Page 1 of 1

Razbor poljotov ! (lendude analüüs)

Posted: Thu May 08, 2008 14:18
by Ervin2
Nüüdseks käidud lendamas aktiivselt alates märtsi lõpust.
Üldiseks hindeks võiks panna - tugev kolm!
Aga on ka tõsiseid vigu:
- mudelite trimm on ilmselt olnud suht vale,kipuvad pumpama (mitte küll alati),mille tulemusel kiirusekadu,eriti madalal,ning maandumised mitmel korral on lõppenud mudeli vigastustega.
- pidev probleem madalal kõrgusel tagasipööramisega,ilmsed juhtimisvead,kipun nina tõstma ja tulemus jälle remont.
- ei suuda täpselt maanduda,ettenähtud kohta,kord tulen liiga kiiresti,kord liiga kõrgelt.
- olen eksinud ka mudeli suunaga,jälle madalal kõrgusel,mudel on olnud liiga kaugel ei saa aru kumale poole on nina - tulemus remont!

Kokkuvõtteks - umbes kümnest lennust üks lõpeb ebameeldivustega!
Tuleb kindlasti simulaatorile veel valu anda.
Ilmselt peaks kasutama Flapmixi.
Mudelite trimmimiseks ilmselt vajalik PROFFIDE ABI!
Vajalik teoreetiline ja praktiline koolitus õigete juhtimisvõtete osas!
AGA MA EI ANNA ALLA!

Posted: Thu May 08, 2008 14:26
by vana
Osta parem harjutusmudel, mis igast väiksmast apsust ei purune ja anna tuld.
Simulaatorist oled enamvähem välja kasvanud. Ka "õpetused" vajavad praktilist harjutamist...

Posted: Thu May 08, 2008 15:24
by [J]
Pumpamine ära ikka kõrgustüüri trimmeriga, seejuures erineva tuule ja ilmaga on parim asend erinev (eeldusel, et raskuskese ikka paikas on).
Kaugel ja madalal allatuult pöördeid teha ei tasugi. Vastu tuult S-tähe moodi vingerdades saab kõrguse alati paika ja tuulega madalal ringile minna pole mingit vajadust ...
Hetkel on kindlasti reaalsed lennutunnid tähtsad ja maandumistel tuleb riske vältida (100 m pealt äratoomine võtab remondist vähem aega). Täpsuse viimistlus võiks edaspidiseks jääda.
Alla anda on HILJA ja ainus rohi, mis aitab, on kokku paarkümmend tundi lennuaega.

Posted: Thu May 08, 2008 15:41
by ak
Hei,

pumpamine on jah probleem, selle vastu programmeerin kiirusehoidjat (autopilooti). Madal aga lendan ma enamasti kiiresti või siis maandun, seal probleemi nagu ei ole. Mudelite trimm on mingil määral müstika, minu arust sõltub see ka kõrgusest ja temperatuurist ja raskuskeskme õige asukoht pole kah alati ilmselge. Parimaid tulemusi olen saanud siis, kui raskuskese on niivõrd ees, et esimesena läheb stall'i saba - siis kiiruse langedes saba tõuseb, kiirus jälle kasvab ja tiiva stall jääb tulemata. Sõltub lennukist kah - Robbe Arcus'e puhul piisab aku canopy'sse asetamisest et stall'ist lahti saada, aga Maxie puhul ma ei teagi kui ette ma aku peaks panema, et esimesena läbi vajumine sabas tuleks. Maxie lend muutub nagu loogilisemaks siis kui aku just tahapoole nihutada, ma ei tea miks.

Kui mudel on liiga kaugel, siis ta on liiga kaugel ja juhtimine ei saagi õnnestuda kui tagasiside puudub või on lausa vale. Selle vastu aitab kas mudeli lähedal hoidmine või siis autopiloot mis lennuki koju toob...
Simulaator minu arust eriti ei aita, kuna tagasiside lennukist veel kehvem kui päris elus (ekraani resolutsioon jätab päris eluga võrreldes tugevalt soovida).

