Mudelismifoorum

Tervist, avastasin pildigaleriid sirvides, et keegi härrastest on endale sellise lennuki soetanud http://gallery.pistik.com/view_photo.ph ... d=P7290026
Sai ka tellitud Lindingerist, nimi tal predator rq1 (kuigi kere poolest justkui Reaper MQ9) Muidugi see selleks. Tekkis siis "salapärasele" mudeliomanikule paar küsimust. *Mis lahendusega on tiivad kinnitatud kere külge? Ei tahaks nagu kinni ka liimida nii suurt tiiba, kehv autosse panna.
*Ning tekkis ka plaan sinna kaamera alla nuputada, ehk siis küsiks kas on tunda, et lennuk võiks kanda mõnisada grammi lisaraskust?
*Ja kuna mootor on tagaosas ja aku tahaks paigutada etteossa, siis kumba pidi oleks targem teha, kas kiiruseregu panna taha mootori juurde ja siis aku juhtmed ca 60 cm pikad teha või siis just vastupidi?
*Samuti mis oleks ka üldiselt nipid ja must-do'd mis selle lennukiga peaks tegema enne kui platsile ronida.

Küsi Cuprumilt see vist tema isend.

Minu arvates mõtetu lennuk. Ei lenda kohe kindlasti nii nagu võiks. Liiga väike ka. Suurem isend võimsa mootoriga ehk oleks parem. Tiiva ja stabika vahe jube väike, seega suht keeruline juhtida ja stabiilsus annab soovida. Samuti sinna midagi peale pannes läheb raskuskese paigast ära. Cuprum piinab seda loomakest juba tükk aega, eks tema teab paremini iseärasusi.

Yep, minu jagu tu on.

Ega seal muud võimalust eriti ole, kui kinni liimida. Kui soovid tiibu lahti käima panna, siis pead esmalt tegema kere kuskilt sealt tiibade kohast avatavaks, lisaks kinnituskonstruktsioonid kriitilise pilguga üle vaatama - siis ei piisa enam süsiniktorust.

Mõnisada võibolla mitte, pisut vähem aga kindlasti. Hetkel tundub teine minu jaoks liiga kerge olema - aga eks ma ise plaanisin kah sinna peale kaamerat ja video downlinki. Seadmed täitsa olemas, nüüd ootan ainult vihmaseid/tuuliseid ilmu, mil platsile ei kisuks

Regu ikka mootori juurde. Valida on, kas kaks pikka juhet, või kolm pikka, ning kõrgsagedusega juhet. Arvestada tuleb muidugi sellega, et regu-taga tähendab ka suht pikka "signaalikaablit" vastuvõtjasse. Omaette võimalus muidugi vastuvõtja suht keskele panna. Aga siis jälle ise pead kere kallal nugistama.

Kuhu aga ligi pääsed, sinna pane liimi vahele - minu omal vähemalt olid pisikesed usinad kollased käpakesed kuuma liimi püstoliga suht kokkuhoidlikult ümber käinud. Hetkel pole veel jõudnud, aga tundub, et võtan asjanduse suht pilbasteks (kile maha, ning käin kandekonstruktsiooni kriitilise pilguga üle). Eriti nukrad kohad on mootori kinnitus ja teliku ühendused.

Suuremad rattad. Kui üritad kuskilt mujalt, kui lennuvälja betoonilt startida, siis võid kindel olla, et nende väikeste ratastega, mis kaasas, keerad kohe propi heina kinni.
Lennutamiseks vali suurem plats, kuna sellel mudelil standardis esiratas ei keera, ning juhtpinnad asuvad *enne* propellerijuga. Üllatus - üllatus, pisut ta siiski kuulab ka maapinnal põõrdetüüri, kuid ainult *väga* *siledal* pinnal.
Maandumiskiirus võta heaga suur. Niikui üritad läbi kukutades maanduda, kargab ta raibert peale esimest maa puudutamist jälle õhku üles (keskmine rattapaar ongi pisut liiga keskel, niiet vertikaalkiirus vedrutab ninatelikut ja surub saba maha - tulemuseks hoogne hüpe ülesse ning hüppe tipus stall).
Hmm, sai vist üsna palju lobisetud. Kui miskit konkreetsemat veel küsida - küsi julgesti.

tegelikult üks küsimus tekkis, nimelt mis valemiga sa servo juhtmed piki käbi tiiba meelitasid?

saarlane wrote:tegelikult üks küsimus tekkis, nimelt mis valemiga sa servo juhtmed piki käbi tiiba meelitasid?

Võtad aga niidi, paned raskuse otsa, ning kukutad läbi... Tegelikult seal mingid niidid juba alguses kah sees olid.
Seda kõike teed loomulikult ENNE kui tiivad kere külge liimid. Tegelikult Sa ju tahtsid tiibu lahti käivateks teha, niiet seda järsu nurga probleemi Sul ei tohiks olla.