Mudelismifoorum

Mõni aeg tagasi soetasin prooviks sellise lennuki, 1,8m tiivaulatusega,brushless mootoriga.Balansseerisin kõik ilusti ära ja reguleerisin servod paika. kuid õhus lennuk oleks nagu ebastabiilne, just pööretel (pöörad teda, hetk ei toimu nagu midagi ja siis äkitselt pöörab järsult).reguleerisin aileronide käigud mitte just minimaalseks, kuid vahepeale,aga ikka sama jama.Täna hommikul Piibel katsetasin, tegin kaks lendu ja rohkem ei julgenud.Maandusin küll õnnelikult,kuid ise olin üleni higine.

Äkki keegi teab kommenteerida,milles viga?Ise lendamises päris tumba enam ei ole aga ka proff mitte!

Raskuskese liiga taga!
Tee nina raskemaks.

Ma balansseerisin selle lennuki passis näidatud CG punkti juures.Saan ma õieti aru, kui ma nina raskemaks teen, siis CG punkt nihkub ette poole?

Hei!

Milline tüüridest muret teeb, kas pöördetüür vöi kaldtüürid?
Kas selline käitumine mootorlennul vöi planeerimisel?

Lisaks raskuskeskmele veel üks vöimalus:

Tüürid vajavad toimimiseks piisavalt survet.
Kui kiirus kiiga aeglane, siis toime
tagasihoidlik ja kui nüüd kiirem tuuleiil tuleb, siiis vöimalik tulemus käes.

Mart.

Proovisin pööramist nii aileronidega kui ka rudderiga.Käitus nagu ühtemoodi kehvasti.Ausalt öelda ma täpselt jälgida ei suutnudki, kuna tema juhtimisega oli kogu aeg probleeme.Mootorlennul käitus nagu tera paremini.
Aga kas sabas võib viga olla, see on üsna õhuke ja painduv( balsa raam + kile), õhus mängivad õhuvoolu jõud, äkki need panid saba loperdama?

Selline plaaner ei lenda ilma mootorita nii kiiresti, et saba väänduma võiks hakata, nii et vaevalt asi selles on.

Kuid jah, nihuta raskuskeset umbes 5% ettepoole, kiirus peaks väga natuke kasvama ja tüürid effektiivsemaks muutuma. Vaata igaksjuhuks üle ka tiiva ja stabilisaatori vaheline nurk, kui see on üle 2-3 kraadi positiivne, võiks jama ka selles peituda.

Kui 5% raskuskeskme nihutamist ei aita, võid ka natuke rohkem proovida, lennuk peaks idee kohaselt muutuma igatahes stabiilsemaks (eeldusel et viga milleski muus ei peitu).

Iseenesest peaks päris stabiilselt lendav mudel olema.
Raske arvata, mis seal valesti.....

Nihuta raskuskest möned mm ettepoole ja tee uus proov tuulevaikse vöi vähese ja ühtlase tuulega ilmaga.
Tüüride käik pane selliseks, nagu juhendis kirjas.

Enne lendu kontrolli saatja ja vastuvötja tegevusulatust.....

Parim variant, kui leiad kogenenu, kellega koos lennutada.

Algne probleemikirjeldus on minu jaoks vastuoluline: ebastabiilne ja samas tüüridele mittereageeriv? Mina soovitaks raskuskeset just taha viia. Liiga ees oleva raskuskeskmega lennuk ongi tuim ja tahab kõvasti sundimist, et pöörama hakkaks.

Arne

Ninaraske mudel kipub ka pumpama,kuidas sellega on.

Ervin2 wrote:Ninaraske mudel kipub ka pumpama,kuidas sellega on.

Ervin, sorry minu rumalust, mismoodi pumpamine avaldub?

peale mootori töö lõppemist horisontaallendu on väga raske juhtida,masin suunab nina alla ja kiiruse kogunedes sööstab jälle üles ja nii pidevalt,juhtimine on raskendatud,tuleb räigelt kõrgustüüri peale anda,samas kui mudel jälle jõuab sinna ülemise punkt kaob kiirus,mudel hakkab läbi vajuma (kaldub tiivale) ja on täiest juhitamatu mingil hetkel.
Ühesõnaga parajlt keerukas olukord.

Sabaraske mudel on aeglane ja suht tuim,ei kuula erit tüüre ja kallutamisel vajub ka läbi,minu meelest seda on veelgi raskem juhtida.

Ennem olgu tsipa ninaraske kui sabaraske.
Nii et nihuta raskuskese 5-7mm ettepoole

Tundub, et see minu mudel pumpaski, et masin enam-vähem juhitav oleks, panin mootori pidevalt tööle.Kehv on see, et kõik toimus suht kiiresti, läksin ähmi täis ja kogu tähelepanu oli suunatud sellele, et tervelt alla saada, tagantjärgi raske isegi meenutada, mis ta kongreetselt tegi.
Jah, tunduvalt teisiti käitub plaaner küll, võrreldes sisepõlekaga.Ilmselt pean lennuki häälestuse üle käima, näpunäited on nüüd olemas ja plaanerimeestega koos lennutama minema, oskavad vast kohapal vigu hinnata.Kogemuse võrra jälle rikkam,tänud kommentaaride eest!

Ervin2 wrote:Ninaraske mudel kipub ka pumpama,kuidas sellega on.

Milles seisneb selle loogika?
Kui ninas raskust pole, mis saba ja kere poomi kaalule vastu töötab, tõuseb ju nina püsti ja kiirus väheneb kuni varisemini - pumpamine.

Kui raskusekese on eespool normi, hakkab mudel pikeerima ning kui siis nt liiga palju kõrgustüüriga parandad ja viid varisemiseni on see su enda apsakas mitte raskuskeskmest tingitud pumpamine.

mina ka nii mõtlesin.....

http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t ... ight=drela

Kahjuks on need Drela artiklid kuhugi kadunud.....
Aga http://www.charlesriverrc.org/articles/ ... kDrela.htm

Lühidalt - ninaraske mudeli korral kompenseerib tõstekeskmest eespool oleva raskuskeskme tekitatud momenti stabilisaatori tekitatud moment. Erinevalt raskuskeskme eespool olekust tekitatud momendist, mis ei sõltu kiirusest sõltub stabilisaatori tekitatud moment lennuki kiirusest. Mida kiiremini lennuk lendab, seda suurem on tekkiv tõstejõud. Seega lendab ninaraske lennuk stabiilselt ja sirgjooneliselt ühel kindlal kiirusel. Kui kiirus on väiksem on ka stabilisaatori tekitatud moment väiksem, seega vajub lennuki nina alla. Lennuk kogub kiirust. Stabilisaatori moment hakkab kasvama, lennuk hakkab nina tõstma, kiirus väheneb, moment väheneb, nina vajub alla, jne.

Neutraalne lennuk ei pumpa, sest stabilisaator ei tekita sirgjoonelisel lennul kuigi suurt tõstejõudu.

Lennukiga mille raskuskese on tõstekeskmest tagapool, mina ei lendaks. Aga tuimaks ja tundetuks sellist lennukit ma ka ei nimetaks :)

Arne

Vaata ka : http://www.raulvosandi.pri.ee/teooria/m ... ivus_1.htm