Mudelismifoorum

http://www.youtube.com/watch?v=ikw_eJqFXWk

Vot nii juhtub kui saatja lõpetab normaalse töö ja saadab välja vale signaali. Siin ei aita ja ussi, ega püssirohi. Ei aita ka autode kaugemale parkimine ega ka muu, kui peab juhtuma, siis juhtub. Akud olid täis, niiskust polnud, nii et lihtalt sitt päev.

Eks Cuprum oskab täpsemalt seletada.

PS! Video lõpeb 1 sek enne crashi ära, kuna video lõpp ei jõudnud buffer mälust SD mälukaardile peale matsu. Video on põhimõtteliselt clustrite kaupa kokku pandud, sest ametlikku faililõppu ju ei kirjutatud ja windowsa seda ka ei näinud.

Marek wrote:
Eks Cuprum oskab täpsemalt seletada.

Nu ei oska ma kah muud enam seletada. Platsil peale pauku oli saatja kogu aeg "trimmis" (ekraanil pilt, et ruderi trimm maksimum, muid klahve ei kuulanud - samaväärne tegelikult pideva nupu all hoidmisega). Koju jõudes saatja jälle korras (!?!). Niiet põhimõtteliselt võis tegu olla siiski niiskusega või mõne elektrit juhtiva puruga. Pigem isegi viimasega, kuna saatja lahkamisel mingeid jälgi niiskusest/niiskuskahjustustest ma ei avastanud.

kuna saatja lahkamisel mingeid jälgi niiskusest/niiskuskahjustustest ma ei avastanud

selline seis kõige kehvem-eks lenda sellise aparatuuriga,mille puhul ei tea kas töötab või ei tööta.Mul kodus kaks sellist vastuvõtjat-muidu nagu OK,aga mingil hetkel jookseb nagu kinni-ei reageeri mingile saatja liigutusele ja siis töötab jälle edasi,nagu poleks midagi juhtunud.Eks kuskil mingi mikropragu või külmjoode,mis seal muud saab olla-aga kasutada enam ei saa,või kui,siis mingisugusel mänguasjal,mis mööda maad või vett sõidab ja mitte väga kiiresti.

Mul auto vastuvõtja selline... põhimõtteliselt töötab aga peale väikest põrutust ei tööta, siis hakkab jälle tööle. Lähemal uurimisel visuaalselt mingit viga pole leidnud. Huvi pärast katsetan kunagi edasi, ehk leiab vea üles. Kuni täpset viga ei tea, siis targem seda mitte kasutada.

Crash ise päris hirmutav...

Njaa. Siit edasi fantaseerides peaks nõudma, et platsil oleks alati kohal ka õhutõrje(raketi)patarei mis kontrolli alt väljunud lennuki enne ohtlikuks muutumist alla laseks. Oleks igati vaatemänguline - Reporteri buss ei lahkuks Piibelt hetkeski.

Arne

... või siis juba paar korda jutuks tõusnud kolmanda poole (vastutus)kindlustuse teemani.

Igal lennukil võiks ja peaks peal olema servo juhitav on-off lüliti, millega saab vajadusel kogu parda toite välja lülitada. Häire puhul võib see ka tahtmatult juhtuda

täna käis kärts minu valge lennukiga

üks neist kahest on veaks: murdus küljest ära juhe pardalüliti tagant või kuidagi tuli lahti joode akupakis

need mõlemad olid pärast lahti....ja lennuk tuli täisgaasiga ülevalt üsna otse maasse

Kurb kuulda...

Mina olen on-off lülititest loobunud ja parda akupakid JOODAN (mitte punktkeevitus) ise kokku viimased paar aastat juba. See on üks tobe koht, kui otsad annab, siis pääsu pole.

Kas punktkeevitus on siis tõesti kahtlane?
Olen kuulnud, et akusid ei soovitata joota kuna kuumutamine kestab kordi kauem kui punktkeevitusel.

Mina punkt-keevitusi ei usalda, olen neid punkt-keevitustega klemme ära tirinud akudelt ja peale seda ei usalda. Ning lisaks näinud ka mõnda (offroad automeest) seetõttu katkestamas, et akupakk ei andnud ühendust. Võimaste servode puhul ei ole üldse harv 2+A vool akupakist (suur lennuk, rc auto) , kus punktkeevituse takistus võib juba hakata rolli ka mängima.

Joota saab: aku klemmid liivakaga või käiaga üle lasta, jootepastat vms kasutada ja võimast kolbi. Kolb peab olema piisavalt massiivse otsaga ja võimas, et jõuaks umbes 2 sekundiga akule tinatilga kenasti külge joota. Nii ei kuumene aku sisuliselt üldse. Aku saab ka niiske lapi abil kiirelt maha jahutada, et asi veel kindlam oleks. + klemm reeglina käib väga kergelt, - klemmi puhul on kolvi temperatuur tähtsam, sest klemmi mass suurem ja jahtub hästi. Aku kõikidele klemmidele tina külge ja siis nad omavahel kokku joota, olen nii juhtmejuppe kasutanud kui ka spets "sildu".

