Ise tehtud mootorid
Posted: Sun Mar 01, 2009 23:01
Kes teab, mis meie seadused selle kohta ütlevad? USAs on palju isetegijaid, candyst alustades ja compodega lõpetades.
Page 1 of 1
Posted: Sat Mar 27, 2010 20:15
noh kui sa midagi õhku ei taha lasta pole keelatud
Posted: Sun Apr 04, 2010 0:49
Ise on mootoreid lihtne valmstada. Vaja suhkurt, kaaliumnitraati ja roostsi punast värvi mulda. Google otsingusse Sugar rocket ja infi kui palju. Ise katsetatud ja tulemused head kui ained täpselt pannil segatud.
Posted: Tue Feb 08, 2011 16:16
Aga oskab keegi kosta seda, et kust saab kaaliumnitraati?
Posted: Tue Feb 08, 2011 17:00
Uuri erinevaid keemiaga tegelevaid firmasid, nt:
http://www.keemiakaubandus.ee/
http://www.keemiakaubandus.ee/
Posted: Tue Feb 08, 2011 17:17
http://www.google.com/#hl=et&q=kaaliumnitraati
Google aitab sind. Paistab, et seda teemat on paljudes foorumites
räägitud.
Google aitab sind. Paistab, et seda teemat on paljudes foorumites
räägitud.
Posted: Thu Feb 10, 2011 20:26
googeldasin sell teemal ja ühel hetkel tundus olema mõistlikum küsida, sest enamus foorumlased jõutsid selleni välja et mine lille poodi. Kuna lillepoest saada olev ei ole puhas ja tuleb aine sealt välja meelitada, jätan ma sellegi esimese hooga sinna paika.
Keemia kaubanduses oli see asi et enamus tegelasi talinas ja mina põlvas. Ikka häda.
Google abiga jõudsin ka selleni kuidas hobuse si**st saab seda aga osta on lihtsam.
Aga otsin edasi.
tänud!
Keemia kaubanduses oli see asi et enamus tegelasi talinas ja mina põlvas. Ikka häda.
Google abiga jõudsin ka selleni kuidas hobuse si**st saab seda aga osta on lihtsam.
Aga otsin edasi.
tänud!
kaaliumnitraat
Posted: Fri Feb 11, 2011 9:52
Ise kasutasin kõikse tavalisemat mida müüakse põllumajandusele väetisena.Põleb küll,ainuke viga et müügil hirmus suurtes kottides.Otsi mõni põllumees,temalt saad ehk oma kümme kilokest kätte.
Posted: Thu Jun 09, 2011 23:39
Saan pakkuda erinevates kogustes puhast Kaaliumnitraati e. Salpeetrit e. KNO3-e.
Hinnainfo e-maililt tossukas16@gmail.com
Hinnainfo e-maililt tossukas16@gmail.com
Posted: Wed Dec 12, 2012 17:44
Ise plaanin vana aasta õhtuks paar tsink-väävel mootorit teha.
Mootori kestaks läheb ilmselt pikem ja peenikesem kaubakleepsude rulli südamik.
Düüsi teeb ilmselt savist. Kui üldse teeb. Samas, kui ei tee, siis on vaja vart (plass :D) või stabikaid (kes seda veel viitsib :D) ma tahaks pöörlemisega stabiliseerida, aga see eeldab düüside kunstilist kujundamist. :d Kogu komplekt peab erikaalult olema selline, et kui pärast edukat lendu jäägid alla kukuvad, siis ei tohi neil olla võimet kellelegi viga teha. Papp ja savi peaks need tingimused hästi täitma.
Kütuseks siis pulbriks tambitud väävel mis segatud ühekomponendilisest tsinkfenoksiid värvist välja setitatud tsingiga. Värvijäägid saavad ainulaadse võimaluse olla tsingile ja väävlile sideaineks.
Algselt tahtsin tsink-epoksiidvärvi osta, aga seda müüdi nii ropult suures purgis ja nii ropu hinnaga, et oi oi.
Testinud veel pole, nii et ärge järele tegema tõtake. Postitan kui esimesed kütuseproovid on tehtud.
Mootori kestaks läheb ilmselt pikem ja peenikesem kaubakleepsude rulli südamik.
Düüsi teeb ilmselt savist. Kui üldse teeb. Samas, kui ei tee, siis on vaja vart (plass :D) või stabikaid (kes seda veel viitsib :D) ma tahaks pöörlemisega stabiliseerida, aga see eeldab düüside kunstilist kujundamist. :d Kogu komplekt peab erikaalult olema selline, et kui pärast edukat lendu jäägid alla kukuvad, siis ei tohi neil olla võimet kellelegi viga teha. Papp ja savi peaks need tingimused hästi täitma.
Kütuseks siis pulbriks tambitud väävel mis segatud ühekomponendilisest tsinkfenoksiid värvist välja setitatud tsingiga. Värvijäägid saavad ainulaadse võimaluse olla tsingile ja väävlile sideaineks.
Algselt tahtsin tsink-epoksiidvärvi osta, aga seda müüdi nii ropult suures purgis ja nii ropu hinnaga, et oi oi.
Testinud veel pole, nii et ärge järele tegema tõtake. Postitan kui esimesed kütuseproovid on tehtud.
Posted: Wed Dec 12, 2012 18:33
Vanast tühjast jahipüssi padrunist saab muidu hea tooriku raketi kestaks. Tong välja tagant lüüa ning düüsi ava olemas. Kepike teibiga külge tasakaalustuseks ning valmis ta ongi. KNO3, suhkru, Fe2O3 seguga lendab nähtavusest välja ning tavaliselt võtab suuna naabri krundi poole 
Posted: Wed Dec 12, 2012 20:46
Kas kesta täitmiseks on rauad -vormid olemas??
