Mudelismifoorum

Niisiis tekkis vajadus mingit sorti makrofleks tüüpi täitevahu järele.
Hea oleks kui saaks komponentidest ise kokku segada,oleks hästi kerge ja paisuks ka suht normaalselt.
RC Groupsi foorumis on juttu klaasplastkere täitmisest vahuga,et muuta kere jäigemaks ja põrutuskindlamaks.
Discus CS esmalennul sai kere kohe kannatada,piisas väikesest maandumisveast ja sabaosal kohe tugevad mõrad sees,selliste asjade vastu hoiatati ka selles eelpoolmainitud forumis,pidi nn.tüüpviga olema,niisiis ainuke paradamis ja paremakstegemisvõimalus - Vaht

Ise arvan ka,et see lihtsalt T-saba tüüpiline viga ongi,eriti ku kere piisavalt õrn,ja sellel mudelil on ta isegi liiga õrn.

Kust võiks midagi vahutaolist saada?

Ehituspoode olen ka vaadanud,aga info seal suht napp.

Linke: http://www.rcgroups.com/forums/showpost ... tcount=383

http://www.youtube.com/watch?v=EVdCoPf3zgQ

Kui viitsid, siis uuri www.composite.ee
Kui viimati seal käisin, siis nad reklaamisid mingit vahtu, mis tuli kokku segada:
http://www.composite.ee/?lang=est&m1=to ... =23&prod=1

Tarmo

Soovitan soojalt vähemalt ühe täies pikkuses söeliistu tagant sisse liimida. Ja siis vaht.
Kui Sa mingit vahtu omale muretsed, anna palun teistele ka teada.

mis seal ikka-lase aga otsast Makrofleksi täis Jama aga selles,et vaht siiski kaalub suht palju ja probleem süveneb-mida raskem on saba ots,seda kergemad on uued murdekohad tulema ja siis jälle lapp ja Makrofleks jne.Raskuskese läheb ka paigast ära.Ilmselt jääb peale paikamist probleem püsima-iga vähegi jõulisem maandumine nõuab jälle liimimist-kleepimist.Äkki peaks otsima sellise mõnusa läbimõõduga sõetoru ja liimima selle sinna katki läinud koha sisse või valmistama selle toruja kereosa üldse uuesti süsinikplastist

Esialgne kiire parandus tehtud,CA liim + klaaskiudteip.
RC Groupsi foorumis terve teema sellest vahust ja üleüldse sellest mudelist,see tundub olevat sedatüüpi mudelit nõrgim koht,nagu ma ka eelpool mainisin,muide Maksim maadles sama probleemiga,ja hiljem lausa tellis uue kere.
Hetkel taas lennuvalmis,ootan kuni liim lõplikult ära kuivab siis kleebin teibi tugevduseks peale.
Seda vahtu läheb kere täitmiseks ca 50-75g,mis oluliselt ei tee sabaotsa raskemaks,ja akut saab pisut ettepoole nihutada ka.
Pealegi pidi vahuga täitmine tegema kere väga jäigaks ja väga tugevaks,niimoodi nad seal foorumis kirjeldavad vähemalt.
Maksim arvas,et oma uue kere laseb ka vahtu täis,nii et idee tundub leidvat kõlapinda.

Hei!

Parimad vahud, mida tean ja kasutanud olen, olen hankinud siit:
http://www.bacuplast.de/polyurethan/pol ... harze.html

Vaadates su pilte tekib küsimus, et kuidas maandusid, kas ninale vöi tegi mudel maandumisel pirueti?
Mina sinna keresse vahtu ei topiks, vahtul pole mingit tömbetugevust.
Kui sabaosa veel oma kohal on, ei ole teljest körval ega pöördes, siis paikaksin seda väljastpoolt. Sisse pääsemine väga keeruline ja läheb igaljuhul raskemaks, kui väljast paikamine.
Olen oma mudeleid, sarnaste vigastustega, järgnevalt parandanud.
1. Pelmise pinna karedaks lükanud, nii, et värv maas ja alupöhi näha.
2. Konksuga sisse langenud tükid pinnaga tasa tömmanud, oma kohale surunud ja tilga sekundiliimiga, hästi vedelaga, fikseerinud.
3. Järgne valt möra kohad tasaseks lihvinud.
4. Köigepelat piki ja siis diagonaalis klaas vöi söeriidest matid kahjustanud osale kogu pikkuses, ühest tükist, peale. Jätkub ühest kishist sobiliku paksusega riidest. Kui kahjustus suurem, ehk stabiilsus nörgem, siis pikiteljes tugevdusribad riidele alla, mölemale poole mudelit ja kere alaküljele. Kasuatan hästi vedelat vaiku. Teen riide enne vaiguga kokku ja siis paigaldan. Edsai lasen pinna soojaöhu püstliga soojaks, et liim paremini voolama hakkaks ja kuivatan paberi ja rulliga surudes ülearuse liimi välja. Koonerdan vaiguga nii palju kui saan.
5. Krere fikseerida öigesse asendisse ja kuivada lasta.
6. Pind siledaks lihvida, ma ei pahtelda.
7. Kui väga silma segab, siis örn värvitolm peale. Lenndamisel pole näha enam miskit.

