Mudelismifoorum

Käsil esimene nö peaaegu valmis lennuki kokkupanek ja pisut mures stabilisaatori, kiilu ja tiiva risti/paralleeli ajamise lubatud veas.

Tegemist 1440mm tiivaulatusega ülatiivalisega.

Ühesõnaga, püüdsin netist ja siitsamast foorumist otsida vihjet, kui suur võib olla kõikumine/viga, et lennuomadusi otseselt ei mõjutaks. Ei leidnud, nii et ehk oskab keegi suunata?

Konkreetsel juhul põhiküsimus stabika ja esitiivaga -- 51cm pikkune stabikas tundub olevat esitiivaga võrreldes 1cm erinevusega (ühes otsas 0.5cm üles, teises otsas 0.5cm alla). Mõõtmismeetod oli selline, et panin lennuki maha nii, et esitiib oli millimeetri täpsusega põrandaga paralleelne -- ja siis lihtsalt mõõtsin kolmnurgaga stabika mõlema otsa kõrgused maast.

Olen püüdnud jõudumööda täpsemaks ajada, lihtsalt paari viimast "lõpumillimeetrit" on paras tüütus paika saada ja jäin mõtlema, et ehk pingutan üle. Kuna lennukogemus praktiliselt olematu, siis tahaks enne esimest lendu vähemalt tehniliselt lennuki lendavaks ehitada.

Kui on viltu, ei lenda otse. Mõju suurus sõltub nii paljudest teguritest, et mingit reeglit anda ei saa. Kõike saab kompenseerida trimmerite seadetega aga selline kompensatsioon saab täpne olla ainult ühel lennukiirusel.
Linnud keeravadki saba kallutamisega tiiva suhtes!
Tõstejõud on tekitava pinnaga risti ja kui jõudude komponentideks lahutamine on selge saab ju rehkendada kaldenurga järgi, mitu % tõstejõust läheb keeramiseks.
Ise rihin alati ühe silmaga (et pilt poleks stereo) lennuki nina poolt täpselt mööda lennuki kere pikitelge ja nii paistab stapi viltusus väga hästi välja.
Praktikas on tavaliselt nii, et kui ikkagi otse ei lenda hakatakse otsima, mis kõver on.
Need paar viimast millimeetrit pole kindlasti otsustava tähtsusega.

Suured tänud, eks varsti saan teada, kas sai täpselt!

Lennuk valmis, pisut veel simuga harjutamist.. ei õnnestu veel 100%..