Mudelismifoorum

Demo sellest, kuidas ka elektrimootoriga tekkiv vibreerimine fotoka pildi võimatuks muudab:

http://www.vimeo.com/2316992

aga äkki siis keegi oskab soovitada, kuidas seda vibratsiooni 80cm3 bensumootoriga lennuki puhul natukene leevendada?

Sisepõlekal olen kinnitanud tiiva külge, otsa lähedale. Liiminud kaamera ilma jalata 10 mm paksuse pehme shvammitüki külge ja edasi tiiva alla või peale. Igaks juhuks olen veel lõdvalt jöhviga läbi kinnitusava tiiva külge sidunud, et ära ei kaoks. Uuem kaamera soft võimaldab pilti 180 kraadi pöörata. Liimiks UHU-Por, selle saab hiljem näpuga maha rullida.

Foorumites on soovitatud veel mõnekümnegrammine metallplaat shvammitükkide vahele panna.
Tiib-shvamm-metallplaat-shvamm-kaamera.

Jutt FlyCamOne2 -st.

põhimõtteliselt mul täpselt nii ta ongi, kinnituseks panin kahepoolse teibi, svamm ,kahepoolne teip ja siis kaamera. svammi külge liimisin kahepoolse teibi mingi liimiga. turvatrossi sain enda kalastustarvete hulgast, karabiiniga peen tross, mida kasutatakse õngenööri ja landi vahel, et kala õngenööri läbi ei ampsaks. peab veel katsetama seda metallplaati ja proovima viia kaamera päris tiiva otsa, ehk aitab.(praegu umbes poole tiiva peal)
pipercub äkki sa vaatad minu vibratsiooni ja avaldad arvamust? et kas selline vibra ongi ok või saab ehk veel paremaks seda pilti
http://www.youtube.com/watch?v=hJ3iDcvBnLM
loomulikult on originaal natukene teravam ,kui see ,mis youtubes.

Vaatasin suvel OS 46LA mootoriga treeneri tiivalt tehtud videosid - võbin on veel suurem.

Sul ju video suht normaalne

See, mida Sina pead võbinaks on tegelikult prose väikesest jõudlusest (pakkimisel) tingitud pildi ujumine. Mingil hetkel FCO2 softi uuendus selle vastu välja lasti.
Mingi osa sellest ujumisest on loomulikult ka vibratsioonil (kui pilt kahe kaadri vahel liig palju muutub, siis tuleb protsessoril teha sarnaste piirkondade leidmismaatriksi peal tunduvalt rohkem arvutusi). Aga üldjuhul ega FC olegi palju kvaliteetsemaks actionpildiks võimeline. Yep, hea valguse ja rahuliku modelliga võib saada paremaid tulemusi, aga reaalne "action" on ikka midagi muud.

Meelde tuletades, siis 320x240 videod tulevad paremini välja. Arvutist vaatamiseks on head küll.

huvitav ,kas softi uuendus mind ka natukene aitab?
kaamera tiiva otsa viimine lõpptulemuse paranemisele kaasa igaljuhul
mingil põhjusel ei aidanud, lisaks tipnes tänane päev sellega, et mingil arusaamatul põhjusel sai kütus minut ehk isegi rohkem enne ettenähtut kõige ebasobivamal hetkel otsa (lennuk oli väga madalal, kuid maandumiseks oli hädavajalik teha tagasipööre) ja hädamaandumine lõppes murdunud propi (äkki kellegil on pakkuda 24x10 või 24x8) ja murdunud suusaga. õnneks rohkem hävingu ei olnud. kogu see üritus sai tiiva otsa pealt ka kaamerasse, kuigi taaskord vibratsiooniga. kui kellegil huvi on riputan youtube ka üles.

Riputa juutuubi ülesse jah.
Tegelt oli teine küsimus, et mis lennuk see nii suure propiga on?

Kui mootor ei töötanud, siis ei tohiks ju ka vibratsiooni olla. Ehk siis positiivne asja juures - crashi video peaks vibratsioonist vaba olema

kui laiskuseussist jagu saan siis ehk homseks youtubes video olemas.
kräss ,kui selline ei ole väga emotsionaalne, paistab kuidas lennuk ennast korra nina peale õhku tõstab ning kuidas poolik suusk eemale lendab. lennuk millele on niisugust proppi vaja on endine kolja ja pärast maximi omanduses olnud biplaan, midagi fokkeri moodi 80cm3 mootoriga. proovin laiska liha liigutada ja pistiku galeriise midagi toppida.

lennuk peaks see olema http://forum.pistik.com/viewtopic.php?t=2079

seesama ta on, kuid nüüd natukene teistsugune ja hetkel suuskadel. pole uurinud kuid arvan,et suuskadel esmakordselt. seoses selle lennukiga tuleb meelde, kuidas kolja jõhvi lähedal Puru lennuväljal sedasama lennukit lennutas ja kuidas siis sumps õhus lennukist eraldus ja ära kadus, pärast kõik otsisid siit ilmselt ka põhjus, miks võistlustel kiivreid vaja läheb.

pildid http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... -suuskadel
video http://www.youtube.com/watch?v=vyEh11wFRN8

huvitav kas kolja kontakte on kellegil, tahaks paar küsimust talle esitada selle biplaani kohta

Mina tahaks küsida, miks on vaja 10kg (?) lennukiga autode, majade ja INIMESTE kohal lennata ? Muidu kõik ju tore, aga see on küll rumal tegevus minumeelest...

