Mudelismifoorum

Olen siis umbes kuu sellist asja omanud ja sõitnud sellega nii kuidas jõudnud olen.

Olen sellega 10m kõrguselt alla kukkunud, ~15km/h otse kivvi sõitnud jms . Aga õnneks on masin pehmest plastmassist mida saab igati liimida ja teibiga parandada, eks ta lendamis omadeused on ka alanenud ja mulle on isegi tunduma hakanud, et stabilisaatorid või midagi on keered, kuna vahest nii kuis Lama ise tahab hakkab ta suure kaarega kuhugi poole vajuma ja ongi juhitavus kadunud. Või ma pole siis tõesti veel ära tabanud millal see aku tühjaks saab.

Olen sellega oma Olympust ja Sony Ericssoni proovinud üles saata, aga asjatult.

Pildid:



See kondekas või mis iganes see on millel on peal kirjas 16,000, see tuli ühe alla kukkumisega küljest ära, aga sain selle tagasi tinutatud.


Teibiga natuke otsemaks aetud

See rohkem siseruumides lendamise putukas.
Isegi sumeda suveõhtu väga vaikne tuuleke viis minul ta endaga kaasa.
Aku olukorda reedab tõstejõu vähenemine throttlet andes. Mul on ta scala kerega, see ei jõua maast end eriti kergitadagi, kui aku tühi on.
Täis akuga läheb nobedalt üles.
Lisaraskusi see eriti kanda ei jõua.

Küsimus: mis värvi on sul indikaator (kopteril), kui see on lennuvalmis?, kas roheline või punane? (ma pole enda oma õhkugi saand tegelt)

Indikaator peab roheline olema kindlasti!
Pult sisse lülitada, siis kopterile aku külge ja lased kopteril liikumatult seista, kuni roheline pidevalt põlema hakkab.
Vastasel korral ei suuda güro oma asendit fikseerida ja saba hoidmisest ei ole juttugi.
Mina olen enda kopteri kohe aku ühendamise momendiks külili pannud ja jätnud, kuni roheline pidevalt põlema hakkab.

[quote]Pult sisse lülitada, siis kopterile aku külge ja lased kopteril liikumatult seista, kuni roheline pidevalt põlema hakkab.
Vastasel korral ei suuda güro oma asendit fikseerida ja saba hoidmisest ei ole juttugi.
Mina olen enda kopteri kohe aku ühendamise momendiks külili pannud ja jätnud, kuni roheline pidevalt põlema hakkab.[/quote]
niisiis roheline peab indikaator olema seepärast, et güro oma asendi fikseeriks. Selge proovisin, ka külili ja igat muud pidi likumatult, aga abi ei olnd: jääb alati punaselt vilkuma, äkki oskad veel nõu anda?

Ei saa saatja signaali kätte (vale kanal?) või aku tühi. Või ei ole gaas puldilt nulli keeratud.

Mul on see punaselt põlema jäänud ainult siis kui ma olen aku tühjaks sõitnud ja ta lihtsalt, siis ohutuse pärast, ei võta "ühendust" ega hakka roheliselt põlema. Algul ma ei saanudki aru, kuna selline asi juhtus peale suuremat alla kukkumist, siis arvasin, et mats viis ta rivist välja, aga nüüd tean, et aku on tühjeks saanud ja selle pärast on ta ka alla kukkunud

Kas mitte pulti ei pea pärast akut sisse lülitama? Ma olen alati puldi pärast sisse lülitanud, oodanud kuni roheliseks läheb (max. 5 sekundit), siis proovinud kallutamis kangi, et asi ikka korras oleks omadega ja siis lendu tõusnud (ja peale seda enamasti alla kukkunud ).

Aga jah, tuult ei talu see üldse, 2m/s ei saa ka, vaatad aknast välja, mitte ühtegi lehe, oksa ega muru libe liikumist, aga kui ise välja lähed ja tunned kasvõi õrna tuule puhumist siis pole mõtet proovida ka mitte, vähemalt mina ei saaks hakkama. Olen simulaatorit ka ainult maks 5 tundi proovinud ja siis ka enamus ajast lennukitega kihutanud .

