Mudelismifoorum

Lindingeris müügil minu lennuki vend ja kõhnem (sportlikum) onupoeg:

http://shop.lindinger.at/product_info.p ... s_id=68638

http://shop.lindinger.at/product_info.p ... s_id=66572

Kui kellelgi tekib mõte nendest üks soetada siis oskan soovitada kõike, mida lisaks tuleb juurde osta. Kvaliteet on mõlemil väga super. Minul endal siis selline punane:

http://shop.lindinger.at/product_info.p ... s_id=66571

olen ammu seda vaadanud,vahepeal neid ei saanud.
mõte liigub,kui f3a tegeleda siis peaks soetama.

Seriff peab kindlasti F3A-ga tegelema, siin pole mõtelda midagi

kindlasti aga hetkel otsingi sobivat (head)lennukit.
funtana pole selleks mõeldud,saab aga siiski omad miinused asjal.

Mulle on ka see lennuk silma jäänud.
Kas siis Extra 300L on F3A jaoks hea lennuk ?
Lindingeri lehelt räägib nagu 3D-st rohkem.
Milline mootor tuleks sinna ette kruvida ? 20 ccm ?
2T või 4T ?
Marek, millist mootorit ise kasutad ?

artur wrote:Mulle on ka see lennuk silma jäänud.
Kas siis Extra 300L on F3A jaoks hea lennuk ?
Lindingeri lehelt räägib nagu 3D-st rohkem.
Milline mootor tuleks sinna ette kruvida ? 20 ccm ?
2T või 4T ?
Marek, millist mootorit ise kasutad ?

Marek lendab sellega f3a-d saab küll,mootor on 2T os max 120 ax.
eks ta ise kommenteerib kui hea ta on.

Eks tal need tüüride pinnad veidi suured F3A jaoks ole, mõeldud 3D võimeliseks lennukiks, kus seda on vaja. Samas pole see tõenäoliselt "meie" puhul kriitiline.

Kuid kui on valida kahe sarnase mudeli vahel ja teine ei ole 3D (väiksemate juhtpindadega), siis sobib see kindlasti paremini F3A vigurite jaoks.

Ettekujutuseks, kui suured tüürid käivad nö päris F3A mudelil:

Tundub, et see teema läheb vist edukalt F3A asjade alla
Samas on vist selline 3D-võimekas lennuk universaalsem,
sest nö. "ehtsa" F3A lennukiga ju 3D-d eriti teha ei kannata,
nt. knife-edge-i ja muid vigureid.
Paistab, et Extra on üsna popp, kuid millegipärast räägitakse
maandumiseprobleemidest (telikud kipuvad puruks minema).
Kas asjal on ka tõepõhi all ? Suur maandumiskiirus või kogemuste
puudus ?
Viimati sai üks tuttav ka oma Extrast samamoodi lahti

extrale omane viga läbivajumine aeglasel kiirusel.
ei tohi liiga aeglaseks maandumis kiirust lasta,see on minu arvamus ja kogemus extraga.vedava mootoriga maanduda pole probleemi ka.
ja see teliku probleem on enamusel olemas sest palju loeb maandumis koha siledus.esimene asi võiks üle vaadata aga kui nõrk kinnitus siis tuleb telik alt ja kere jääb terveks.omad + - igal asjal.

extra lennu omadused mulle siiski meeldivad.

Sellel seerial Extratel pole mingeid probleeme maandumisega ega ka telikuga. Paar aastat võib veel vabalt Eestis ka F3Ad selle lennukiga lennata. Mootor on mul jah 120 OS-MAX ja see on väga hea kooslus, kui veel osta summutile lisa "nurgik", siis on võimalik summuti väga kenasti kapoti alla ära mahutada. See teliku nõrkus on nendel China Models Product. lennukitel, mis on klaaskiust kerega.
Kui ostmiseks läheb, siis soovitan kõrgustüürile panna 2 servot, mul endal on ühega kahjuks, aga võimalus on nii ja naa. Ise valisin alguses ühe servo variandi kaalu pärast aga see nagu selgus hiljem ei oleks olnud eriline võit.
Lennukid on väga hea komplekteeritusega ja kvaliteetsed. Nt kabiin on täiest ulatuses, kuni tulemüürini ühes tükis plastikust, st pole pragusid jne.

Kahe servo asemel võib ühe ka panna, kuid võimsa - 15 või ka 25kg/cm servod on täiesti olemas. Muideks paari soomlase lennukil, kes kevadel Viljandis käisid, olid peal täiesti tavalised (DS8077) servod. Imestasin isegi, kuid nii see oli ja polevat probleeme... Suvaline standardservo võib ehk tõesti nõrgaks jääda, kuid on ju saadaval kümneid erinevaid.

minu servo nõrgaks ei jäägi aga nüüd kus kahe kõrgustüüri vahel jookseb traat ei saa ma enam neid tüüre timmida:S. Eks kokku pannes mõni millimeeter vahet tuleb ikka sisse ning lennuomadusi mõjutab see korralikult. tüüpiline traadi ühenduse puhul. Kui panna aga 2 servot siis pole probleemi ja kui peaks ka ühe servoga midagi juhtuma on lootust asja veel kuidagi päästa.

Sellisel juhul õigustaks kaks servot ennast küll... saaks ka saatjalt timmida kõrgustüüri eri pooli - seda küll reaalselt ainult lennuki eluea alguses vaja ühe korra teha Muideks, mitte-digi servod ei pruugi liikuda sama kiirusega. Kui kummalgi kürgustüüri poolel oma mitte-digi servo, siis kiire tüüri liigutuse korral võib tekkida ebasoovitav efekt, kus üks pool liigub varem/rohkem. Kas seda lennus ka reaalselt märgata võib, ei kujuta ette...

lauri wrote:Muideks, mitte-digi servod ei pruugi liikuda sama kiirusega.

Ega ka digiservod sellest patust priid ole
Tegelikult tekkib suurem probleem siiski mitte servost enesest, vaid hoopis saatja-vastuvõtja süsteemist. Erinevate kanalite signaal liigub ju ajas lahutatult. Täiesti võimalik on, et häire sõidab sisse hetkel, kui üks servo on liikumiskäsu saanud, teine veel ei ole.
Pioneerid "osavate käte" klubist lahendaksid selle probleemi traaditüki abil (Y-kaabel saatjas miximise asemel). Rikas Canada-Onu lahendaks selle aga viimase malli saatja-vastuvõtja süsteemiga, millel on spetsiaalne servogrupeerimise võimalus (vastuvõtja garanteerib grupi servode üheaegse signallingu). Aga see viimane vist kah ei võimalda eraldi trimmimist -> et servod (tegelikult juhtpinnad - arvesta linkide erinevust) sobivalt käima saada, tuleb kasutada eraldi progetavaid(suund,kiirus, lõpppunkt) digiservosid.

PS. "Suurte" mudelite jaoks on täiesti olemas spets elektroonilised vidinad, mis peaksid garanteerima servode koostöö. Seda siis natuke teisel juhul, nimelt, kui mitu servot liigutab ühte juhtpinda. Sellisel juhul on servode identne käitumine veelgi olulisem.

lauri wrote:Muideks, mitte-digi servod ei pruugi liikuda sama kiirusega.

Proovisin järgi ja ei liigugi ühe kiirusega, üks kõrgustüüri pool toimetab kiiremini ja teine jõuab väikese, kuid märgatava hilinemisega talle järele. Jäin samuti mõtlema, et mis see lennus võiks tähendada ja cuprumi soovitusel proovin nüüd Y-kaabliga järele. Muidu oleks jah mugav olnud mõlemat eraldi trimmida.