Mudelismifoorum

Kui toidan servosid läbi vastuvõtja siis palju koormust vastuvõtja kannatab ja mis vooludest alates peaks servo toiteallikaga otse ühendama?

Vastuvõtjas + omavahel ja - omavahel ongi koos. Maksimaalne vool sõltub konkreetse vastuvõtja nende pistikutevaheliste juhtmete kvaliteedist ja pistikute kontaktide kvaliteedist (ei tohi lõdvalt käia).
Standard- ja väiksemate servode ning normaalse vastuvõtjaga probleeme ei teki.
Tegelikult nad ongi otse aga kaks pistikut vahel.

Vastuvõtjaks Graupneri R700 ja järgi ühendada vaja vesilennuki 5 servot.
4x 2,7kg(turnigy)+ 1kg tõmbega gaasi servo. Et kui.... äkki..... kõik korraga koormuse alla satuvad siis äkki 5-6amprit voolu ja siis läheb asi kärsama.
Ähk siis ikkagi ei lähe.
Ma mõtlesin, et on mingi raudreegel, et miniservo kannatab ja standartservo juba eraldi voolu vajab.
Igasugune kogemus puudub.
Vaatan oma vastuvõtja igatahes üle.

Tänud!

2,7kg/cm servod ? Need ei tarbi mingit voolu... 15-25kg/cm servod võtavad suure koormuse puhul 2-3A kanti. Sul pole põhjust muretseda!

Konkreetne kogemus: 2x highend digiservot (0.1 - 0.13s ja 13-15kg/cm) ja meeletu koormusega pole mingit probleemi täheldanud. Siiski panen alati toite pistiku võimsa servo pistiku kõrvale...

Sry et vana teema üles kaevan aga märkasin mõningaid asju...
Vastuvõtja trükkplaadi rajad on piisavalt laiad nii 5A++ voolu jaoks, ehk isegi rohkem. Seega pistikute ühendamise järjekorral pole erilist tähtsust. Küll aga on oluline ESC'i +5V allika voolutaluvus. Ma ei tea, mis kivisid kasutatakse normaalsetes ESCides aga mõned (on võimalik et nimi on Brutal?, ei tunne neid nimepidi) juust-vidinad pruugivad
lm1117mp-5.0 stabikat (vaata daatat oomipoe lehelt). See kannatab kuskil 0,8A ! Osad ESCid laovad 2 LM-i paralleeli. Tegelikkult pole selline ühendus eriti korrektne aga ...odav värk, käib küll. Seega parimal juhul üle 1.6A sealt välja ei võlu....pikalt. Esimese hetkega ehk küll aga arvestades et servod ei tarbi mitte pidevalt max voolu, võib jääda mulje et kõik on OK.
Võib olla ja võib ka mitte. Kuna olen hiljuti parandanud mitut ESCi, mille mured said alguse ilmselt just +5V kaudu piinamisest, arvasin et teistel on samuti kasulik teada. Need ESCid lasid 5V stabika lühisesse ja tulemusena läks nii mõndagi kaasa. Mõnusad punnis servod jne...
Et siis selline info.
/Felch

Mul, on F3A koik digiservod, ligi 6 kg, sivuperasinil vaid 15 kg digi ja kaasil tavaline 3-me kg. Täheldasin seda, et 20-ne minutiga oli akku tyhi. Teadmamad mehed rääkisid, hea ,et sul vastuvöttja maha ei pölenud kuna digiservod tarbivad päris palju voolu. Panin vahele sellise vidina ja asi lahentattud. Koik OK.
http://www.silshop.fi/shop/index.php?ac ... uctId=1506
http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d&id=037_G

Küll aga on oluline ESC'i +5V allika voolutaluvus

vabandan juba ette oma võhiklikkust,aga mis asi see ESC on?Siiani ei ole suurtel mudelitel servode voolutarbimisele tähelepanu pööranud,kuna ei ole märganud mingeid probleeme ja seega ei kasuta ka mingeid lisavidinaid servode ja vastuvõtja vahel.

ESC (electronic speed controller) on elektrimootorite kiiruseregulaator.