Paremad prillid ja rohkem praktikat - mis seal muud ikka aitab...

AndrusK

Posted: Thu May 08, 2008 15:47
by [J]
pumpamine on jah probleem
Kui enda lennukid jõuga pumpa lasen, võtavad nad 3-5 sumbuva pumbaga sellesi ise välja. Kui lennuk seda ei suuda on raskuskese või miski muu mäda (liiga väike stabilisaator jne.).

Posted: Thu May 08, 2008 16:22
by Ervin2
Kõik 100% apsudest on olnud tagasipöördel maandumisele tulles,ma arvan et siin aitab ainult juhtimise õppimise ränk töö ja mudelite õigeks trimmimine.
Oleks need apsakad väiksed oleks ok - need apsakad on suurematsorti ja nende puhul pole oluline ,kas lennata treeninmasinaga või tippmasinaga.
Üldjuhul on tippmasinad õhus ja ka maandumisel paremad ja ka kuulekamad,aga ma võin ka õelda ,et tippmudeleid mul pole.
Ka seda olen tähele pannud ,et eilne supertrimm võib täna väga mööda olla.

Posted: Thu May 08, 2008 22:00
by arne
Õigesti projekteeritud lennuki puhul (saba tiiva suhtes õige suurusega ja õige koha peal) tähendab pumpamine liiga ees olevat raskuskeset. Liiguta seda tasapisi tahapoole ja muuda iga kord trimmi.

Arne

Posted: Fri May 09, 2008 10:27
by Ervin2
Ma ise mõtlesin jälle ,et ehk on raskuskese liiga taga ja nina kerge.
Kuna mudelid on ostetud,siis projekteerimise osas ei oska sõna sekka öelda.

Posted: Fri May 09, 2008 10:32
by arne
Kui ostetud, siis tõenäoliselt enamvähem õigesti projekteeritud. Või loodetavasti.

Aga pumpamine on kindel ninaraske mudeli tunnismärk.

Arne

Posted: Fri May 09, 2008 10:36
by arne
Siia juurde kulub ära see artikkel:

http://polecataero.com/articles/cg-location

Mark Drela on pooljumal. Umbes nagu purimudellennunduse Linus Torvalds.

Arne

Posted: Fri May 09, 2008 10:39
by arne
Ja kui juba lugemiseks läks, siis loe ka

http://polecataero.com/articles/using-t ... mal-flying

Arne

Posted: Fri May 09, 2008 11:14
by Ervin2
Ehk nagu ma aru saan peaks raskuskeskme viima võimalikult taha ja siis mudeli õigeks trimmima.
Viimastel lendudel viga oligi,et hakkasin akut taspisi ette nihutama,st viisin raskuskeme võimalikult ette.
Tõusul ja mootorlennul oli kõik ok,aga planeerimisel hakkas kohe pumpama ja tuli päris palju alla trimmida,et lend stabillne oleks.
Sellest ilmselt ka läbivajumised ja hädad väikestel kiirustel.

Posted: Fri May 09, 2008 11:16
by ak
Hei,

raskuskeskmega on veel selline lugu, et kui tiivad koosnevad kahest poolest ja nende kinnitus lubab neil mingil määral liikuda, siis võib lennuki raskuskeskme asukoht ja käitumine muutuda ka lennu ajal. Ma olen mõelnud, et kas seda võiks ära kasutada - kui on vaja kiiremalt lennata, siis muudad tiibade noolsust ja peaks vähenema nii õhutakistus kui ka suurenema stabiilsus..... Teinud ma seda reaalselt ei ole.

Mingil ajal oli plaan panna aku lennukis kelgu peale ja liigutada seda servoga lennu ajal. Ka seda pole reaalsuseks saanud:-)

On keegi midagi sellist teinud?