"- Kas mitte pulti ei pea pärast akut sisse lülitama? Ma olen alati puldi pärast sisse lülitanud, oodanud kuni roheliseks läheb (max. 5 sekundit), siis proovinud kallutamis kangi, et asi ikka korras oleks omadega ja siis lendu tõusnud (ja peale seda enamasti alla kukkunud ). -"


No seepärast alla kukubki... Misiganes on aparaat - enne pult ja siis pardaaku. Väljalülitamine vastupidises järjekorras. See ju lausa kirjutatud reegel!

Seda ma ei usu, et ta just sellepärast nüüd alla kukub, pigem mu enda vähese kogemuse tõttu. Kiiruga lugesin manuali läbi algul, juu siis oli jah, et pult ja siis aku, aga ma olen tähele pannud, et töötava puldiga kopteri väga lähedal olles läheb puldi signaal nii kõvaks, et ma ei peagi midagi vajutama ega tegema ja kopter tahab ise jalga lasta nii, et ma pigem hoian puldi kinni sel ajal kui kopteril käsitsi kallal olen.

Nunuh, kaskadõrid ikka peris julged poisid
Mina küll ei riskiks välja lülitatud puldi (eriti PPM) korral hakata elektrielukal saba all juhtmeid surkima. See, et miskitsugused ohutusabinõud on välja mõeldud ei ole vabandus. Vastuvõtja keerab oma automaatsignaalivõimendi maksimumi, ning mudel hakkab selle peale, et naabrimutt oma kassi silitab rootorit põõritama.

Mõni mudel oskab tõesti mitte käima minna kui saatja pole sisse lülitatud. Aga selle peale ei tasu loota.
LAMA vist oskas aga nt. HB King jm sama vastuvõtjaga masinad kindlasti mitte. Tegelikult isegi enamik vastuvõtjaid ajab ilma saatjata lihtsalt müra servode väljunditest välja.

Mul pole see nitro mootoriga, ega mingi võimas masin, ennem lähevad labad pooleks kui, et mu käed või muud kehast välja ulatuvad jäsemed.

Nüüd olen vähemalt targem: ei lülita pulti välja, viskan selle maase nö. ja siis lähenen kopterile ja tõstan ta püsti uuesti. (?)

Seda ma kahtlen, et mu naabrimutt 35,1 Mhz'ga kassi silitab (nali)

anC wrote:Seda ma ei usu, et ta just sellepärast nüüd alla kukub, pigem mu enda vähese kogemuse tõttu

Alla kukub ta ka PPM signaali katkestuste, ehk glichide pärast, mitte ainult kogemuste puudumisel.
Madalalt lennates on põkkumine maaga ka vilunud piloodil kärmem tulema, kui signaali taastumisel kopteri üle juhitavuse saavutamine. Kõrgemal lennates peaks väiksed kogemused juba juhitavuse saavutamiseks abiks olema.

See küll oleneb kindlasti ka mudelitest ja saatjatest, aga kui tihti need glitchid tavaliselt esinevad? Ja kuidas ma saaksin ühendust taastada? lülitan puldi korra välja ja uuesti sisse? Olen üritanud seda netist otsida ka, aga pole vist õigeid otsi sõnu panna.

Glich esineb PPM tüüpi signaalil töötavatel saatjatel, sisuliselt on ta signaali häire, ehk kaob side saatja ja vastuvõtja vahel, erinevatest põhjustest on siin foorumis ka kirjutatud, tasub ehk uurida PPM ja PCM signaalide omadusi ja erinevusi.
Selle sama nähtuse pärast kõik kopteripiloodid eelistavadki 2,4Ghz sagedusega süsteemi, kus ühendus kindlam.

anC wrote: Seda ma kahtlen, et mu naabrimutt 35,1 Mhz'ga kassi silitab (nali)

Mis kassi nii kiiresti silitamisse puutub, siis on selles natukene rohkem tõtt, kui esmapilgul paistab.
Tõsi on see, et sädelahendus genereerib mutisagedusliku impulsi, mis päris kindlasti sõidab ka 35,1-sse sisse. PPM-i puhul sõltub edasine juba sellest ajahetkest, millal täpselt kassi karv sädet pildus. Loomulikult on kass piisavalt väikese võimsusega saatevelement, et teda väga tõsiselt võtta, kuid siiski

PS. Kopteri labad (isegi plastmassist) võivad ikka vääääga valusasti hammustada, kui neisse näpp toppida. Lisandub veel see, et ega nad siis kohe seisma ei tarvitse jääda.