Vastuvõtja ei saaks nagu kuidagi põleda, pigem ikka servode +5V allikas mis minu käsutusel olevatel lennumasinatel asub ESCis. Küll on ühel LAMA V3 kopteril põlenud servo lühise tõttu 4-in-1 vastuvõtja liiga kitsas trükirada (güro plaadil, ühenduspistiku all, nõuab pistiku eemaldamist tinapumbaga). Disainiviga, mis muud. Sealt kohast oli lihtsalt raske jämedamat rada vedada ja via-t ei raatsitud kasutada...
Natuke teisest teemast: kas oleks kasu vidinast, mis annaks piiksumise ja mingi hästi nähtava LEDiga märku aku tühjenemisest (enne kui ESC piirama hakkab)? Mõte tekkis sellest et oma kopteril hakkab veidi enne voolu piiramist ESCi poolt rudderi töö segi minema - kopter hakkab kohal pöörlema. Et oleks tore kui keegi hoiataks. Nt. hakkab asi aina tihedamini piiksuma alates teatud pingest.
Samas võiks sarnasele asjale teha ka kadunud mudeli otsimise funktsiooni (nagunii teeks mõne PIC prose baasil, asi tal siis nati rohkem toimetada).
Mida arvata? Mis funktsioone veel tarvis olla võiks? Aku kõigi purkide pinge näit ehk, nagu mõnedel netist leitavatel jubinatel? Loomulikult peaks seade olema universaalne st. kui pinge näitu ei taha,siis indikaatoreid lihtsalt plaadile ei monteeri. Jne.
Endale teen nagunii tolle alapinge hoiataja aga ehk oleks veidi nutikamast vidinast ka teistele kasu?

/Felch, elektroonik kopteri roolis susserdamas

Saba tiirutamise välistab hea gyro. Lendude kestusi tuleb mõõta, kasvõi puldis timer progeda, või lihtsalt tunde järgi ja ei saa probleemi olla.

Jah, õige ta on et probleemi on kohe lennus märgata. Et siis...sellist bling-vidinat polegi tegelikult tarvis? Isegi kui on odav hiinakas puldiks... ?

Korralik gyro + rohkem praktikat ja tuleb see ajaline harjumus sisse, mõned lennutavad ka sisepõlekaid taimeriga. Ma pole kunagi kasutanud ja pole ka otsest probleemi sellega olnud..

Mul on igal koperil vilkuv LED küljes, ilma ei julgeks lennutada.
Kasvõi ainuüksi sellepärast, et akusid nii palju ja juhuse tahtel võib täis aku tühja akuga sassi minna.

Enne lendu akut ühendades näitab ära ka, kas blinker ikka õiges režiimis... 10S ja 12S akude puhul vastavalt 10 ja 12 vilkumist.

Ja olenemata režiimist hakkab aku tühjenedes vilkuma, ja kui päris tühjaks saab siis konstantselt põlema.

Suurtel kopteritel igasugu sumisteid ei kuule, seega blinker ainuke variant.

K.

Vastuvõtja ei saaks nagu kuidagi põleda

Pildil on kvaliteetne Futaba vastuvõtja. Olen näinud aga igasuguseid, lausa sümboolsete ühendustega pistikute vahel. Alati on mõistlik teha nii kuidas tõrketõenäosus on väiksem.
LED indikaatorina sobib hästi ainult lähedal lendavatele riistadele. Oma väikese kiirgusnurga tõttu ta sadade meetrite pealt päevasel ajal üldjuhul pole nähtav.

Mis funktsioone veel tarvis olla võiks?

Tegelikult on kõik olemas, häda ainult, et erineva hinna ja kvaliteediga ja odavat-töötavat asja ära tabada on paras kunsttükk. ESC-l on alati täpselt kirjas palju kannatab kui just lausa saasta ei osteta. Tühjast akust annab õige ESC samuti märku näiteks võimsuse järkjärgulise piiramisega jne.