AndrusK

Posted: Fri May 09, 2008 11:35
by [J]
peaks raskuskeskme viima võimalikult taha
Tuleb viia õigesse kohta (kusagil kindlasti kirjas).
Liiga tagumise raskuskeskmega on omad hädad. Lennuk muutub väga kipakaks ja halvasti juhitavaks jne.
Mingeid imelisi süsteeme pole enne mõtet aretada kui tavameetoditel hakkama saadakse. Muidu läheb asi päris käest!

Posted: Fri May 09, 2008 11:48
by Ervin2
raskuskese tavaliselt ehitusjuhuses kirjas ca mingid millimeetrid tiiva servast,umbes täpselt tiiva esimese kolmandiku peal,või nõksa tagapool,kui tiib on nooljas.
Minu mudelitel 55-65mm tiiva servast.
Nende mõõtude vastu ma patustanud pole,tavaliselt teen väikese märgi vildikaga tiiva alla ja enne lendamist tõstan masina näppudega üles ja vaatan ,kas on balansis.

Posted: Fri May 09, 2008 16:44
by arne
Servoga liigutatavat akut olen näinud piltide peal ühel suurel PSS lennukil - mingi neljamootorilise reisilennuki koopia. Sellel visati enne maandumist mootoridmulaazid minema, et need katki ei läheks ja siis servoga viidi samal ajal aku teise kohta, et raskuskese paigas oleks. Suured ilma mootorita koopialennukid on üsna tundlikud raskuskeskme suhtes.

Liiga taha on loomulikult paha. Lennukil on neutraalpunk - raskuskese peaks sellest natuke eespool olema. Drela seletab seda nii hästi, et mul ei ole mõtet mingit oma ümberjutustust aretama.

Kõige olulisem on see, et sa pead seda raskuskeskme liigutamist tegema vähehaaval. Pärast iga sammu lennuki ära trimmima ja mitu lendu tegema, et korralik tunne tekiks. Tuulevaikus on väga abiks. Endal kulub paar õhtut, et ümberehitatud lennuk heasse seadesse saada.

Arne

Posted: Sun May 11, 2008 11:24
by mart
Hei!

Ostetud mudelite puhul ei hakka ma alguses mötisklema, kus raskuskese olema peaks, vaid panen selle sinna, kus see joonisel asub, soovituses kirjas on. Töötab alati.
Allatuult tagasipöördel mudeli kaotamine on probleem omaette. See vöib ka öigesti tasakaalustatud mudeliga ette tulla. Ma näen pöhjusi järgnevas:
1.Vead, mis tulenevad parema ja vasaku poole segamini ajamisest.
2. Alla tuult tagasipööre seab mudeli tuule suhtes väga ebasoodsasse asendisse, kiiruse möttes, ja mudel variseb, kas üle tiiva vöi körgustüüri.
Selle vältimiseks peab mudelil olema piisavalt kineetilist energiat, et ületada tuule suuna mutusest tekitatud möjusid.
3. Kui lennutada ebatasasel, künlikul, maastikul, siis tihti juhtub tagasipööre tuulevaiksesse piirkonda, kus mudelile möjuvad jöud hoopis erinevad sellest, mis möne sekundi eest olid. Kui seda olukorda valesti hinnata, siis kohe mure kaelas.
4. Köige olulisem, viga tehakse juba enne pöördesse minekut....

Posted: Wed May 14, 2008 17:47
by Ervin2
CG: 60 mm from the LE
Stabiliser: + - 6 mm
Rudder: + - 10 mm
Ailerons: + 10 mm / - 4mm

Sellised mõõdud raskuskeskme ja tüüride käikude kohta.
Mul endal tulid tüüride käigud tunduvalt suremad,isegi kordades.
Stab ca 20 mm
rudder ca 35mm
ailerons ca +25/-10mm
Kas tasuks vähendada käike mehaanilisilet teel(servo kangid lühemaks),puldist EPA seaded servodele,või jätta nii nagu on ja teha Dual rate reziim õigete seadistustega.