21. sajand õues. Töö juures vibromeeter olemas. Võtsin kätte ja mõõtsin 0.57 kuuptollise mootoriga pilotaazhika poole gaasiga üle. Kõige väiksem oli vibra kõhu all raskuskeskme kohal. Suhteliselt rahulik oli ka igal pool ümber raskuskeset, välja arvatud mootori poole. Tiivaotsad, saba ja mootori piirkond rappusid kõige rohkem. Vahed polnud väga suured - 2-2,5 korda amplituudis.

Mõõtmine polnud just eriti teaduslik, lennukit sai hoitud käega telikust, mitte mingite kummidega tiibade tsentritest. Aga arvan, et üldine pilt sellest väga ei muutuks - kõik keerleb ümber keskkoha .

ei oskagi laurile vastata
...ehk on tegemist rumala inimesega?
aga kui ma nüüd natukene järele mõtlesin siis leidsin enda vabanduseks ,et ega erilist vahet (kui juhtimisviga välja arvata) vist pole, kas lennata majade kohal või 5km eemal, kui häire või mõni muu elektrooniline viperus juhtimise enda kanda võtab ja su lennumasina olgu siis 3 kilose või 30 kilose mõnest majaaknast ,mis 3,46 km kaugusel asub sisse pahistab.
huvitav, millist optikat-tehnikat kasutatakse videode puhul, mis on enne ja peale mind tehtud, kui majade autoteede kohal pole lennatud?
kas kõik aerofotod- videod peavad näitama asustatuid kohti ca 10 km kauguselt või peab leppima põldude metsade ja merede salvestamisega?
paar aastat tagasi rc combat võistlustel kaotas mu sõber oma lennuki üle kontrolli, kuna futaba saatja T4EXA ei viitsinud enam lennukile korraldusi edastada ja olenemata sellest, et autod võistluste ajal lennutamisplatsist jupp maad eemal olid ja autode ega peade kohal ei lennatud (kõigil on ju ka kiivrid peas ) raius ennast maase autodest paari meetri kaugusele. huvilistele võin paar pilti ka galeriise panna.
tegelikult oli vist loll vabandus aga eks teadjamad kommenteerivad.
eks on see kahe otsaga asi

No pole ehk mõtet sellise pommiga peade, autode ja majade kohal/kandis nii tiirutada... Varem või hiljem, õnnetult või õnnelikumalt maksab see kätte

Tegijatel ikka juhtub...

mart wrote: Mul söbral plaaneri stardil tuli tiib küljest ära ja kere lendas läbi lehma.
Jama kui palju.

kolja kontaktid ka olemas

imm wrote:(kui juhtimisviga välja arvata)

Kõik, mis liigub, see ka kulub. Mina kardaksin pigem tehnika altvedamist.
Usun, et oled juba nii kogenud piloot küll, et ei hakka põõrist otse suu ammuli üles vaatava pealtvaataja pea kohal tegema
Maandumisviga (kus kõige rohkem eksitakse) on samuti suhteliselt lokaalse hävingu(piirkonna)ga nähtus.
Aga, mis saab siis, kui sellise majadekohal lendamise ajal näiteks üks akudest "töölepingu üles ütleb" või kuskilt nurgast isand raadiohäire pea välja pistab?

Mis puutub Sinu poolt välja toodud 3-4 km kaugusele jäävate majade ohustamist, siis palun mõtle enne pisut (jah, on küll *loll* vabandus, nagu Sa ise eelnevalt mainisid). Kui teed juhtimisvea, siis tõenäoliselt tabad objekte paarikümne/paarisaja meetri kaugusel hetkepositsioonist. Kui Sind aitab raadiohäire, siis olukord sama. Isegi isand Blackout lõpetab lennuki tegevuse suure tõenäosusega kusagil lähemal (eeldusel, et lennuk ei ole üli-ise-stabiliseeruv lendaja).

Lühikokkuvõtteks - on tükk vahet, kas mängida Vene Ruletti (kuuest üks täislaeng) või selle Permi varjanti (kuuest üks tühi).

PS. Minu siiani kõige karmim mats juhtus justnimelt selle tõttu, et saatja läks siiani teadmata põhjustel lolliks (sümptomid sellised, nagu oleks elektroonilise trimmi lüliti kinni kiilunud, andes saatja prosele niipalju mõtlemisainet, et see muid kange enam ei kuulnudki). Ja jäigi vaid üle vaadata, kuidas plaaner täisgaasiga laugeid kaari tehes maapoole ja autodesse sõõstab.

