Mudelismifoorum

Sooviks teada, mis servosid kasutate/võiks kasutada 1.5m kodukootud DLG viskekal:
1. full span flaperonidel
2.kõrgustüüril
3.pöördetüüril
Mis jõud ning kiirus oleksid essentsiaalsed?
Dlg puhul on küllaltki tähtis ka väike voolutarve?

Mark Drela kuskil defineeris mis omadusi peab vaatama eri kasutuskohtades. Kui alustada tiivast, siis esimene küsimus on see, et mis mahub. Vanast ajast on Dymond D-60 olnud kõva tegija. Uuemal ajal on D-47 olnud kasutusel. Pmst on need ok servod. Jama on - vastikult temperatuuritundlikud, vastikult lödid. Mulle absoluutselt ei istu nende pehmus ja tsentreerimise ebatäpsus.

Hitech HS-45HB tundub olevat abiks. Ma ostsin neid neli tükki tiiva (kahe tiiva) jaoks aga pole paikapanemiseni jõudnud. Hammasrattad on soliidsed, on väga väike lõtk - aga selline terav mitte pikke lödi ala nagu D-60-l. Paksemad kui D-60 aga piisavalt õhukesed et SG tiiva siise RDS konfis minna.

Kui paksemat servot kasutada, siis mina fännan Sanwa SX-091 (Airtronics 94091) - võtab vähe voolu, on tugev ja täpne. Nelja aasta jooksul kõrgus ja pöördetüüri peal null probleemi. Saadavus võib kahtlane olla.

Muidugi - nüüd on nii Futabal kui JR kui Hitecil tulnud uusi tillukesi digiservosid S3154, jne. Aga nendega kogemust ei ole.

Eriti kõrgustüüri servo puhul on tsentreerimine ja temperatuuristabiilsus väga tähtsad.

Arne

Äkki oskab keegi kommenteerida servosid Ripmax SD150 ja Ripmax SD100.
http://www.hyperflight.co.uk/products.a ... ASTER%2D2E
Kallid on nad küll, aga äkki ka head?

10 grammistest on arvukatel T_Rexidel edukalt testitud HS-56 ja HS-65, mis on ka temperatuuritesti ülihästi läbinud:
http://www.f1a.info/en/electronics/servo-test.html

Need Ripmaxi omad ongi samad mis Dymond D-60 ja D-47. Silt on teine. Samamoodi on Robbel sellised servod ja TopModelil. Ja Protechil. Popp kraam.

Need Hitechi omad on kah kindlasti head. Natuke paksud ja rasked ainult võistlus-DLG-le.

Arne

Ei hakka sama asja pärast eraldi teemat tegema,ka väike servomure.
Nimelt 2,5-3m plaaneri tiiva sisse on vaja 4 servot,siis 2xeleron ja 2xflap.
Dymondis olen suht pettunud,kasutasin DYMOND D 200 BX BB'd ja kõigil neljal servol on hambad maas,kuigi neile nagu valu ei andnudki.
Kaks lagunesid kodus eleronide trimmimise ja seadistamise käigus,hiljem ka teised kaks umbes samades olukordades.
Peaks vist võtma prooviks 250 MG,ehk on tugevam.
Hetkel olen paigaldanud tiibadesse Hitechi ja Robbe servosid,nendesga on ok.

Aga minul vahuplaaneri tiiva sees hiina 5g servod ,kõik spetsid kes sellega on lennanud ütlevad ,et elleronid ei toimi ,et on kuidagi tundetud ja mudeli pööramiseks kindalasti tarvis aidata pöördetüüriga ,.oleme otsinud põhjusi tiibade V kujus või mida iganes .Äkist on viga servodes,veitsa üle käivad ka. Vaatake seda Robbe mudelit videos http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=763290 kas teie arvates võib olla viga liigses tiibade V asetuses
ok kiskus vähe off-topikuks

Sul olid ju juhikuõlad tüüride küljes tagurpidi, eleronid liikusid rohkem alla kui üles. Tegelikkuses peaks vastupidi olema. Need 5g servod lihtsalt nõrgad(ehituselt). Sama firma 9g on hoopis teine asi.

5 grammised lihtsalt ei jaksa. Raskete plaanerite tiivas võiks olla mingid HS-81, HS-82 mõõdus servod vähemalt ja MG tüüpi (metallhammasratastega).

Tolles aeglases ning tillukeste eleronidega plaaneris jõu poolest jõuaks, 9g jõuab veel paremini ning peab kauem vastu ka.

