Mudelismifoorum

Lausa piinlik on sellist teemat püstitada, kui progressiivsem mudeliseltskond suundub 2,4 GHz maailma.

Kuna mina plaanin mõnda aega veel 35MHz peal olla, siis ...
Viimasel ajal on mind kiusama hakanud raadiohäired. Tegelikult on need mind kogu aeg seganud. Ainult lennukid olid aeglased ja hetkelised häired mind eriti ei seganud. Kuid uuemat - kiiremat lennukit lennutades on need häirima hakanud. Sagedusskänneriga ei ole võõraid raadiosignaale lennuplatsil tähendanud. Seega on viga minu saatjas või vastuvõtjas. Saatja on uus ja katsetatud. Seega korras. Vastuvõtjad... neid on mitu ja on erinevatel lennukitel. Enamus lennukeid vaevab sama viga - kipuvad õhus tõmblema. Ehk siis sidehäired - glitch'id. Tüüpiline elektrilennukitele, nii mulle väideti.
Asusin siis asja uurime, mis tegelikult toimub.
Panin ostsillograafi vastuvõtja servoväljundisse. Kõik teavad, milline on servosignaal: 1,5..2 ms impulss ja 20 ms pausi:
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... rvosignaal
Nüüd lülitasin saatja välja ja eeldasin, et servo väljund muutub puhtaks - väljundis ei ole midagi. Kuid tegelikult:
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... id=signaal
Sellise "signaali" peale ( sisuliselt on ju servosignaal ) hakkabki servo tõmblema. Signaal on täiesti juhuslik. Kas on nüüd viga vastuvõtjas? Samalaadset viga tähendasin kõikides vastuvõtjates, millele polnud Fail/safe lülitust sisse ehitatud. Kuna katseid tegin kodus - arvuti kõrval, televiisor oli sisse lülitatud ja kes teab, mis seadmed veel - siis eeter oli täis kõikvõimalikke signaale. Kas siis need võisid põhjustada seda anomaaliat? Samalaadsed servotõmblemised on ju ka põllu peal - eemal kodumasinatest. Ehk siis ikkagi hetked, mil vastuvõtja ei näe saatjat ( või on siis signaal väga nõrk ).
Mis selle vastu aitab? Uus ja kallim ( parem ) vastuvõtja, hoida antenni lennukiga risti, üleminek 2,4GHz peale, Fail/safe moodul...

Kuna kodus olid sobivad materjalid olemas, siis ehitasin väikese Fail/Safe mooduli. Midagi sellist:
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=P8290124
Üks LED näitab servosignaali kadumist ja teine toiteprobleeme ( hetkel on veel programmeerimise juhtmed küljes ). Selle töökindlus tahab veel katsetamist ja siis võib lennuplatsile proovima minna.
Loodan, et on sellest moodulist kasu....

Ehk on kellelgi samasuguseid kogemusi? Või on ehk häid ja lihtsaid lahendusi välja pakkuda?

Tarmo

Ilma või nõrga signaaliga on PPM dekoodri sisendis tugev müra. Nihkeregister (või viletsa programmiga kontroller) toodab sellest juhuslikud servosignaalid. Abbott'i dekooder parandab asja märgatavalt. Isiklikult ära proovitud http://forum.pistik.com/viewtopic.php?p ... ight=#5444. Originaalkoodid on 4 ja 6 (2x20ms) kanaliga. Venelased on teinud ka 8 kanaliga variandi. Võib kinnitada nihkeregistri peale nii, et esimesed kanalid tulevad Abbott'i dekoodrist ja viimased originaaldekoodrist.
Sama effekti annavad PCM vastuvõtjad. Probleem on selles, et juhitavus kaob ootamatult, ilma mingi hoiatuseta.

Suurim vigade allikas oli minu arust saatja antenn. Originaalantenni murdsin kogemata pooleks. Asendasin raadiopoest ostetuga. See oli täielik jama. Seejärel valmistasin lühikese spiraalantenni. Sobitasin ta väljundastmega nii kokku, et sai kiirgusvõimsuse 1W lähedale. Mõne aja pärast selgus, et lühike antenn on väga tundlik saatja asendi ja ümbritsevate asjade suhtes. Lõpuks tegin ühest tükist ja ja koonusega saatja külge kruvitava antenni.

Kui kaugele ja madalalt lennutada, siis on kombinatsioon monoliitantenn + PCM parim.

Viimased 3 kuud kasutan DX6i saatjat ja AR6200 ning AR6100 vastuvõtjaid. Nii SPM- kui elektrilennukitel. Kõik leviprobleemid on unustatud.
Vastõtjad on odavad - AR7000 maksab 100$ saatekuluga. 4 antenni, diagnostikaväljund häälestamiseks ja kontrolliks.

