Mudelismifoorum

Tervist!

Lugu siis selline, et ei ole mina siiamaani enda raadiohäiretest lahti saanud kuigi kõik peaks nagu toimima. Viimasel lennul ei jäänud palju puudu sellest, et oleksin pidanud oma lennukit maa seest välja kaevama.
Otsustasin, et enam rohkem ma riskima ei hakka ja peaks 2,4 Ghz peale üle minema. Hetkel kaldun Spektrum DX7-me poole. Äkki keegi oskab seda laita/kiita või hoopis midagi muud soovitada?

Ei oska laita ega kiita :) Küll aga võin pakkuda ;)
Mida sellega lennutama plaanid hakata? Kui koptereid ei lennuta, siis peaks ju DX6i ka sobima, samas kui kannatab, siis DX7 on kindlasti parem variant.
DX7'ga samas hinnaklassis on veel ka Futaba 7C. Teemal, kumb neist parem on, on välismaa foorumites küllalt vaieldud. Mõlemal on omad eelised. Ise olen mõlemat kasutanud ja minu jaoks on DX7 suurim eelis ekraan ja suur valik vastuvõtjaid. Kui midagi negatiivset ka välja peab tooma, siis menüüsse sisenemine on tehtud mingil põhjusel keeruliseks, peab kahte nuppu korraga vajutama ja menüü on üldse kuidagi tagurpidi. Alguses oli ikka väga harjumatu, aga inimene harjub ju kõigega. Samas kui mul oleks enne DX7 olnud, siis võibolla oleks 7C menüü mulle tagurpidi tundunud :) Ühesõnaga maitseasi.

No lendama hakkavad sellega ikka lennukid(pole kopterimees ). Alguses mõtlesin kah selle DX6i peale, aga ei julge seda osta selle jama tõttu mis praegu poodides oleval partiil pidi olema. Eks ma uurin rohkem ka selle Futaba kohta.

Uus partii DX6i on juba euroopasse jõudnud ja juba poodidesse laiali ka jaotatud, isegi väike Eesti sai mõned... mis praeguseks küll juba otsas. Ja need ei tohiks enam seda probleemi omada.

Nojah, sel juhul ma pean veel mõtlema ja rahakoti sisu paar korda üle lugema. Igatahes kui vähegi võimalik üritan ma rohkem parema variandi poole vaadata. Siiski on plaan selle hobiga kaua tegeleda ja kuna vanust pole palju, siis ostan selle saatja endale kogu eluks.

Kui plaan kauem tegelda, siis IMHO 7 kanalit on absoluutne miinimum. Nagunii tekib Su "loomaaeda" üsna varsti miski pisut "edevam" mudel, mis kasutab kahte aileroni kanalit ja võimaldab lisaks retracte ning flappe.

aga kas keegi on seda proovinud, endal MX-12 ja sealt peaks kusagilt veel kaks kanalit välja saama võluda ja siis peaks ju Assan igati asjalik olema.
http://www.hobbycity.com/hobbycity/stor ... (PPM_Only)

kommentaaridest lugedes oli 1, või isegi 2 inimest selle edukalt mx12 ristanud. Tekkis ka väike huvi. ehk saab suve sees ära proovitud. annan teada siis.

siim2618 wrote:Tervist! Lugu siis selline,

Aga mis pult sul praegust on?

mg3a1@hot.ee wrote:

siim2618 wrote:Tervist! Lugu siis selline,

Aga mis pult sul praegust on?

Hetkel on pult, mis vajab igaljhul väljavahetamist. Sain ta Robbe Banditiga kaasa, mark on xs-4.

mg3a1@hot.ee wrote:aga kas keegi on seda proovinud, endal MX-12 ja sealt peaks kusagilt veel kaks kanalit välja saama võluda ...
(PPM_Only)

Samal teemal:

http://forum.pistik.com/viewtopic.php?p ... ght=#16808

Aga kas keegi foorumi elanikest on selle asja ka teoks teinud . Kui saada mx12´le 2 lisakanalit siis ju see Assani 8 kanaliga moodul igati asjaette. Lõpptulemuseks peaks olema ju ikka 8kanalit digi. Tellin selle Assani mooduli ära. Läheb kül Futaba 7kanalilisele puldile ja kui töötab siis sügisel ka oma puldile külge.

Süsteem loogiline küll, aga aru ma ei saa kuhu külge need 2 lülitit (lisakanalit) ühendada tuleb? Selle x8d küljes küll mingisuguseid kontakte ülearu ei paistnud.

saarlane wrote:Süsteem loogiline küll, aga aru ma ei saa kuhu külge need 2 lülitit (lisakanalit) ühendada tuleb? Selle x8d küljes küll mingisuguseid kontakte ülearu ei paistnud.