Õlakud sai sama õhtu teist pidi keeratud
Aga kas mitte nii ei ole ,et kui sisemine eleron rohkem üles keerab siis vajub mudeli nina viraazis rohkem alla kui eleronide sellise liikumise korral kui sisemine eleron on tiiva suhtes sirge ja välimine aint tõstab

Siis ju ainult välimine ka takistab. Tuleb tahetavale pööramisele vastupidine efekt, lennuk tahab keerata ümber välimise ning takistava eleroni teisele poole. See ongi see "külje ette minek" ainult eleronidega pööramisel.

Sul mart vist õigus ,endal kuidagi see läbivajumine kompleksiks
Aga kas mingi güro kasutamine ei anna algajale effekti ,et oleks algajal kuidagi stabiilsem või nii.....

Ei tasu kunstlikuks ajada, tuleb ikka otsast ise pusima hakata, kui ikka õigesti selge, siis palju lihtsam muule lennukile üle minna ja ei pea hakkama gürost ümber õppima.

Hei,

gyro ei ole mingi imeriist, mis ise kõik stabiilseks teeb, ka teda tuleb osata kasutada ja häälestada. Algajale on parem kui reguleerimist vajavaid kohti vähem.
Kuna mul jäi peale Helicommandi ostu GY-401 üle, siis proovisin teda panna plaaneri sisse pöördetüüri stabiliseerima, aga mingit erilist kasu temast polnud. Kui ülekanne sai tundlikuks timmitud, siis kippus saba väristama, madalama tundlikkusega joonistas S-e taevasse (heading hold rezhiimis). Ilma heading hold'ita ei saanud eriti aru, et ta oleks midagi teinud. Voolu tarbib ta kah mehemoodi, tunde järgi 2..3 servo jagu. Võib-olla oleks mõistlik, kui gyro hoiaks tiibade kallet ja seaks suunda niimoodi, aga mul olid eleronid eri kanalites ja ei tahtnud hakata gyro taha miksimist ehitama.

AndrusK

On olemas spetsiaalsed tiivagürod kah ju. Kunagi oli isegi siin foorumis üks müügil.

Hei,

anyway, minu arust on lennukitel gyrodel reaalselt 2 kasutuskohta:
1. 3D manöövrid, ehk propelleri otsas rippumise lihtsustamine
2. teliku juhimine õhkutõusul või siis maandumisel, et lennuk ikka sirgelt läheks (sellest räägitakse peamiselt jet'ide kontekstis).

AndrusK

Pole endal güroga kogemust, kuid arvan, et näiteks elektrilennukite stardis aitaks güroga stabiliseeritud kiil ikka päris palju kaasa.
Samamoodi võiks gürost abi olla ka RC raketaplaani või miks mitte ka viskeka stardis.
Juba normaallennus olles tulevad mängu juba lennuki eripärad ja lihtsalt oskus kõike võimalikult optimaalselt teha.

Aastal 2001 oli gyro DLG-de peal suur hit. IHLGF-l tulid mingid tüübid sellega välja. Tulemus oli see, et kõik ümbruskonna poed osteti neist tühjaks. Lennuk läks üles nagu relsside peal.

Aga pärast seda kui õpiti piisavalt jäikasid sabatorusid tegema ja õige visketehnika leiti on gyrod praktiliselt kadunud - annavad ainult lisakaalu.

Asi mida tasub silmas pidada on see, et igasugu nippidega saavutatav efekt tuleb millegi arvelt. Näiteks see vastupöörde (adverse yaw) kompenseerimine kaldtüüride ebasümmeetrilise liikumisega tekitab lisatakistust. Sisuliselt sa hoiad lennuki õiges suunas lisatakistuse abil. See on ebaefektiivne. Palju efektiivsem on õppida pöördetüüri kasutama. Sama lugu on kaldtüür->pöördetüür miksiga. See toimib ühel kindlal kiirusel. Tundub, et mis see külg ees termikas tiirutamine siis ikka niipalju halvem on aga tegelikult on vahe väga suur. S.t. kui sa suudad kald- ja pöördetüürid koordineerida (ja mudelil on see tagasiside puudumise tõttu raske), siis püsib lennuk ikka imeliselt kaua üleval.

Teine asi, mis kaldtüüride ebasümmeetrilise liikumisega kaasa tuleb on lennuki pikkisuunalise kalde (pitch) muutus lennuki kallutamisel. Probleem on selles, et summaarne tõstejõud tiival langeb. Saba aga tõstab endiselt. Seega vajub pöörates lennuki nina alla. Allavajumise määr sõltub kaldenurgast. Seda peaks kõrgustüüriga kompenseerima. Aga siis on jälle raske aru saada millal sa kerget termikat riivad. Ideaalis peaks lennuk lendama ise otse ja kõrgustüüri ei peaks näppima.

Ise õppisin pöördetüüri kasutamise ära ja kaldtüüride ebasümmeetrilist liikumist ei kasuta.