FAI kodulehel on selline veerg, nagu ohutusreeglid ja minumeelest on seal kôik mustvalgelt kirjas, nii et head lugemist ja turvalist lennutamist.

Soovitaks bensumootoriga lennates 2,4GHZ üle kolida (videost paistis nagu pikk antenn?).Mul selle koha pealt kurb kogemus,vt. "Katana lendas minema".Bensumootor segab hullusti 35MHZ - kui aga kuskilt mingi varjestus lahti tuleb,ongi jama käes.Kui kasutad FM vastuvõtjat,siis ehk õnnestub mootor välja lülitada ja õnnelikult maanduda (kui on koht,kuhu maanduda) aga PCM läheb lukku ja siis jääb üle vaid loota,et mõni lehm või maja pihta ei saaks (minul "vedas",lennuk veeldus kuskil Kopli lahes,kust kalurid selle riismed maale toimetasid).Muide - juhitamatu vigurlennu lennuk lendas "oma mõistusega" u. 10 km kaugusele ja nii "vähe" seetõttu,et tüürid jäid paika asendis,millega lennuk sooritas tõusva spiraali taolist vigurit.Kindlasti tuleb kasutada failsafe't - "gaas maha" ja asustatud kohtades filmimisel peaks siiski kasutama kergeid lennukeid,mis ei tekitaks hulle purustusi.

https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=12945599

Paragrahv 15 peaks siis asja paika panema

kas põhimõtteliselt siis pcm polegi nagu parim lahendus, kui 35mhz kasutada? ma just plaanisin pcm vastuvõtjat kasutama hakata.
gaasi servole on mul küll praeguse seisuga pandud vahele failsafe, ehk on abi. põhjus miks seda kasutama hakkasin on mõne aasta eest kilomeetri kaugusele põõsasse põgenenud 1-12le rc combati lennuk.
asun riigi teatajat lugema.

kas põhimõtteliselt siis pcm polegi nagu parim lahendus, kui 35mhz kasutada? ma just plaanisin pcm vastuvõtjat kasutama hakata

põhimõtteliselt ei ole hea bensumootoriga üldse 35MHZ kasutada,pole tähtis kumba - PPM'iga teeb lennuk häirete puhul tohutuid hüppeid ja peaaegu ei allu piloodi tahtele ja PCM'ist oli juba juttu - ise kasutasin Futaba R149DP vastuvõtjat,see nagu toimis,aga äpardus juhtus R137HP'ga.Seega kui ei ole veel hangitud tohutul hulgal vastuvõtjaid ja muud 35MHZ seotud tükke,siis oleks õigem siirduda 2,4GHZ mängumaadele.

mnjah kahjuks olengi hetkel pühendunud 35mhz. neid kvartse ja vastuvõtjaid on päris hulgi...
samas tahaks kolm korda üle õla sülitada...
proovin enne õhtut mitte hõisata.
kas kolja mitte ei lenda ka 35mhz-iga? mida tema sellest räägib?

mnjah kahjuks olengi hetkel pühendunud 35mhz. neid kvartse ja vastuvõtjaid on päris hulgi...

eks ta ole....aga arvutus tuleb teha niipidi,et mis maksab üks täiesti hävinud mudel.Kolja vist ei ole raadiohäirete tõttu mudelit kaotanud,kuigi Piibel tal üks Extra metsa alla kukkus küll-ta ise arvas,et aku lõppes otsa.Samas on ta nendega õhus loperdanud küll ja raadiohäireid kirunud.Tema pooldab PPM'i,et siis säilib mingisugunegi võimalus mudelit juhtida.Samas minu arvamus on,et parem on siiski PCM-siis saab korralikult lennata,ainult tuleb osta parim tuntud saadaolev vastuvõtja,siis on tulemus rahuldav.Kindlasti ei tohi kasutada mingisuguseid hiina päritolu tundmatuid asju.Samas ma mäletan,et Futaba R149DP (Dual Conversation) vastuvõtja koos kvartsiga maksis mingi 2500+ eeku,mis iseenesest on peaaegu pool 2,4GHZ aparatuuri maksumisest.Seega eks pead ise arvutama ja otsustama.

Proovisin lõpuks ära metallplaadi lennuki ja kaamera vahel. 2x31x50mm, umbes 25g. Tulemus on hea, pildi lainetamine jäi kordades väiksemaks.

133x kiirusega mälukaart, softi uuendamine ja otsetoide vastuvõtja akult ei andnud pildile midagi juurde.

Plaat sai tehtud sama kitsas, kui kaamera jalg, õigem tundub teha ta laiem, 50x50mm.

Mina kasutan kyll PCM vastuvötjat ja olen väga rahul, siiamaani pole kyll
midagi juhtunud. Maksab kull 145 euri aga töökindel. PPM-iga oli kyll jama kogu aeg olid häired sees, tydinesin sest jamast. Vahetasin koik PPM -id PCM-ide vasta.
http://www.hobbypeople.com/shop/images/FPR149DP.jpg