Mudelismifoorum

Eile kollasel lennutades puutusin ka kokku kummmalite häiretega,seda aga ainult ühe mudeli puhul.
Ilmselt polnud tegemist raadiohäirega,kuigi ka see pole välistatud.
Plaaneriga keset mootorita lendu oli kuulda ESC piiksatusi,millega kaasnes ka juhtimise kadumine ja tüüride tõmblemine,minu jaoks täiesti mõistetamatu,õnneks häire oli perjoodiline ja mudel õnnestus ikkagi elusalt ja tervelt alla tuua.
Pean lisama ,et sellel mudelil on selline probleem olnud algusest peale.
Ehk on viga aparatuuri paigutuses,antenn,feriitrõngad,servojuhtmed,isegi ESC seaditamine jne.
Samas sellel masinal on mul olemasolevatest kõige parem vastuvõtja (Futaba R168-DF),ja ka väga korralik ESC (Robbe Roxxy seeriast),samuti servod on Futaba omad,väljaarvatud kere esiosas asuv metallratastega hiinakas(kasutan neid servosid ka teistel mudelitel).
Samas teine mudel mille varustus on tunduvalt tagasihoidlikum,lendab pidevalt ideaalselt ja ilma mingite häireteta,katsetasin kollasel neid tundlike kohti,kuis pidid raadiohäired olema.Mudel sisaldab suht odavat nn. hiinakat vastuvõtjat ja ka teised detaild on sama päritolu.

Täna lähen õhtul uuesti katsetama,tegin mudeli juures pisut muudatusi,mähkisin ESC juhtme feriitrõngale,muutsin vastuvõtja pagutust.
Ehk peaks antenni kerest välja tooma?
Mähiks ka teised servojuhtmed ferriidile?

Halb: Karmil maandumisel lömastab aku vastuvõtja. Regulaator on vastuvõtja kõrval, mootori juhtmed jooksevad kohe vastuvõtjast mööda. Antenn jookseb kohe regu kõrvalt mööda.

Mina üritaks regu panna võimalikult mootori lähedale ja vastuvõtja sellest kõigest võimalikult kaugele, selles mudelis peaks ju ruumi jaguma. Miks mitte vastuvõtja panna näiteks sinna tiiva esiserva piirile aku kohale.

Üldiselt see suht tavaline et Brushless süsteemidel tulevad häired, Ferriit rõngas signaal kaablile ja vastuvõtja toite ahelasse kondensaator on tavaliselt aidanud. Teiseks on soovitav vastuvõtja ESC'st eemal hoida. Ja põimida faasikaablid patsi.

Ise pole selleprobleemi otsa komistanud enamus ESC'si on minul töödanud suurepäraselt.

Kõigele eelnevale lisaks. ANTENN ei tohi iial jooksta koos teiste juhtmetega. Max kaugele kõigest ja ka parralleelsetest elektrijuhtidest.
Heal vastuvõtjal jookseb kõik sisse ikka antennist ja korpuse kaudu äärmiselt vähe.

100%-selt olen nõus Lauriga!
Lisaks soovitaks servode juhtmeid palmitseda või keerutada oma vahel.
http://www.hobbycity.com/hobbycity/stor ... oduct=6686

Kas regu ja mootori vahel olevat juhtmeid ei annaks lühemaks teha? Vaevalt see häireid tekitab aga ega see kahjuks kah ei tule.

Proovin ümber disainida.

Mootori enda juhtmeid tihtipeale ei lubata ise lühendada. Põhjuseks see, et mootori juhe ongi ise mähise juhe ja kui seal midagi halvasti käkid, siis mootor ei tööta. Regu mootoripoolsed juhtmed lühemaks on kõige lihtsam ja lollikindlam, mootori juhtmeid mitte puutuda (see on rusikareegle, kui tead mida teed, siis tee )

Esialgu teen järgmiselt:
1-Paigutan regu servo kõrvale,servo nihutan paremale,saab ka sabatüüri hoova paremini käima.(juhtmeid esialgu ei lühenda)
2-Vastuvõtja läheb mudeli lae alla aku kohale,antenn läbi kere ja klassikaliselt kiilu külge,sest praegu jookseb ta kere lõpuni koos pika kõrgustüüri servo kaabliga.
3-Ferriitrõngad kõrgustüüri ja eleroniservode kaablite kerepoolsesse otsa.
Kõrgustüüri pika (kõige pikem juhe) juhtme asendan palmikuga,joodan servojuhtmele otsa.Eleronijuhtmed ka palmikusse.

Peale seda katsetan ehk uuesti.

igasugune juhtmete põimimine on reeglina kasulik, midagi kahjulikku selles pole (v.a. antenn). Vihje - arvuti võrgukaabel ja selle "tööpõhimõte"!

Ja kuna konstruktsioon pisut muutub siis olude sunnil pean panema ka pisut lajema vastuvõtja standartse Futaba R136F.

Stiilinäide uutest servokaablitest,kõrgustüür ja eleronid.

Selliseid kaableid kasutas FUTABA väga vanasti:

Ega see ei päästa kui häire põhjust ei kõrvaldata. Terve maailm saab hakkama tavaliste kaablitega ja ma usun, et nad teavad, mida teevad.
Pats ja keerdpaar on ka küllalt eri asjad.

Mina kaa suurt servo kaablitele ei panustaks paras aja kulu nende kaablite ülejootmine aga kui soov ega see koha kindlasti halba ei tee.
1. viiks vastuvõtja ja ta antenni regust ja faasikaablitest eemale
2. lükkaks patsi moori/regu kaablid (pole vaja seal mingit tihedat patsi ehitada vad põimida nad 3-4 korda nii üle) sest sealt käivad läbi päris suured voolud ja päris tiheda impulssiga millega kaasneb rõve induktsioon.
3. tooks ferriit rõnga vahetult lähedusse pistiku juurde aga mitte kohe peale regust väljumist.
4. Prooviks esialgu servo kaableid kah regu vahetu läheduses mitte mööda lasta.

Arvan ise ,et põhiline probleem oli ikkagi vastuvõtja vale paigutus - mootoriregu ja aku vahel oli ta enne,toitejuhrmed ja mootori regu juhe jooksid üle ja ümber vastuvõtja.
Ja antennijuhe peaaegu vastu mootori regut.

Hei!

Köik eelpoolkirjeldatu omab toimet.
Panen oma mudelitesse vastuvötja vöoimalikult kaugele akust ja mootorist.
Tavaliselt pistan vastuvötja balspaulgale kinnitatult tiivast tahapoole, aku ja ESC vahelised juhtmed minimaalseks, vöimalusel ka mootori ja ESC vahelised juhtmed minimaalselt lükikeseks. Olulisem on aku ja ESC juhtme pikkus, et oleks minimaalne.
Veel väga oluline on töukevarraste, trosside jne. juhtelementide ühendus servodega ja omavaheline paigutus.
Kui selles osas on metallpindu, mis oamavahel kokku puutuvad, siis alati vöimalus, et kontakt liigendite vahel hetkeks kaob ja kohe tekib häire.

Edu!

Paigutus uuendatud,nüüdseks ka proovitud,võib öelda et sai ideaalilähedane,ei mingeid häirei rohkem.
Muidugi panin peale täiesti teise aparatuuri,sest see sobis paremini minu plaanidega ja mahtus ka kenasti minu poolt valitud kohtadesse.
Hetkel siis:
vastuvõtja - odav hiinakas aga proovitud ja töötab hästi.
mootor - Mega 22/20/3E
aku - Hypercell Z3200 18C 7,2V
servod - kõik Futabalt