Arne

Kas termikaringi lendab pöördetüüri abil ja kaldtüüriga vastu, et sügavpöörangusse ei läheks?

Jah, just. Pöördetüür hoiab ringi raadiust ja kaldtüüriga hoiad lennuki kallet. Ja kõrgustüüriga kompenseerid vähenenud tõstejõudu (tiib "veab" viltu). Kui sa täpselt pihta saad (s.t. lennuk ei lohise külg ees ja ei pikeeri), siis on ikka väga mõnus vaadata lennukit.

Dr. Drela artikkel veelkord: http://polecataero.com/articles/using-t ... mal-flying

Arne

Kas lülitiga, eelnevalt timmitud niiöelda fikstermikaringe ka kasutatakse?

Ei ole kunagi kuulnud. Ma ise kunagi mõtlesin, et võiks sellise preseti teha. Aga siis sai asi lihtsalt käppa ja ei viitsinud enam. Eks see vajalik ringi raadius varieerub - suures termikas pole mõtet väga kiireid ja kitsaid ringe teha.

Arne

Kas termikasse sattumiseks tuleb ikka jõhkralt kõrgele visata?
Mina oma iseehitatud plaanerit väga virutada ei julge, äkki sellest põhjus, et olen terve selle plaanerdamise peale leidnud vaid ühe korra termika, seda kuskil 15m kõrgusel ning kruusatee kohal.. Sain lennata selle paiga ümber kuskil minut, ei tõusnud ega langenud, lihtsalt hoidis.Kui see üldse oli termika?

Kui lennuk ei vaju siis on termikas. Mina olen kõige madalamalt saanud termika kätte kahe meetri kõrguselt. Hea ilmaga on praktiliselt võimatu mistahes kõrgusel termikasse mitte sattuda :) Näiteks eile õhtul kuskil 8 paiku kollasel - tuul oli täitsa tugev aga vähemalt kaks korraliku (kellaaja ja ilma kohta) termikat käis läbi, mis lendu ~ poolteist minutit pikemaks venitasid.

Kasulik on termikamärgid selgeks teha. Siis tead mis hetkel visata. Kuna termikas õhk tõuseb aga loodus tühja kohta ei salli, siis voolab kõrvalt jahe õhk termika poole. Tekib lokaalne tuul. Liitudes päristuulega hakkab tuule tugevus muutuma. Kui tuul vaibub, siis tuleb termikas peale. Stardi kohe ja hakka tiirutama - üsna tõenäoline et hakkad üles minema. Kui tuul tugevneb, siis kihuta allatuult - termikas just möödus. Kui lennuk on heas trimmis ja lendab ise otse, siis lase tal lennata. Kui ta reageerib - keerab vasakule või paremale, siis keera vastu ja hakka tiirutama. Idee selles et tõusev tiiv riivas termikat ja keeras su sellest eemale. Tugeva termika korral tuleb päris tugevalt vastu keerata.

Arne

Eks see oli kogemuse ja katsetamise asi kah. Peab uue mudeli tegema ja tõsiselt harjutama hakkama.
Kust hea hinnaga sababoome leida? 6mm süsitoru ei kõlba kuskile..
E: Otsin siin jooniseid vaikselt, ainuke mis vähegi tuntud ja heakskiidetud on
Apogee 36"/40". On need liiga väikesed tõsiseks lendamiseks? Tegu Mark Drela lennukitega. Kui suurendaks 50"-ni ?

Ukrainast :) Seal on mitmeid tegijaid. www.airplane-model.com on kõige tuntum. www.f3-modellbau.de müüb kah häid torusid. Aga enne kontrolli kas nad hetkel opereerivad. Transa paneb muidugi hinnale kõvasti otsa. Käest-kätte saaks odavamalt. Vabalennumehed võivad Ukrainaga suhteid omada ja liiguvad kah ringi - äkki nad saavad aidata. Ahjaa - ja ära lepi mingi suva toruga vaid DLG jaoks tehtuga. Al-C-Al toru ei soovita, liiga habras.

Arne

Suurus loeb küll. Kui vähegi kannatab soovitaks kohe 1.5m peale minna. RC Groupsis oli ka balsast SuperGee-st kunagi pilte ja minu meelest pole see ainus olnud.

Vaata ka http://www.tmrmodel.cz/links_dlg.htm ja seal Japan inspiration. Seal on ikka erilisi imesid. Japsid on balsaviskekate järgi hullud.

Arne

Kuskil pole jooniseid. Peab ise leiutama hakkama vist.
Mis profiili kasutada balsa build up tiival?
Drela AG03 (root, chord 200mm)--AG11 (tip, chord 125mm) oleks ok? Tiivad 1.5m ja 10x0.5 või 6x1mm süsitalaga.
D-box 1.5mm balsast.
?