Huvitav, poolest jutust ei saanud aru :) Aga kasutan ka 35MHz PCM'i (Futaba 7C) ja peale kopteri kere maandamist aku miinus otsa külge ei ole ma ühtegi glitch'i täheldanud. Kusjuures on mul failsafe pandud nii et throttle channel läheb nulli, nii et kui oleks häire siis seda paneks kopteri puhul kindlasti tähele.

Mis on vastuvõtjaks?
Võimsaks häireallikaks võivad olla ka lähedal asuvad vigaste isolaatoritega kõrgepingeliinid, mis suudavad laia spektri häireid täis pudistata (30-200 MHz kanti tavaliselt).
Halva vastuvõtjaga tekitab häiret ka lähedal asuv hoopis teisel sagedusel võimas saatja.
Vastuvõtja on koht, kus koonerdada ei tasu. Odavaid "hiinakaid" ma ei kasutaks ja valiks ainult tippkvaliteeti.

Tänud pipercub'le! See vastuvõtja modimine tuleb meelde nüüd küll... Väga hea mõte, ehk teen ära. Kuid ennem tahan kiusu pärast oma vidina valmis saada. Algajale elektroonikahuvilisele on päris meeldiv väljakutse sellisest servokanali mürast aru saada ning hoida Fail/Safe aktiveerituna.
Esialgu ehitasin akna - signaaliimpulss peab sellesse ära mahtuma. Lisaks peab kahe signaali vaheline paus olema õige. Lisaks peab olema vähemalt kolm korrektset tsüklit, et fail/safe lülituks ümber normaalreziimi. Praegu on veel tegemist signaali kadumise hetkega - kui on olnud õige signaal ja järgmise servotsükli käigus tuleb juba müra. Müra aga mahub etteantud servosignaali piiridesse - ainult selle väärtus erineb oluliselt eelmisest impulsist. Ilmselt tuleb jälgida signaali ja välja visata suuremad impulsi muutused. See loogika aga ei lase näiteks lülitiga lennuki rattaid sisse/välja lasta.

Kasutan Webra 6 kanaliga vastuvõtjaid ( 2 tk ) ning Futaba vastuvõtjaid. Naljakas on see, et just "hiinakatega" ei ole hädasid olnud. Ilmselt sellepärast, et need on mul väikestel depronlennukitel ja lennukaugus minust on max. 50 m - signaal on veel piisavalt tugev ja lennukiirus on väike.

Tõepoolest jookseb lennuplatsi kõrval 30kV elektriliin. Kuid seda ma ei kahtlusta. Väikeste lennukitega ümber elektripostide lennates ei ole häireid tähendanud.

Tarmo

pipercup wrote:Suurim vigade allikas oli minu arust saatja antenn.

Olen ka ja mitmeid kordi seda näinud.
Kui saatja antenn on ideaalne (jätkude kontaktid väga head), otsiksin ikka häireallikat.

Pilt on nüüdseks selgem ... kui oli eile. Pipercub on õigus. Kui signaali ei ole, siis nihkeregister suurest igavusest genereerib täiesti juhuslikke impulsse servoväljunditesse. Saatja on OK ja samuti antenn. Vahetatud on vastuvõtja kvarts. Kui saatja on sees, siis on signaali impulss korralik. Imelikuks läheb servoväljundis just saatja väljalülitamisel. Ehk nii mõnigi on märganud seda, et lennuki servod hakkavad tõmblema, kui saatja välja lülitada.

Sain ka oma Fail/Safe seadmel signaalikadumise hetke korda. Lihtsalt ei kopeeri viimast impulssi servo väljundisse. Genereerimiseks kasutan tagantpoolt kolmandat ja teist impulssi. Liidan kokku ja jagan kahega - annab suurema stabiilsuse väljundisse. Viimane impulss võib kvalifitseeruda rämpsuks ja sellele järgnev impulss on juba välja maskitud. Seega tekitab antud seade 60ms suuruse nihke. Kardan, et reaalselt seda viivitust ei tunneta. Samuti lülitub ta normaalreziimile 60ms peale normaalsignaali taastumist. Vaja on veenduda, et signaal oli tõesti korralik.

Jätkan katsetustega - et leida võimalikke toimimise vigu ja siis lennuki peale. Esialgu pöördetüür või mootor.