Oda, ühe kirjelduse järgi ma sain aru seda, et kasutati puldi ja kõrgsagedusmooduli vahele ühendatud "protsessorit", mis siis need 2 lisakanalite signaali "ära tinistas" (asendas 2 viimast konstantset impulssi enda poolt genereeritutega).
Sellisel juhul lähevad lisalülitid ilusti "protsessori" külge. Muideks, sellise skeemi korral pole puldist välja tuleva signaali kanalite arv eriti oluline. Pult võib välja saata ka ainult ühte kanalit - "protsessor" lisab ise raami lõppu vajaliku arvu vajaliku pikkusega impulsse. Oluline on, et kõrgsagedusmoodul oskaks need lisaimpulsid üle kanda.

PS. See muudatuse koht nõuab väga head tegija kätt. Kui "protsessor" peaks kinni kiiluma või lolliks minema on kogu juhtimine läinud.

Kindel on see, et ise seda asja tegema ei hakka. Aga mõte on. Kuna HC pakutav Assani universaalmoodul toetab 8 kanalit, siis miks lasta neid raisku minna. Kui leian mehe kes sellise asjaga hakkama saab ja see rahaliselt kah ära tasub, siis pimedad talveõhtud on sisustatud.

Skeeme ja koodi enam viidatud kohast ei suutnud leida. Jutu järgi võiks olla kindel - kasutab signaali detekteerimiseks katkestusi ja kuna tal muud teha pole, ei peaks segadusi tekkima.
Kas ta nüüd suvalisele arvule sisendkanalitele vajalikku arvu pulsse lisada oskab, sõltub täiesti koodist. Võib teha nii ja võib teha naa. Täiesti nii nagu koodi kirjutaja mõtles.
Huvitav miks too tüüp hakkas proset vahele kirjutama? Kui 8 pulssi olid jua olemas, siis suure tõenäosusega on kuskil ka võimalus nende asukohta reguleerida (ehk juhtkangi ots). See võib olla mõnevõrra keerukam leida aga võimalik.
Kui kellelgi on säärane pult lahangule saata, võib uurida.

Pärnus kaugemale ei tahaks oma pulti saata, kui keegi seda Pärnus teeks, annaks oma puldi katsejäneseks.

Vaatasin huvi pärast ossiga - E-sky puldil on samuti tegelikult 7 kanalipulssi! Isegi pistik on plaadil.
Alati ei pruugi lisaraua olemasolu aidata sest kui puldi prose firmware on tehtud nt. 6 kanalile siis ta ka niipalju saadab. Isegi kui lisaraud olemas. Vahest seepärast lisatigi kanaleid täiendava prosega.
Hakkasin mõtlema et saaks ju teha koodi, mis mõõdab esmalt pulsside pikkused, pausid nende vahel ja loeb pulsid ka kokku. Ja siis sötib ennast nii et saaks lisada max. arvu kanaleid. Kas keegi teab PPMi spetsigikatsiooni: kui palju kanaleid on lubatud (vist üle 8 ei ole kohanud) ja nominaalset pulsi kestust/pausi ?
Kui pikkadel pimedatel talveõhtutel igav hakkab, võiks ju säärase lisavidina valmis nikerdada. Ehk oleks etemgi kui viidatu sest häälestumise tahaks teha automaatse (nagu kirjeldasin).
Muide, prose kinni jooksmise vastu onvahendeid (peale korraliku ja vigadeta koodi): watchdog taimer ja äärmisel juhul lihtsalt reseti nupp. Kui masinal on kõrgust piisavalt, ei ole hetkeline juhtimise kadumine EHK fataalne.

Hei,

küllap on kohti, kus see paremini seletatud on, aga üks on siin:
http://www.geocities.com/bourbonstreet/ ... rvotx.html

Lühidalt, servosid juhitakse impulssidega, mille kestvus on 1...2ms ja periood 20ms. Seega, kui iga kanal on tema suurimal väärtusel ehk 2ms, siis 20 ms sisse mahub neid max 10, aga minu teada pannakse max 8. Kuidagi peab vastuvõtja ju aru saama, millal esimene kanal pihta hakkab, seega üks paus peab olema pikem.

Mis puutub saatjasse kanalite lisamisse, siis mingil hetkel oleks võib-olla mõttekas saatja kivi üldse välja visata ja panna enda oma. On sedagi tehtud: http://effetdebord.blogspot.com/ Kuskilt lihtsalt läheb see piir, kuipalju teha ise ja mida lasta teha teistel.
Seesama sell on teinud ka puldi raadio-osa ise, Xbee baasil http://www.rcgroups.com/forums/showthread.php?t=962320

Usakatel veab, et neil Xbee võimsuse piirang 1.5km sidet lubab. Idee poolest ka lennukilt maa peale.