Kui segu pole kestas piisavalt tihedalt kinni tambitud tekib lõhkemise oht !
Kui segu pole kestas piisavalt tihedalt kinni tambitud tekib lõhkemise oht !
Posted: Wed Dec 12, 2012 22:55
täitmiseks on rauad -vormid olemas??
Loodan väga ,et pidasid silmas tampimise vahendeid mis pronksist.
Loodan väga ,et pidasid silmas tampimise vahendeid mis pronksist.
Posted: Thu Dec 13, 2012 1:54
Jah, pronksist, messingist, latuunist, vasest, duralist,... millest iganes mis sädet ei anna.prosper wrote:Loodan väga ,et pidasid silmas tampimise vahendeid mis pronksist.
Aga "tampimisrauad" nad on
Mul omal kahjuks enam alles pole. Aga tubli treial omal ajal tegi mulle täiskomplekti ni 12 kui 16 kaliibrile.
Välimised hülsid olid veel ülevalt lehtriga, et mugav labidaga kühveldada.
Posted: Sat Dec 15, 2012 0:08
------ raketikütuse areng ---------
Heh. Esimene kütusepartii tsinkväävlit põleb ainult koos puiduga, andes leegile kergelt sinaka tooni. ;) Ju vist sai liiga toorelt süüdatud või komponendid valesti pandud.
Massisuhe peaks olema umbes 2 osa tsinki 1 osa väävlit (tuleneb sellest, et mõlemat peab saama võrdne arv moole, tsingi aatommass on 65 ja väävli oma 32).
Mõõta on aga ruumalaga mugavam. Minu arvutuste järgi peaks ruumalade suhe tsingiplöga (mõõtsin 2.38 g/cm3) ning väävlipulbri (mõõtsin 0.9 g/cm3) vahel tulema sedasi:
Zn + S
1 mol + 1 mol
65 g + 32 g
65/2.38 + 32/0.9
27.31 cm3 + 35.55 cm3
1 : 1.30
...ja esimene partii eksis ka selle vastu. Ja mina olen harjunud vanaaegsete perioodilisuse tabelitega, kuna alguses arvasin hetkeks, et tsingi aatommass on 30 ja väävli oma 16. :D Eih, need olid prootonite arvud. Tänapäevastes perioodilisuse tabelites ei viitsita eriti aatommasse ära mainida.
Homseks saab kuivaks teine partii, säraküünla tasemel põlemist tahaks vähemalt näha. Positiivne on see, et kui süttimiseks peab põleva puuhalu lisama, siis segu on üsna ohutu. Üritab väheke ohtlikumaks teha, hetkel on liiga ohutu. :D
Heh. Esimene kütusepartii tsinkväävlit põleb ainult koos puiduga, andes leegile kergelt sinaka tooni. ;) Ju vist sai liiga toorelt süüdatud või komponendid valesti pandud.
Massisuhe peaks olema umbes 2 osa tsinki 1 osa väävlit (tuleneb sellest, et mõlemat peab saama võrdne arv moole, tsingi aatommass on 65 ja väävli oma 32).
Mõõta on aga ruumalaga mugavam. Minu arvutuste järgi peaks ruumalade suhe tsingiplöga (mõõtsin 2.38 g/cm3) ning väävlipulbri (mõõtsin 0.9 g/cm3) vahel tulema sedasi:
Zn + S
1 mol + 1 mol
65 g + 32 g
65/2.38 + 32/0.9
27.31 cm3 + 35.55 cm3
1 : 1.30
...ja esimene partii eksis ka selle vastu. Ja mina olen harjunud vanaaegsete perioodilisuse tabelitega, kuna alguses arvasin hetkeks, et tsingi aatommass on 30 ja väävli oma 16. :D Eih, need olid prootonite arvud. Tänapäevastes perioodilisuse tabelites ei viitsita eriti aatommasse ära mainida.
Homseks saab kuivaks teine partii, säraküünla tasemel põlemist tahaks vähemalt näha. Positiivne on see, et kui süttimiseks peab põleva puuhalu lisama, siis segu on üsna ohutu. Üritab väheke ohtlikumaks teha, hetkel on liiga ohutu. :D
Posted: Sat Dec 15, 2012 19:41
Säraküünla tase on nüüdseks saavutatud. Tundub, et värvivaik viis kütuses oksüdeerija-redutseerija tasakaalu paigast ja lisaks kipub ise oksüdeerijaga (väävliga) tsingi asemel reaktsiooni astuma, mis ei ole temast nunnu.
Vähese kaaliumsalpeetri lisamine tekitab täiendava oksüdeerija allika, millest jätkub värvivaigu ära põletamiseks. Tulemusena asi meenutab juba veidikene raketikütust. Reaalselt sellega ükski rakett siiski veel lennata ei jaksaks.
Düüside materjali osas: Prismas ja Selveris müüdav voolimmissavi laadne toode (vähemalt see pruunikas variant) on kuivanult kuumustaluv, üritan sellest düüse teha.
Vähese kaaliumsalpeetri lisamine tekitab täiendava oksüdeerija allika, millest jätkub värvivaigu ära põletamiseks. Tulemusena asi meenutab juba veidikene raketikütust. Reaalselt sellega ükski rakett siiski veel lennata ei jaksaks.
Düüside materjali osas: Prismas ja Selveris müüdav voolimmissavi laadne toode (vähemalt see pruunikas variant) on kuivanult kuumustaluv, üritan sellest düüse teha.