Tarmo

Niisiis lammutasin vastuvõtja lahti ja vaatasin, mis selle kõhus on.
Torkasin ostsillograafi nihkeregistri sisendile ja see pilt ei olnud ilus. Kui raadio oli sisse lülitatud, siis oli signaal korralik. Niipea, kui raadio väljas, algas täiesti juhuslik signaalijada. Sellest ka servoväljundite anomaaliad. Niisiis juba raadiovastuvõtu pool saadab mingit jama. Vaatasin FM dekoodri väljundit. Niikui saatja oli sees, oli signaal korralik. Lülitasin saatja välja ning ostsillograaf näitas umbmäärast müra ( või siis konkreetset müra ). Ilmselt Webra Nano S6 ei ole just see, millest unistada. Kahjuks on mul neid mitu tükki. Eks omal ajal kokkuhoitud mõnisada krooni pakub sellevõrra rohkem lennuelamusi ( selle halvemas tähenduses ). Samas jälle tegin suurema osa katsetusi viie korruselise maja korteris. Tont teab, mis seadmeid veel võis ümbruskonnas eetrit solkida. Ehk põllu peal on asi natukene parem. Või peaks prooviks mõne edevama vastuvõtja koju tooma?

Ilmselt sain oma Fail/Safe vidina ka valmis. Raadiosignaali kadumise piiril kipub servo natukene värisema, kuid nüüd teades, mis toimub vastuvõtjas, olen täiesti rahul. Programm tuli ligi 850 käsurida. Aitab kah. Teen neid paar tükki ja panen lennukile. Maapealsed katsed näitavad, et signaali olemasolul toimib skeem suurepäraselt. Samuti tunneb ära vahepeal kaotsi läinud signaali. Suurema müra filtreerib välja ja vaid üksikutel hetketel muudab servo asendit - selle vastu vist ei saa teades mis toimub sisendis. Lisasin veel mõningad iluvidinad nagu kaks tööreziimi ja 2 LED'i. Esimeses tööreziimis hoiab asjandus viimast head servosignaali. Teises reziimiz liigutab servo etteantud positsioonile. Loomulikult on etteantav servopositsioon programmeeritav ja jääb meelde ka kivi korduval restartimisel. Lisaks näitab üks LED servosignaali kadumist ja teine toiteprobleeme.

Tarmo

Siin on üks leht vastuvõtjate tegelikust tundlikkusest. On vist enne ka viidatud. http://homepages.tesco.net/ada.tippett/Radio5.htm.

Oma kogemus näitab sedasama - lihtsa PPM demodulaatoriga peab signaal ~10x tugevam olema, kui heli vastuvõtuks. Ilmnes see, kui katsetasin oma Mx16s saatjaga kaasas olnud R16Scan vasuvõtjat(R700+süntesaator). Segadusse ajasid andmed, JR/Graupner annab tundlikkuseks 10µV, teiste ja mu omad mõõtmised näitasid 0,5-2µV. Saan asjast nii aru, et JR-i 10µV on tundlikkus servo võbinate piiril.

Veel http://webx.dk/rc/RX-measurements/Webra ... NanoS6.htm

Samasuguse hiinaka tundlikkust õnnestus suurendada FM demodulaatori resonaatori pooli häälestamisega. Panin kokkulükatud antenniga saatja kuhugi seina taha tööle, kruvisin plastkruvikeerajaga resonaatori pooli südamikku kahele poole signaali nõrgenemiseni ja leidsin kahe äärmuse järgi keskkoha.

MC3371 mikroskeem omab sisseehitatud mürasummutajat. Venelastel on IGVA, üks prantslane on ka selle teemaga tegelenud. Automaatne võimenduse regulaator jms. Praeguseks on asi ennast ammendanud.
http://www.rcdesign.ru/articles/electro ... eiver_igva
http://home.nordnet.fr/~fthobois/anglais/engl-index.htm
http://www.rcgroups.com/forums/showatt. ... tid=886195
http://forum.rcdesign.ru/index.php?s=4b ... 11090&st=0

Niisiis klopsisin kokku 4 kodukootud Fail/Safe süsteemi ja panin need ka lennukile.
Tulemus: lend on stabiilsem. Peale igat lendu näitasid seadmed vähemalt ühte sidehäiret ( Indikaator LED põles ). Kui lendasin umbes sellisel kaugusel endast nagu tavaliselt, siis ei saanudki aru, et oleks häireid olnud. Minnes kaugemale tekkisid aga üksikud momendid millal lennuk käitus kuidagi veidralt. Katsetades eelnevalt toas märkasin sarnaseid servo tõmblemisi ( saatja antenn oli sees ja vastuvõtja antenn kokku keeratud ). Ostsillograaf näitas juhuslikke signaali pikkuse muutumisi servoväljundis. Sellest ka servo asendi muutus enne fail/safe rakendumist. Saab mingi lolli signaali ( signaal kvalifitseerub veel korralikuks - tuleb õigel ajal ja on sobiva pikkusega ). Nalja pärast katsetan oma vidinaid veel, kuid uue vastuvõtja soetamine on kindel.
Sellega võib selle teema ka lõpetatuks lugeda.

Tarmo