Edu!

Maandumisel kaotasin kiiruse üritades masina nina ülespoole tõsta,kõrgustüür oli liiga suure käiguga ja tegi masina kole äkiliseks.
Maandusin natuke liialt järsu nurga all,maad puudutas korraga kere esiosa ja tiiva ots.

Kuna vigastused olid suht tagasihoidlikud,minu meelest,otseselt katki miskit polnud,väljaarvatud mudeli sees olev vineerist tugiraam ja pisut muljuda saanud ja pindmiste pragudega kere,siis toimisin nii:
Puhastasin loomulikult pinna ja eemaldasin kõik lahtised värvitükid.
Ajasin tükid kohakuti ja fikseerisin ülivedela ca liimiga.
Kleepisin klaaskiudteibiga vigastatud kohad üle.
Esialgu jääb nii,kuna sütt ja vaiku hetkel pole.

Pildid:

Mulle tundub küll, et üsna "ausõna peal" asi. Epo- või polüestervaiguga klaaskiud on hoopes jäigem, kui parandamiseks kasutatud klaaskiuteip. See tähendab, et paindel puruneb esialgne material enne, kui suht. elastne klaaskiuteip jõuab "tööle" hakata.
Aga kui sujuvalt lendad ja ideaalselt maandud...

Jah maad sellega enam ei künna,aga ehk lennata õnnestub.
Kuigi ma pole ise ka päris rahul sellise versiooniga!
Lähen korra kullost läbi ja uurin süsiniku ja vaikude ja klaasriide koha pealt.

Sinna palju ju ei lähe, mul vaiku (larit), süsiroovingut ja 50g/m^2 klaasriiet on.

kui vaja, võin ka vaiku laenata
kilone pudel kõvendiga vedeleb

Kenasti teibitud!
Ülemine teibi riba oleks vöinud olla ilma katkestuseta.

See teip on ideaalne kiirparandus vahend, eriti platsil.
Üllatavalt hea tulemuse annab, eriti, kui teip eelpingestatult paigaldada.

Ajutised lahendused kipuvad aga väga kaua kestma.....

eriti, kui teip eelpingestatult paigaldada.

Just nii!

Sai seda teipi venitatud küll päris kõvasti

Siin on ideaalselt näha T-saba suurimat puudust. Kiilu otsas asuv raske stabilisaator tekitab löögil suure keret murdva jõumomendi ja järsust tugevuse muutumise kohast lähebki puruks - kiilu eest.
Kui stabilisaator asub enamvähem kere joonel, sellist suurt murdvat momenti ei teki ja samasuguse kopsuga tavaliselt miskit hullu ei juhtu.
Võistluslennukil, millega on tarvis tihti maandumistäpsuse huvides kopsuga maha tulla, sellist saba seetõttu praktiliselt ei kasutata.

Jah T-saba on suht probleemne,mul on sama probleem ka ühe teise puidust plaaneriga olnud - Goldbergi lady.




Samas on aga teada millist varianti tulevikus eelistada.

T-sabal on ka kindlasti eeliseid, mis neid muidu F5B mudelitel kasutatakse.
Need lendavad päris suure kiirusega ja peavad ka pööretel piisavalt vastupidvad olema.
Ka maandumine suhteliselt suuure pinnakoormusega mudeliga ......

T- ja V-sabad olevat kõige väiksema takistusega.
F5B T-saba kiilud on hästi madalad ja õlg jääb võrreldav Ervin2 viimase siia pandud pildil olevaga?
Mina vist lõikaksin kiilu sisse augu, nagu sellel pildil:

ja tugevdaks läbi ava seestpoolt söe- või klaasriidega katkist kohta.

Kokkusegatava vahu kohta võite küsida ka soojusettevõtetest, kes paigaldavad eelisoleeritud torudega keskküttetrasse (Tallinna Soojus?). Nemad kasutavad jätkukohtade isoleerimiseks kahekomponendilist vahtu.