorit ringi ajada... niiet crashi mõttes on kindlasti vähem andestav! Tavalise konstruktsiooniga mootor on ikka uskumatult vastupidav, selle vastu kindlasti ei saa. Kuid 2:1 reduktor ja huvitavad gabariidid - miks ka mitte.

Laagrid võivad olla suletud (määrdega), kuid neid on poole rohkem, hammasülekanne ja mis peamine - silinder teeb ühe töötakti jooksul ka kaks täispööret. Hõõrduvaid pindu 2x rohkem. Hammasülekande kasutegur on kindlasti max. 90% kandis. Probleemiks on ka pöörleva silindri soojusülekanne välisele, jahutavale osale.
See on lihtsalt fännindus.
Aga miks ka mitte?

vana wrote:ja mis peamine - silinder teeb ühe töötakti jooksul ka kaks täispööret. Hõõrduvaid pindu 2x rohkem.

Od, kuis nii?!?
Niipalju, kui mina seda masinavärki olen tundma õppinud, siis silinder teeb ühe täispõõrde ühe täistsükliga. Seega siis iga põõrde ajal on ka üks töötakt.
Hõõrduvatest pindadest niipalju, et põhjalikum tehniline kirjeldus väidab järgmist:
* Silindri ja kolvi vaheline põõrlemine ei pidavat olema oluline, pigem isegi parandavat paratamatut "edasi-tagasi" liikumist (hõõrduv pindala on "tavamootoriga" sama, kergendavaks asjaoluks olevat sobiv kolvirõngas).
* Silindri ja välissärgi vahel ei ole vahetut hõõrumist. Väiksematel mootoritel seal temperatuuri juhtiv iseeneslik õlikile, suurematel kasutatakse õli ringiajamiseks ka "sunnimeetodeid".

Aga jah, kuna mind ennastki hakkas see mootoritüüp huvitama, siis põhimiselt katsetamiseks ma ta võtsingi (jätame ilusti kapotialla mahtumise hetkel kõrvale, kuna plaanis olnud summutisüsteem ei ole veel kohale jõudnud).

Mis aga mootorisse enesesse puutub, siis olen kuulnud risti vastupidiseid arvamusi. Kõige negatiivsema sain Udisco mudellennu müügiaffilt (tema sõber ei olevat asja eriti käimagi saanud). Aga seda arvamust ma ignoreeriksin, kuna minu arust läheb see mootor "toore" isendi kohta päris hästi käima. Hetkel ta ei ole mul veel "häälde" pandud (sissetöötamine ikka *väga* rikka seguga ), aga tundub, et suhteliselt "lõdva" häälestamisega - andestab palju ja käivitub kergelt isegi (talve)külmast peast.

PS. Et kuidagi selle aruteluga "Ürituste" alla jääda, siis tuleval nädalavahetusel tõenäoliselt jälle Piibele ja vast isegi õhku. Lubati peris ilusat lennuilma.
PSS. Kunagi, kui antud mootoritüübi kohta arvamust küsisin, siis ei olnud pooltki nii elavat arutelu

vana kirjutas:
ja mis peamine - silinder teeb ühe töötakti jooksul ka kaks täispööret. Hõõrduvaid pindu 2x rohkem.

Kirjutas jah. Kui on 4 takti, siis 2 täispööret, kui kahetaktiline, siis üks pööre töötakti kohta. Või hakkan lolliks minema???
Igaljuhul on tore, kui mehed midagi ebastandardset ja huvitavat ette võtavad. Koopial ei peagi eriti võimsust taga ajama.

vana wrote: Kirjutas jah. Kui on 4 takti, siis 2 täispööret, kui kahetaktiline, siis üks pööre töötakti kohta.

Tundub, et üks meist räägib väntvõllist, teine silindrist
Nimelt on silindri hammasvõõ juhtumisi 2 korda "pikem" kui väntvõlli otsas olev hammasratas. Seega kolb üles, kolb alla annab poole silindripõõrdest. Teise üles-alla'ga tehakse ülejäänud silindripõõre.

Õige, cuprum. Ülekanne on siis ilmselt 2:1-le, siit ka mu eksitus.

Huvitav,CD variandi puhul on ilmselt vastupidi see ülekande arv,kuna propp on nö. väntvõlli otsas.Võibolla ongi siis nii mõeldud,et kui on vaja väikse läbimõõduga proppi kasutada,siis võtad CD mootori ja kui suure läbimõõduga proppi,siis SP mootor.

Kuno wrote:Huvitav,CD variandi puhul on ilmselt vastupidi see ülekande arv,kuna propp on nö. väntvõlli otsas.

Eeh, mina jälle teisiti arvama
Kui prop väntvõlli otsas, siis tegu "täiesti tavalise" 4-taktisega - ehk siis ühe peavõlli (väntvõlli seekord) põõrdega tehakse 2 takti neljast (silinder - aka "klapid") teeb poole põõret, ehk siis poole täistsüklist(4 takti == täistsükkel)

Ülaltoodud keerukast lausekonstruktsioonist -> Reaalne ülekandearv on 1:1

Ühesõnaga CD variant töötab nagu tavaline,aga SP nagu reduktoriga mootor.

Ja reduktor 1:2, st. propp käib 2x aeglasemalt, kui muidu.

Ma ütlen lihtsalt ,et parim sisepõlekas väiksele koopiale,kahju et kallivõitu.Vaatasin pilti,asi on lihtne:väntvõll käib 2 korda kiiremini kui pöörlev silinder ,mis on ka propi kiirus.Propi kiirus on nagu tava 4takti nukkvõlli kiirus,see tähendab 2 korda aeglasem.Võimalus kasutada väiksel mootoril suurt proppi,mis on koopiate juures väga hea.