AndrusK

felch wrote: Alati ei pruugi lisaraua olemasolu aidata sest kui puldi prose firmware on tehtud nt. 6 kanalile siis ta ka niipalju saadab. Isegi kui lisaraud olemas.

Puldi prose firmware *ei* *puutu* asjasse juhul, kui "lisaraud" asetatakse puldi ja kõrgsagedusosa vahele. Seal jookseb minu arusaamist pidi "puhas" PPM/PCM signaal, mille analoogsaatja siis oma sisendiks võtab. (uute digitaalsete - loe 2.4G - süsteemidega värk enam nii lihtsalt ei käi). "Puhas" tähendab antud juhul PPM-i puhul siis kaadreid kanalite arv kestus-kodeeringus impulssidest. Kui see signaal nüüd lisaraua abil ära "tinistada", siis on teoreetiline võimalus saada ka 200 kanaliga saade. Praktikas aga keerab lõpmatuse kihva järgmine kaader, enne mida peab olema kõik impulsid, ning lisaks ka vastuvõtja loendurregistri nullimiseks piisav eetrivaikus saadetud.

felch wrote: Kas keegi teab PPMi spetsigikatsiooni: kui palju kanaleid on lubatud (vist üle 8 ei ole kohanud) ja nominaalset pulsi kestust/pausi ?

Hmm, minu JR-PCM9II on siis ebanormaalne? Mõnuga saadab PPM-i 9't kanalit..
Kui ma õieti mäletan, siis "kaadrisagedus" oli kuhugile 50Hz kanti ( kaadri algus iga 20mS takka). Pulsi kestvus ja keskasend erinesid tootjati õige pisut - aga pulsi ekstreemumid peaksid jääma vahemikku 1mS kuni 2mS-ni. (NB! Ära nende andmete baasil midagi ehitama hakka, ma mälu järgi panin)

felch wrote:
Muide, prose kinni jooksmise vastu onvahendeid (peale korraliku ja vigadeta koodi): watchdog taimer ja äärmisel juhul lihtsalt reseti nupp. Kui masinal on kõrgust piisavalt, ei ole hetkeline juhtimise kadumine EHK fataalne.

Jee, ta Sul küsib luba kinni jooksmiseks. Tüüpiliselt teeb ta seda ikka just maandumisel, poolteist meetrit maapinnast ning soovitavalt siis, kui just tuli külgtuulepuhang....

Mis korralikku koodi puutub, siis selle eelistaksin jätta siiski prohvide kirjutada ja puldi tööstusliku raua jooksutada - lisa *lülitite* kodeerimine on suhteliselt lihtne, aga kui vaja kolme nelja miksingu ning käigukurviga arvutada, lisades veel juurde expo ja ujuvad otspunktid - siis see saab kivikoodis ikka paras PITA olema puhtalt progeda

Riskides veelgi enam algsest teemast kõrvale kalduda...küsiks säärast asja. Nagu teada, on mõne mudeli (kopteri) juhtimisel kangid üsna tundlikud. Samas on vahest vaja täisulatuses reguleerida. Kasutatakse ümberlülitatavat tundlikkust. See on tore aga vahest algajale mitte eriti kiire lahendus.
Arvutite juurest teame, et hiirel on dünaamiline reso - järsult ja kiiresti liigutades liigub kursor täies ulatuses, aeglaselt nikerdades vähema sammuga. Kas moodsatel high-tech pultidel on ka säärane funktsioon? Võib-olla ma ei osanud otsisõnu formuleerida aga nagu ei leiaks.

On olemas exponentsiaalne tüüri tundlikkus, ehk siis kangi nullpunkti lähedal on tüüri tundlikkus väiksem (või suurem), ning kangi äärmistes asendites suurem (või väiksem). Ise kasutan seda plaaneri puhul eleronidel ja kõrgustüüril - mugav.

Ise olen mõelnud, et kas on olemas lineraarset dual rate'i, mida saaks miksida nt gaasi kangiga, et väikese gaasiga on käigud suuremad ja suuremal kiirusel väiksemad.

Hei,

lineaarse dual rate kohta ei tea, aga dual rate't ennast gaasikangiga lülitada saab küll. Kui mängida condition'itega (panna nemadki vahetuma gaasikangi erinevatel astmetel) ja panna igühe alla dual rate oma väärtus, siis saaks ehk ka astmelise reguleeringu.

AndrusK@ T12FG

Hakkasin tegelema sama küsimusega, mis teema algataja. DX6i või DX7? Mõlematel on öeldud, et sobib kopterile (sellele läheks ka). Siin nagu mainiti, et "kui kopterit ei lennuta siis DX6i sobib...". Sain valesti aru?
Ja kuskohast soovitate osta? Buzzflyer'is on (http://www.buzzflyer.co.uk/Helicopter-R ... ar/c-1-74/) aga kas on ka odavamaid kohti?