Siis tuleb kassile antenn socketisse ühendada ja ongi universaalne pult olemas

Siiamaani kui ma kopterit olen näppimas käinud pole labad täis võimsusel ringi käinud ja nad on kokku murdunud või kuidas selle featuuri nimi on, et labad kokku käivad. Ja pole mdiagi halba juhtunud.

enivei, aga kas see glitch paraneb ise ära hetkega või peab midagi selleks tegema, et saaks signaali tagasi? Ma ei julge enam väga kõrgele minnagi kuna alati tahab alla kukkuda siis ning ma ei oska midagi peale ka hakata, kangutan ma neid kange palju tahan, ei juhtu midagi. Või ainuke variant ongi PCM pult ja vastuvõtja muretseda?

Siis tuleb kassile antenn socketisse ühendada ja ongi universaalne pult olemas

Siiamaani kui ma kopterit olen näppimas käinud pole labad täis võimsusel ringi käinud ja nad on kokku murdunud või kuidas selle featuuri nimi on, et labad kokku käivad. Ja pole mdiagi halba juhtunud.

enivei, aga kas see glitch paraneb ise ära hetkega või peab midagi selleks tegema, et saaks signaali tagasi? Ma ei julge enam väga kõrgele minnagi kuna alati tahab alla kukkuda siis ning ma ei oska midagi peale ka hakata, kangutan ma neid kange palju tahan, ei juhtu midagi. Või ainuke variant ongi PCM pult ja vastuvõtja muretseda?

Glitch on elektroonikas minu meelest rohkem säärane juhuslik impulss(häire). Nt. kui keegi lülitab mingi suure tarbimisega asja sisse, tekib hetkeks lühike impulss.
Raadio puhul ka, juhuslik impulss, mis võib servo töö segi ajada. Aga vaid hetkeks, edasi läheb kõik jälle vana rada. Kavalad vastuvõtjad oskavad seda ignoreerida. LAMA oma vist mitte.
Tundub üldse, et sellel LAMAL on mingi eriti vilets vastuvõtja (või saatja või mõlemad...) kui side nii lähedal ära kaob. Oma kopteriga sain ikka >100m eemalduda küll.
Aga oluline on, et saatja antenni max. välja tõmbad !!!
Kopteril peaksid antenni juhtme samuti võimalikult pikalt välja riputama, nt vead edasi-tagasi piki saba.
Antennide pikkus mõjub otseselt sidekaugusele !

PS. Kassi "saatja" signaal ei peaks kopterini ulatuma...muidu kutsutaks seda juba välguks

PS/1. Mis konde sul skeemist lahti tuli? Kui toite silumise konde siis peab ta hoolikalt tagasi jootma, muidu tekivad tõesti häired (aga pidevalt).

Kaugusega pole probleemi olnud, ma tavaliselt jalutan ise mudelile järgi, et ta täpset asendit näha. Olen proovinud paarikümne meetri kaugusel sõita, käib ilusti ära, aga ma ise ei ole endas piisavalt kindel, et väga palju kaugemale sõita.

Pole väga kindel, aga muidu kasutatakse kondekat Frequenzy Controlleritena küll:

Markeering sellel on 16,000. Sellel on veel sellised vastikud jalad mis ei lähe läbi trükkplaadi, vaid on lihtsalt tina "hunnikusse" topitud, selle pärast see lahti tuligi. Panin natuke tina veel jalgade peale ja siis tinutasin selle tagasi sinna peale ja töötab jälle ilusti. Isegi LED jäi vait selle ära tulemise peale.

Kõige esimese postituses on see natuke näha ka, täpselt keskel, ühel pildil.

Sellel on veel sellised vastikud jalad mis ei lähe läbi trükkplaadi, vaid on lihtsalt tina "hunnikusse" topitud

Seda 16,000 kirjaga asja nimetatakse kvartsiks. Seda kasutatakse tavaliselt signaali generaatorites ja number tema peal näitab, mis sagedusel ta töötab. Antud juhul siis 16,000 MHz (megahertsi). See signaal on vajalik kopteri protsessori tööks. Ja kui see trükiplaadi küljest lahti tuleb, siis ei maksa lootagi, et kopter midagi teeks. Esimese postituse pildil paistab ka veel teinegi kvarts kollase lindi vahel, mis määrab kopteri vastuvõtja sageduse.

