Mudelismifoorum

Mida arvata vaidtiivast (varem nimetasin seda tiiblennukiks) ehk sisuliselt vaid ühest tiivast koosnevast lennukist ? Näiteks Hydrasnake. Ühe YuoTube video järgi paistab see olema päris hea lendaja http://www.youtube.com/watch?v=62y9s6VN ... re=related

Kui kellelgi on vahetuid kogemusi mistahes vaidtiivaga siis oleks huvitav siinkohal neid lugeda.
Kuidas lendab?
Kuidas juhtimine?
Kuidas tuulesse suhtub?
Kuidas stardib / maandub ?
Millised probleemid esinevad?
jt. küsimused.

Eesti keeles on kutsutud vaidtiivaks. Lendab nagu lennukid ikka. Timmimine ja tiivaprofiilid veidi omamoodi.
Teoreetiliselt võiks lennata tavaskeemist pareminigi.
Üks sellel aastal Eestis ja väga hiljuti ning palju lennanud lennuk:

Vigurlendu tegi väga hästi. Kaal peaaegu 300 grammi ja mõnekümnegrammise outrunner mootoriga.

Väga tähtis on raskuskeskme koht. Samuti tulevad stabiilsusele kasuks suured kiilud/verikaalsed stabilisaatorid.
Enda üks viimane ja väga edukas vaidtiiva projekt:
http://www.youtube.com/watch?v=N-mjI7C6f0k

Vaidlen veidi.
Raskuskese sama tähtis nagu ikka. Selle määramine nõuab aga algteadmisi geomeetriast, sest tiib on üldjuhul noolekujuga ...
Suurem stabilisaator muudab alati lennukit stabiilsemaks, ainult saba takistus kasvab.
Kiiluga ("püstine stabilisaator") on nii, et õige on ainult ÕIGE suurus. Liiga suur põhjustab spiraalse ebapüsivuse ja liiga väike nn. "Hollandi sammu" - lennuk lendab vinta-vänta, nagu purjus inimese kõnnak.
Mardi lennuk on tõesti super ja hea käsi on tal ka!

Mis siis saab kui vertikaalsed stabilisaatorid ära jätta?
Kas oleks mõeldav vertikaalsete stabilisaatorite asemel kasutada güro juhtimist?

Vaidtiib on rohkem ekstreemsportlaste relv, tehakse korrarraga mitu tükki ja lastakse õhuvõitluses või mäeveeru tuules puruks.

Gürost pole ju kasu, ainukesed liikuvad tüürid jäävad elevonid, nendega aga ei saa vältida flat spinni/pöörisesse minekut. Lennuk lendab nagu ise tahab ilma kiiludeta/väikes(t)e kiilu(de)ga.

Kiil annab lennukile teekonnapüsivuse. Hollandi samm ongi see, mida Mart63 kirjutas.
Kiilu suurus on kriitiline ja mida väiksem on õlg (kaugus raskuskeskmest) seda suurem kiil tuleb.
Mart63 videol asuvad kiilud raskuskeskme vahetus läheduses ja seetõttu on nad suured ja lausa 2 tükki, et pindalast jätkuks.

Mina tegin kunagi endale sellise eksemplari:
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d&id=Tiib1

Selline vaidtiib on loomult suht hea lendaja ainult tüürikäigud peavad olema hästi väikesed. Suurim häda oli minu jaoks lennuki start. Probleem selles, et start tuli teha seisva mootoriga - töötava mootoriga oleks näppudel väga valus olnud. Pisikene 400 seeria mootor aga ei suutnud piisavalt kiiresti lennukile kiirust anda. Kukkumistel on see üpriski vastupidav. Pildil oleval eksemplaril on valgest põrandavahust tiib, mille esi ja tagaserv oli 1,5mm balsaga kaetud. Lisaks veel kaetud kilega - rohkem edevuse pärast. Asja vedas 2s LiPo. Viimati tegin lennukile haiget, kui ma raadiosaatja vahetamisel servokäigud liiga suureks tegin. Lõhkusin ühe tiivapoole kiilu ära. Mis puutub raskuskeskmesse, siis see on üpriski tähtis. Kuid see olgu pigem natukene eespool. Lihtsam lennata.

Tarmo

Vaidtiib lennuk meeldib mulle selle kuju pärast. Selline mõnus ulmeline välimus. Juba ammu olen tahtnud ühe hea suure vaidtiib lennuki soetada. Pole selleni jõudnud, sest kõike muud huvitavat on samaaegselt käsil olnud. Kuid võib-olla sellel suvel. Kui on häid soovitusi siis loeks neid siin meeleldi.