Kogu akupakk klaaskiudkarkassteibi abil kokku, siis see veniva teibi sisse mähkida (muutub suhteliselt veekindlaks ka) ning kõige lõpuks veel termokahanevasse rüüsi. Nii jääb väga ilus ja tugev pakk. Juhtme "väljatuleku" kohale olen ka termorüüsi pannud juhtme peale, et juhet kaitsta.

lauri wrote:Igal lennukil võiks ja peaks peal olema servo juhitav on-off lüliti, millega saab vajadusel kogu parda toite välja lülitada. Häire puhul võib see ka tahtmatult juhtuda

Nagu Sinu postist natukene hiljem kirjutati, juhtub ka "OFF" lülitiga (õigermini selle "emulaatori" tõttu).
Minu juhtumil poleks jälle olnud millegagi toda OFF-i olnud lülitada ja ausaltõelda mina vist kaine mõtlemise tulemusena sellist lülitit oma mudelitesse ei paneks:
1. Iseenesliku "lahtimineku" oht
2. Otsustushetke raskus - raadiohäire korral on alati võimalus, et häire "jalutab minema" just hetk peale "punaselt nupult" katte mahakiskumist, ning isegi veel väga viimasel hetkel taastunud juhtimine võib palju päästa
3. Täiendav komponent ahelas, mis võib vea anda (osaliselt kattub punkt ühega)

Ma tegin veidi rumalat nalja Väikese süvenemise tagajärjel jõuab vast igaüks tulemuseni, et loomulikult sellist on-off lülitit ei tuleks kunagi tarvitada.

Sort of "off" lüliti on fail safe. Mootor nulli ja muud tsentrisse. Cuprum oleks raadiol poweri maha tõmmand ja plaaner oleks muutunud vabalennu lennukiks.

I.

PS1 = et kasutage SPCM vastuvõtjaid, või vähemalt fail-safega PPMe
PS2 Vaadake ka kuulutuste rubriiki

õnneks juhtub selliseid crashe vähe,aga muidugi tulemused on alati fataalsed.Mul on ka olnud kunagi võimalus pealtvaatajana näha oma mudeli allakukkumist - probleem tehase akupaki klemmi purunemine.Tõsi küll-akupakk oli trelli jaoks mõeldud.Hiljem olen akupakid ise kokku jootnud kasutades saltserit ja jämedat vasktraadist silda,siiani ei ole probleeme olnud.Tõsi küll -Extral on nüüd Graupneri võimas akupakk,seda ei ole näppinud ja ei tea,mis seal sees on,eks mingi aja pärast peab uurima,seda enam,et servod kipuvad tasapisi selle mudeli peal ära lagunema-ilmselt suurema koormuse ja vibratsiooni tõttu.
Täna just Kolja kurtis,et oli oma vana Planexi Extra Piibel pilbasteks lasknud,põhjus ilmsel üks lühisesse läinud akupurk-3-ndal lennuminutil oli lennuk keeranud nina maa poole ja....täie vilega metsa sukeldunud.....ainult mooror ja servod olid alles jäänud,ülejäänu oli prügikotti kenasti ära mahtunud,puud tegid oma töö korralikult.

mina olen ka kõik oma akupakid ise jootnud, siiani pole miskit lahti tulnud, on vaid üks purk peale jootmist kuummusest tuksi läinud.

kardan, et minu lennuki akupaki üks joode tuli lahti peale maasse puurimist, kuna suure svammitüki sees ei ole midagi teda mõjutamas ega muljumas. Küll aga on/off lülitil murdus juhe joote tagant enne isolatsiooni algust...ehk siis oli millimeeter vasekiudusid paljas ja see koht vibratsiooniga ära nätsutatigi.


seega soovitan kõik jooted üle vaadata, ja katsuda juhtmed joota nii, et vaske kuskilt näha ei jääks (tina joota isolatsioonini), juhtme füüüsiline tugevus saab palju parem ja lisaks miks mitte kuuma liimiga tilk üleminekukoha peale veel.

Natuke vana teema kaevasin välja kuid...hakkas silma et video algas normaalse pildiga kuid siis tekkis kohe häire (kaadri paremas servas). Mootor nagu ei pöörelnud. Millest siis häire, kas see ei anna vastust crashi põhjustele? Kuskil suure voolu ahelas kadus kontakt... kui kaamera sai toite samuti üldiselt akult, siis oleks eriti võimalik variant.

Tuu h2ire on propeller, v2hemalt mulle tundub nii.

Jah, sorry, ei vaadanud korralikult. Sarnase crashi videos on ka näha et mootori käivitamisel tekib häire: http://www.youtube.com/watch?v=n4QY0X-sQls&NR=1
Lama kopteriga katsetades sai häirest lahti lihtsa LC filtriga...aga see ei päästa kahjuks toda plaanerit enam.

Hei,

ka see häire on propeller. Stroboskoobieffekt.

AndrusK

ak wrote:Hei,

ka see häire on propeller. Stroboskoobieffekt.

AndrusK

Mis minu matsu puutub, siis seal kaamera ja lennuk mingeid häireid ei omanud. Kaamera pildile "kardin" tekkib just nimelt sellest, et propp usinasti pildil ringi niheleb - kaamera aga teda ainult aegajalt ja siis kah vaid teatud kohtadest "vaatab". Lisandub veel pildi pakkimise efekt.
Video sai tehtud FCOv2'ga, mis on täiesti iseseisev karbike, kõige oma kaamera ja patarei osaga.

Lennuki alla tõi aga konkreetselt puldi "lolliks minek" - siiani välja selgitamata põhjusel[1] oli puldil arvamus, et ma hoian ühte elektroonilise trimmi nuppu all -> trimm põhjas & pult arvab, et peaks seda veel rohkem põhja lükkama ning kõik muud tegevused unustama. Tulemuseks juhitamatu lennuk, millel "saba ühes servas".

[1] Pult käitus lennuplatsil anomaalselt veel paar tundi, siis "tuli Karla koju". Hilisem "lahang" ei tuvastanud ei niiskuskahjustusi ega ka mitte tolmu. Samuti ei ole pult siiamaani enam lollitanud, kuigi ega teda Lama V2-st suuremate loomade ligi ei ole ka enam lastud.