Mudelismifoorum

Kui helkopteri tiivik(28cm pikk, 3,2cm lai, puit) panna laua peale on ta mingi nurga all. Nimetame seda hetkel 0 positsiooniks, selle nurga all vist tõstejõud puudub või on väga väike.

Kui nüüd tiiva esiserva tõsta tagumise suhtes näiteks millimeetri jagu siis tõstejõud suureneb.

Küsimus: mis vahemikus liigub helikopteri tiivalaba tekitamaks tõstejõudu(min ja max)?

Ma ei taha täpset vastust ega kraade aga ehk keegi oskab anda ligikaudse vastuse, mõõtühik: millimeeter.

Suurtel +- 12 kraadi, väikestel rohkem.
Esiserva tõusu saad ise ju arvutada vastavalt laba konstruktsioonile.

K.

... selle nurga all vist tõstejõud puudub või on väga väike

Sõltub täielikult laba või tiiva profiilist ja Reynoldsi arvust. Võiks lugeda näiteks Ülo Keeduse raamatust "Purilend" aerodünaamika osa. Iga tiivaprofiili kohta on vastavad aerodünaamilistes tunnelites mõõdetud polaarid ja sealt saab ka kasutatavad andmed.

See on väga paljuski kinni pearootori pööretearvus ja mootori võimsuses. Vähese võimsuse korral suurendades labanurka suureneb takistus, langevad mootori pöörded, vähenevad pearootori pöörded ja tõstejõudu jääb väheks. Väheste pearootori pööretearvu korral on kopter ebastabiilne ja käib üldiselt külili.

Kestvusrekordid tehakse aeglaste pöörete ja suure labanurgaga.

leidsin lihtsama lahenduse - tiivikutes, mille puhul tõusmist reguleeritakse pööretearvuga

leidsin lihtsama lahenduse - tiivikutes, mille puhul tõusmist reguleeritakse pööretearvuga

Ei maksa ennast petta! Tõstejõud sõltub nii kohtumisnurgast kui õhus liikumise kiirusest (seda kiirust iseloomustab Reynoldsi arv) ja üks ei saa läbi ilma teiseta. Kuidas täpselt, sõltub profiilist.

Kristjan wrote:Kestvusrekordid tehakse aeglaste pöörete ja suure labanurgaga.

Eksole! Kõik sõltub pööretearvust ja labanurgast..... On olemas maksimaalne, optimaalne ja minimaalne ning jne.

Nojah aga mul siin praegu testmasin ja need tiivikud, mis mõeldud püsiva tiivakaldega kopteritele sobivad väga hästi...

pole küll teab mis tark aga räägiti mulle ,et labade kuju pidi ka vägagi palju mõjutama...
Ehk siis on olemas ka labad mis ongi mõeldud suuremate raskuste jaoks...
Samas nende labadega ei saa enam igasugu manöövreid sooritada...

Mõiste ise, millest küsimus oli on "labanurk".

Madalamatel pööretel (eeldusel, et see pole liiga madal ehk laba arendab endiselt tõestejõudu) on kopter reeglina _juhtida_ stabiilsem kui suurtel pööretel, mh. ühe lihtsa põhjusena, et pisem labanurga muutus mõjub vähemefektiivselt. Seepärast hõljutatakse madalatel pööretel. Samas pole siis võimalik teha suurt juhtimisvõimsust vajavaid manöövreid ("roolivõim on väljas"). Seega, kiirel taevaslennul / rasketes ilmastikuoludes jms. on vaja, et pöörded oleks suuremad ("roolivõim sees").

On olemas sümmeetrilisi labaprofiile ja asümeetrilisi. Viimased siis on klassikalise lennuki tiivaprofiili esindajad, st. tänu Bernoulli efektile arendavad tõestejõudu mitte kohtumisnurga, vaid tiiva ala ja ülaküljel tekkiva õhuvoolu erineva teepikkuse (= kuna punktist A punkti B on vaja jõuda sama ajaga, aga teepikkused on erinevad -> eelduseks on erinev kiirus!) ja sellest tuleneva rõhkude vahe tõttu. Seega, asümeetriline laba arendab tõestejõudu ka "otseses õhuvoolus", kus labanurk on null kraadi. Samas ei saa sellisega nii hästi "selili" lennata (käitub ebasümeetriliselt, selili tekib null labanurga juures negatiivne tõestejõud).

Kui ma oma kopterile pikemad labad panen, siis tõstejõud suureneb, aga mis juhtub juhitavusega?
Mu lama muidu ei jaksa midagi tõsta, aga kui ma pikemad labad panen siis peaks tulemus parem olema ju.

Mootorid, mis originaalkoosseisus juba kuumavad, saaksid veel rohkem vatti ja ilmselt varsti oleks kutud kah.. "Asjade" kandmiseks vaata kas paremad mootorid, või soovitatavalt suurem kopter juba..

Üldiselt, eeldusel et ka mootor saab pikemate labadega endiselt hakkama: juhitavus (juhtimisvõimsuse mõttes) paraneb selle hetkeni, kuni servod või mõni mehaaniline koost otsad annab -> pikemad labad = suuremad jõud. Seejärel juhitavus puudub

Pikemad labad elektrikal originaalmootori ja akudega -> väiksemad pöörded. Normaalseades kopter oleks väheke pöördeid vähendades tõenäoliselt veelgi stabiilsem, siis muutub alajuhitavaks, lõpuks ei suuda enam õhus püsida. Umbes samamoodi mõjub ka üha suurema raskuse riputamine kopteri külge, kusjuures...!

Kui Sa aga räägid konkreetselt Lama-st, siis nendega on pigem sedasi, et kuna kopter on juba vabrikuseadistuses alajuhitav, siis pigem lõigatakse labasid normaalse juhitavuse taastamiseks lühemaks (suurendamaks pöördeid).

Ja mart63 pani kirja muu olulise (mootori ja tegelt ka akude võimaliku ülekoormuse).

Kui tegemist oleks mudelkopteriga mille labadel on sümmeetriline profiil, siis iseenesest aitaks tõstejõudu teatud määral ja seejuures ilma suurema peavalu ja muude negatiivsete tagajärgedeta suurendada asümeetriliste labade (st. asümeetrilise labaprofiiliga labade) kasutamine.

I.