Äkki teha impelleriga? Viskamisel poleks näpud ohus ja korralike impellerite kasutegur pidavat ka hea olema:
http://www.shredair.com/fan.html

Ka minule on vaidtiivad tundunud pikemat aega huvitavad just nende manööverdusvõime ja lennuomaduste tõttu.
Kui ehitan siis ilmselt impelleriga ,nigu J soovitas,lisab ilmselt kõvasti dünaamikat.
Siin üks pilt eestis müüdavast http://www.hobbybox.ee/?k=1&t=575

võib teha plaaneri aga ka kiiresti lendava. Siin üks impelleriga ja 360 km/h lendav:
http://www.shredair.com/vector.html

Aga kas keegi oskab vaidtiiva ehitamiseks jooniseid juhatada

http://www.profili2.com/eng/plans.asp

isiplot´iga printides päris talutav

Kuidas vaidtiiba inglise keeles nimetatakse?

Kas "delta"?

AndrusT wrote:Kuidas vaidtiiba inglise keeles nimetatakse?

Kas "delta"?

Flying wing aga eks heal lapsel ikka mitu nime. Rcgroups foorumis lausa oma teema neil http://www.rcgroups.com/flying-wings-211/

Delta vist suhtkoht kolmnurkne vaidtiib:D

Ongi flying wing. Paar abiks linki www.aerodesign.de - seal on abiks kalkulaator tiiva kontrollimiseks ja palju kolmvaateid ja profiile ja juttu.

Ja kui kergema vaevaga tahad abiks tiiba teha siis vaata http://www.aff-cnc.de/aff/ger/nurfluegel.html

Arne

Soetasin endale Robbe Hydrasnake nimelise vaidtiiva.
Klõpsasin allolevad pildid vahetult peale lennuki valmis saamist. Lennanud veel ei ole, ootan ilma.

Tegin helikopteri pealiskattest elektroonika (peal) ja aku (all) kaitsekesta. Ees olev puna-sinine teravik on pehmest materjalist põrkenina, mille tegin laste mängukuubikutest. Lennuk sai minu jaoks küllalt ulmelise ilme.

Kas pildil polnud veel tiib kokku liimitud, või seal ongi sul allapoole v-kuju?

Kõik on kokku liimitud. Tegin kõik juhendi järgi. Tagurpidi väike V-kuju tekkis tõesti. Selle vältimine oleks tähendanud aga liimitavate pindade käsitsi üle lõikamist, mida ma ei pidanud ka õigeks, sest milline on siis see õige nurk. Tahaks loota, et Robbe insenerid on ikka õige toote välja mõelnud.

Siis oleks pidanud kogu asja teistpidi(upside-down) ehitama ehk? Eeldusel, et tiivaprofiil on sümmetriline..

mis seal ikka... tuleb siis kõht üleval lennata:D

Kas see on ebareaalne, et ehitasid tiiva kokku valet pidi - nö kõht üles poole ? Või on tehases äkki tiiva kleeps valele poole kleebitud ja seetõttu ongi tiib valet pidi koos Enne esimest lendu julgeks soovitada mehiselt exponentialit kasutada, et kesk-asendis tüürid vähem tundlikud oleksid.

Kritiseeriks õige kah!
Nõelteravad lennukininad on määrustikuga keelatud. Tavaliselt on antud minimaalne lubatud ninaraadius.

Edukaid lende!

Ninaraadius ninaraadiuseks aga vaevalt, et pehmest vahust ninaga erilisi vigastusi tekitada õnnestub:)

[J] wrote:Kritiseeriks õige kah!
Nõelteravad lennukininad on määrustikuga keelatud. Tavaliselt on antud minimaalne lubatud ninaraadius.

Edukaid lende!

Määrus? Paluks linki riigiteatajale.

tola555 wrote:Määrus? Paluks linki riigiteatajale.

http://www.fai.org/aeromodelling/documents/sc4
Vähe Riigiteatajast kõrgem tase, aga äkki sobib.

Vastuseks nõelterava nina kohta võib öelda, et sellise ninaga on lennuk originaalist ohutum, sest see materjal on tõesti pehmem kui EPP. Võin selle püramiidi ka tömbiks lõigata, kuid esialgu tundub nii ilusam olema.

Ega see lennuk nüüd nii tagurpidi V ka pole. Pildil lihtsalt paistab, sest akupakk on ees ja tagumised tüürid vastu põrandat.

Profiil ei ole sümmeetriline, kuigi väga lähedal sellele. Ma ei usu, et olen kokkupanekul vigu teinud.

Kahjuks pole endiselt jõudnud lendama, kas pole olnud ilma või siis on endal midagi olulisemat teha olnud.