Kuna läks juba sarnasel teemal aruteluks, küsiks ühe küsimuse, mis painab juba pikemat aega. ESC manualis on üles tähendatud, et 3S LiPo-ga kannatab kasutada kahte servot. Minu lennukil on kasutusel 4 9-grammist servot ja siiani on kõik toiminud. Kas ma peaksin ka edaspidi tundma hirmu, et asi on out of range, või mis seisukoht võtta? Kusagil ei ole piuksugi lubatavast voolusuurusest amprites. Kas lubatud servode arvu all on mõeldud standardservosid?

Hei,

kui ESC'il on toetatavate (standard)servode hulk antud sõltuvana toitepingest, siis see tähendab, et ta on lineaarne, ehk siis servosid läbiv vool muutub temas soojuseks - aga see soojuse hulk on seda suurem, mida suurem on servode toitepinge (tavaliselt 5 või 6V) ja aku pinge (2S - 7.4V, 3S - 11.1V) vahe. Ehk siis, kui servod tarbivad keskmiselt voolu 1A ja Esc pinge on 5V, siis 2S lipo puhul eraldub esc'is soojusena 2.4W ning 3S Lipo puhul juba 6.1W - ESC võib üle kuumeneda kui servosid on rohkem kui lubatud. Mis sealt edasi juhtub on juba ESC realiseerimise küsimus - ESC võib näiteks piirata mootorisse jõudvat võimsust, aga võib ka juhtuda, et ESC pinge langeb ja see võib põhjustada häireid vastuvõtja töös, mis paneb omakorda servod tantsima (mul on see juhtunud, õnneks enne kui lendama jõudsin).

Ehk siis, kui siiani pole jama olnud siis loodetavasti on kõik normi piires ja jama pole ka edaspidi, aga karta ikka tasub, vaata et ESCl liiga soojaks ei lähe ja jahutust saab ja kui servod spontaanseid liigutusi tegema hakkavad, siis kardetavasti tuleb midagi muuta.

Selline on minu arvamus.

AndrusK

Järsku on mõeldud pinge langusest tingitud voolutugevuse(amprite) tõusu, sest peotäis servosid suudab kindlasti rohkem voolu kõigutada kui kaks servot.

Kui mu vastus väga rumal on siis ärge kõvasti lööge, mul puudub kogemus RC elekriliste lahendustega

Täiesti õige jutt! ESCides, mida olen lammutanud, on olnud lineaarsed stabilisaatorid (ESCi enda skeemile on vahest küll olnud impulsstabi, mille kasutegur märksa parem). Olen täheldanud skeemides http://www.opood.ee/?t=k_ki&i=FARNELL_9778209 LM1117 stabikat, mille nimivool on 0,8A. Neid on vahest 2 paralleelis mis annaks heal juhul (kui reguleerivad täpselt ühte moodi) 1,6A. Siit saab igaüks ise arvutada, kas kui palju puudu jääb.
Stabikates on ületemp. ja lühisekaitse. See tõmbab väljundi maha kuni jahtumiseni. Enne aga hakkab pinge vaikselt langema.
Võimsate servode puhul peaks tegelikult kasutama eraldi impulsstabikat. See ei kuumeneks peaaegu üldse. Nagu ESC ise, mis laseb läbi hullemal juhul 100A ja ei kõssagi. Transid on SOIC8 kestas ehk üsna pisikesed. Impulssrežiim, avatud kanali alla 10 millioomisel takistusel eriti võimsust ei eraldu!

Lineaarne on see stabikas tõenäoliselt, ei usu et odavama otsa ESC-le oleks sisse ehitatud impulsstoide.
Hinge ajab täis see, et ei ole suudetud ESC manuaali kirjutada milliseid servosid on mõeldud või siis veel lihtsam - kui palju ampreid ma võin sealt läbi lasta. Usun millegipärast, et kui ma topiks sinna järgi 2 1/5-skaala bensuka rooliservot, siis lahkuks kõikvõimas sinine suits ESC-st üsnagi kähku.
Variant on muidugi termorüüž ESC ümbert lahti kakkuda ja järele kaeda mis stabikat on kasutatud, aga ei tahaks nagu asja välimust narrima hakata...