Sobivad mõlemad nii kopterile kui lennukile. Olles ise mõlemat käes hoidnud, väidan et DX7 tundub kvaliteetsem (mulle tundub nii), tal on 1 kanal rohkem ja palju seadistusvõimalusi. Nii et kui rahakott kannatab, siis soovitaks DX7.

Eem, kas peab kindlalt välismaa koht olema?
Ja kui lisada positikulu siis tuleb ju eestist kohapealt ostes isegi odavam + saad toimiva garantii.
http://www.fasthobbies.eu/spektrum-dx6i ... -1505.html
Huvi on siis võta ühendust...


(Minu postituse võib eemaldada kui see rikub foorumi reegleid)

Huvitav...
Kas senised analoogservod peab ka välja vahetama?

felch wrote:Huvitav...
Kas senised analoogservod peab ka välja vahetama?

Kui Sa mõtled 2.4 peale üleminekuga seoses, siis on vastus EI
2.4 vastuvõtja "teine pool" (pardajuhtmestik) on täielikult ühilduv vanemate süsteemidega. OK. Häälestus on võibolla vajalik, kuna erinevate tootjate arvamused impulsi pikkusest erinevad *õige* *pisut*, niiet halvimal juhul võib Sul olla vaja pisut linkide pikkusega mängida - et tsenter puldi arvates ka tsentriks mudeli arvates saaks, aga "mitteniivägaheapraktika" kohaselt saad need pulsi pikkuse erinevused ka puldi trimi ja EPA-ga paika ajada.

Kas minna üle digiservodele, see on omaette jutu teema, ning ei ole seotud 2.4'le üleminekuga. Kui rahakott kannatab, siis minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt tasuks digiservodele üleminekut mõelda küll

Selge, tänud info eest. Lihtsalt mäletan, et GY401 ei soovinud (E-sky) digiservoga koostööd teha.
Aga kui niisama heietada siis...digiservo sisend on digisignaal, kodeeringu järgi saaks määrata üsna mitu punkti (resolutsioon). Täiturmehhanism on aga seesama: hammakad, mootor. Selle reso on ju ikkagi määratud puhtalt mehhaanikaga. Et siis...?

felch wrote:digiservo sisend on digisignaal, kodeeringu järgi saaks määrata üsna mitu punkti (resolutsioon). Täiturmehhanism on aga seesama: hammakad, mootor. Selle reso on ju ikkagi määratud puhtalt mehhaanikaga. Et siis...?

Mis-Mis? EI!

Infot:
http://www.futaba-rc.com/servos/digitalservos.pdf
http://www.servocity.com/html/digital_servo_faq.html

To start with, a ‘digital servo’ is the same as a standard servo, except for a
microprocessor, which analyses the incoming receiver signals and controls
the motor. It is incorrect to believe that digital servos differ drastically in
physical design to standard ones. Digital servos have the same motors,
gears and cases as standard servos and they also, most importantly, have a
Feedback Potentiometer (Pot) just like their standard counterparts.
Where a digital servo differs, is in the way it processes the incoming receiver
information, and in turn controls the initial power to the servomotor, reducing
the deadband, increasing the resolution and generating tremendous holding
power.

felch wrote:...digiservo sisend on digisignaal,

Minu andmetel VIGA!
DIGI on selle servo tööloogika. Sisend on tal ikkagi ANALOG. Positsioon antakse ette ikkagi impulsi kestusega.
Eeliseks on see, et ta peab viimast signaali meeles ja üritab seda kogu aeg hoida. Asendi kontroll toimub *pidevalt* sellesse suunda. Samuti rakendub täisvõimsus ka väikeste kõrvalekallete korral.

Lisamugavused on programmeeritavuses (eri mudelitel erinevad, odavamatel mitteühtegi, kallimatel võiblla veel miskit lisaks).
* Kesk ja otspunktide *servos* määramine
* "Surnud tsooni" häälestamine - et kui suurt kõrvalekallet ignoreeritakse, vältimaks asjatut tõmblemist.
* Revers - saad määrata servo töösuuna (määratav ka puldist, kuid mugav mitme Y-kaabliga kokku ühendatud servo korral).
* kiiruse määramine (kui peaks aeglasemat reaktsiooni vaja minema).
* . . . .

Miks osad gyrod/servod ei taha koos töötada on tavaliselt tingitud pingete/voolude erinevusest, samuti sellest, et osa gyrosid saadab pulsse liiga tihedalt/harva... aga see pole enam vastuvõtja-servo paaritamine