Mudelismifoorum

Ehitasin juba ammu Kullo lennumudelismi ringis valmis ühe 2m plaaneri, aga pole seda siiani lennutanud, kuna ei julge üksinda kummistarti sooritada. On olemas ka kumm (30m pikk, seest tühi, läbimõõt ligikaudu 7mm). Kas on siin mõned oskajad, kes võiksid jagada soovitusi ja nõuandeid edukaks stardiks? Kui suur peaks olema see langevari, mis kummile külge vaja panna? Kuidas ehitada see konks lennuki külge, niiet see lahti ei tuleks?
Tänan!

Langevari on rohkem nagu üks hea lisavarustus mis pärast starti kui kummi on konksu küljest lahti haakinud kannab nööriotsa uuesti allatuult põllapääle sirgu. Ja ta peab olema niisuur, et jaksaks kerke tuulega nööri allatuult vedada. Mudu kukub nöör enamvähem otse alla hunnikusse.
Konksu pead kinnitama ikka nii paarikilose tugevusega ja lennuki kere peab ka konksu kinnituse juurest pisut ikka tugevdatud olema, et kere ennast puruks ei rebi. Kindlasti oleks kasulik konksu asupaik reguleeritav teha, et vastavalt ilmale ja ka raskuskeskme reguleerimisel konksu otse põllupeal kiiresti regullida saaks.

Hei!

Väga head nöuanded!
Lisaksin omalt poolt juurde, 30 m kummi ja sinna juurde nii 100m jöhvi oleks hea kombinatsioon. Kummi poolne ots vaiaga maa külge, kusjuures kummi ja vaia vahel vöiks olla liigend, mis lubab kimmil pikiteljes pöörelda. Vai peab ka korralikult maas olema. Mul korra vai välja tulnud, tuli päris hea hooga vastu lennukit ja kätt. Vöib ohtlikuks osutuda.
Konksu kinnitus mudelile kindlasti hea, kui muudetav, kuid lihtsam variant oleks tugevamast puust klots vaiguga kerele sissepoole kleepida ja siis väljast konks keermega sinna sisse keerata ja liimiga fikseerida. Asukoht peaks olema veidi eespool raskuskeset, ca 1 cm.
Nööri otsas peaks olema metallröngas, mis konksu otsa läheb, peab vaatama, et kinni ei kiilu ja vabalt lahti tuleb konksu küljest.
Kui see osa OK!, siis kumm vastu tuult maha ja mudel nööri otsa ning ca 100 sammu tömmet ja ..... läks.

Edu!

Kas keegi siit foorumist ka muidu sellist stardiviisi kasutab? Üksi ei julge kuidagi proovida. Võibolla vaataks algul mõnda proffessionaali pealt, kuidas ta seda teeb oma plaaneriga. Veelgi parem oleks kui ta teeks minu ehitatud plaaneriga ühe proovilennu, et veenduda, et kõik on korralikult trimmis ja hiljem student mode's koos mõne kogenenumaga teen siis oma esimese lennu.

Mina kasutan vahetevahel harva stardikummi, üldiselt lasen elektrikat ja nüüd olen juba vintsile üle minemas.

Aga kas sul 24-25 mai Riidajale pole võimalik tulla? Seal on koos vabariigi aktiivseim plaaneriseltskond, saaksid kindlasti abi ja soovitusi.

Kahjuks pole võimalik nii kaugele tulla.

Minu esimene start raadioplaaneriga: Enne seda olen vedanud jõhviga üles A1 tesid. Üleüldse olen teinud elus kaks A1 te ja seejärel raadioplaneri. Enne ülesvedamist viskasin mudelit mõned korrad kõrge vilja sees, et näha kas raskuskese on õiges kohas ja kas kõik paigas. Natukene timmisin kõrgustüüri ja seejärel tõmbasin jõhviga üles. Appi võtsin venna, kes ei olnud kunagi lennukit käest lahti lasknud aga sai väga hästi hakkama. Üldiselt kui mudel on paika timmitud siis lendab ta ka ilma puldita nii et väga ei maksa karta. Ülesvedamisel tuleb arvestada, et kui mudel hakkab paremale või vasakule jooksma siis tuleb puldist pöördetüüri anda. Algaja puhul on siin kõige suurem risk, kui annad tüüri valelepoole tuled hooga maase . Proovisin selle oma mudeliga ära, kuid kuna esitiivad olid kereküljes kummiga siis midagi väga ära ei lõhkunud. Kui A1 te üles vedasin ja ta hakkas kõrvale kalduma, siis piisas kui jõhvi järgi andsin, lennuk keeras ennast ise jälle risti, kui raadio planeriga nii lihnte ei olnud. Tuli ikka pult appi võtta et lennuk jälle õigesse suunda saada.

Kummiga on kindlasti lihtsam startida, kuna saad ise lennuki taga vaatada ja puldist korrigeerida. Jõhviga pead jooksma, ühes käes jõhv, teises käes pult ja siis veel arusaama üleõla vaadates, kuhupoole pöörama peab , algaja jaoks pisut keeruline. Aga vigadest õpibgi kõige paremini. Kui sa siiski ei julge üksi proovida, võta ühendust.

Heiko wrote:
Kummiga on kindlasti lihtsam startida, kuna saad ise lennuki taga vaatada ja puldist korrigeerida. Jõhviga pead jooksma, ühes käes jõhv, teises käes pult ja siis veel arusaama üleõla vaadates, kuhupoole pöörama peab , algaja jaoks pisut keeruline. Aga vigadest õpibgi kõige paremini. Kui sa siiski ei julge üksi proovida, võta ühendust.

Mõistlikum on panna abiline jooksma ja ise mudel lahti lasta. Saab kõvemini tõmmata ja kuna on võimalik normaalselt juhtida tuleb stardikõrgus palju suurem. Ei tea ühtegi raadioplaaneri lennutajat, kes ise jookseks:)