Impulsstabikas on vähemasti ühel ESCil aga mitte muu nodi toiteks (selleks ikka lineaarne) vaid tema enda jaoks (prose toide).
Termorüüži annab pärast kebnasti tagasi panna. VAhest isegi kasulik, hakkab midagi huvitavat silma. Nagu mu HB-s, ühel korral ei startinud ja selgus et +5V väljundi juhe (see toidab aga kogu õlejäänud aparatuuri) oli lihtsalt s...lt joodetud. Kui nüüd kontakt oleks kadunud lennu ajal...

Nii...natuke veel offtopic juttu. Tegelikult hakasin tolle mudeli otsimise abiseadme kohta küsima seepärast et toimetaja tahab järjekordset lugu ("Horisont"). Ja kuna olen raskelt haigestunud mudelite tõppe siis miks mitte teha midagi neile.
Huvitav kui...teeks nii nagu minu skeemil: http:/parsek.yf.ttu.ee/~felc/elektropol_11.doc ? Kas on keeruline? Kas on liiga palju bling-asju või tasuks midagi lisada? Koodi pole veel kirjutanud, teaks arvestada.

või tasuks midagi lisada?

Siin konkurentide toodangut:
http://www.hyperflight.co.uk/products.a ... ariometers
Kasutan ka ise üht sellist 433 MHz-il piiksuvat riista (kadumise korral lihtne ka asukohta peilida). Iseasi, et kui mu juhitav lennuk tõesti kaob, siis vist väga kaugele.
Vabalennus on peaaegu kõigil "tegijatel" peal raadiomajakad. Probleemiks, et kasutatakse vastuvõtjana tavalisi skännereid ja nende AVR nullib antenni suunakarakteristiku ära. Väljalülitatava AVR-ga ning hea suundantenni ja vastuvõtja vahel korraliku attenuaatoriga riist ootab tõesti veel tegijat. Viimane sõna on GPS-i koordinaadid raadio teel.
Eriti nõudlikud RC inimesed võivad koos vajalike andmetega värvilise pildi endale lennukist saata:
http://www.eagletreesystems.com/MicroPower/micro.htm
Mulle kunagi õpetati, et sõna lennumudel on jama, sest lend on päris, mitte mudel ... Mudellennuk on FAI definitsiooni kohaselt üldse mehitamata lennukite alaliik:
GENERAL DEFINITION OF MODEL AIRCRAFT
A model aircraft is an aircraft of limited dimensions, with or without a propulsion device, not able to carry a
human being and to be used for competition, sport or recreational purposes.

Kõige alus on tegelikult lendav ja töökindel lennuaparaat. Igasugused monitooringud on lihtsad ja kui asju pidevalt peeneks ei lasta pole ka väga kallid. Jsegi tee koju ja kaugus sinna näidatakse kätte:

http://vimeo.com/1855127?pg=embed&sec=1855127

Jaa, see on asi, mida oleks huvitav ja õpetlik ise ehitada. Eks ma vaikselt tüürin ka sinna kanti aga enne peab ikka käsitsi lennu selgeks õppima.
Muide, targad inimesed ehk annavad asjaliku lingi lennudaata saatmiseks piloodini. Mis sagedusel mõistlik teha, mis kodeering (et oleks kokkusobiv olemasoleva aparatuuriga). Seesama viidatud Eagletree vidin ju saatis samuti kõik "juhtimiskeskusele".
Kui nüüd võtta 433MHz lihtne saatja...? Kaugele on üldse kombeks lennata?

Kasutatakse mingeid selliseid müügil olevaid "vidinaid":
http://www.vimeo.com/4576567
ja loggeri andmed liidabki sellisele pildile see EagleTree Video OSD Pro Expander.
Eks sagedused, nagu mingis riigis lubatud ja töökaugused vastavalt vajadustele. Amatööridele piisab mõnest kilomeetrist ja sõjameestele meeldiks ehk 10 km.

Konkreetne lahendus - väga lihtne, labane ja targalt tehtud lennuk ning hästi odavad komponendid.