"Vastikud" jalad on tal sellepärast, et ta on SMD (Surface Mount Device) ehk (pindliite komponent) ja nii on lihtsam/odavam elektroonikat toota. Väga paljudel elektroonikakomponentidel on olemas nii SMD kui ka TH (Through Hole) e. (Läbi plaadi monteeritavad) versioonid. Kaasajal eelistatakse SMD-d, kuna ka komponentide mõõtmed on üldjuhul väiksemad.

PS. Soovitus kõigile.
Pärasti iga crashi tasuks alati kontrollida, kas kõik komponendid on kindlalt trükiplaadi küljes kinni. Eriti puudutab see suuremaid/raskemaid vidinaid. Kvartsid, elektrolüüt kondekad jm.

Mihkel
Elektroonikamees

Tule taevas appi!

MihkelP jutt on jummala õige! Igas punktis, praktilisest seisukohast erit see viimane soovitus.Halva joote vead on alati raskemate (ja vibreerivate) või kuumenevate komponentide juures: trafod, konded jne. Lennumasinatel on suuremad ja raskemad asjad vaid elektrolüüdid. Noh, too kvarts ka (kuigi tema aukmontaaži versioon on sama mõõduga, on tehnoloogiliselt lihtsam SMD-masinaga laduda).

Kui Su kopteril too kvarts kuidagi pahasti tagasi joodetud sai, on 1 võimalik vea allikas käes. Samuti pea meeles, et kvarts on õrn asi ja ei kannata eriti kukkumist. Lennukiga koos veel eriti! Kindlam oleks uus panna.

Konde on tõesti paljudel protsessoritel võimalik taktsagedust määrav asi aga enamasti neid kriitilistes kohtades ei kasutata. Sagedus ujuks liialt ära seoses temp. muuduga. LEDide vilgutamise skeemi sobib selline lahendus küll aga mitte kopterisse. Õnneks nii ei tehta ka kunagi.

Kui ma ühel korral oma LAMA'ga jälle mässasin, üritades seda tööle saada, märkasin, et kui ma jändasin ja painutasin juhtmeid, mis vastuvõtjasse viivad, roheliseks läks korraks. Sellest järeldun, et voolujuhe, mis akuühendusest vastuvõtjasse läheb, on mul katki (ning vastuvõtja ei saand korralikult voolu, mistõttu näitaski, et aku tühi) ning ma pean selle vist asendama. Kas võib see nii olla?

Kardan, et nii lihtne see asi ikka ei ole.
Kui Sul voolujuhe katki oleks, siis tõenäoliselt saatja ei pilgutaks ei punast, ei rohelist tulukest.
Pigem, kontrolli igaks juhuks üle, ega Sul saatja peal mõni reverse lüliti vales asendis ei ole

Kui saatjal gaas reeversis või trimmer liiga "kõrgel", loeb vastuvõtja prose gaasi peal olevaks ja ei käivita mootorit enne kui gaas maas. Tuli punane. Aga siis oleks tuli pidevalt punane ja ei läheks väänamisel roheliseks.
Äkki vastuvõtja kvarts ei anna kontakti või on katki?

Mul on aku kohapealt küsimus:

kui ma päeva jooksul mitu korde sõitmas käin siis saab aku jäjrjest kiiremini täis, lõpuks näitas laadija, et juba poole tunniga on aku täis. üritasin siis vahepeal natuke rohkem laadida (3h umbes) siis läksid laadimised jälle piikemaks. Aga 3 tunnise laadimisega sain sõita rohelise tulega paar minutit ja siis hakkas juba punaselt vilkuma ja peale 3e minutit ei suutnud enam alla vajuma hakates ennast üles kiskuda.

Panin siis veel pikemaks laadima nüüd. Laadis nii õelda ennast täis 3 tunniga ja nüüd kui on juba 12 tundi möödas, siis näitab laadija jälle, et aku on pool täis (enamus ajast on punane, aga vahest vilgutab rohelist mõlemale akule vahele, kahe aku pakiga on mul see). Miks ta nii teeb? Kas ma peaksin nüüd veel ootama kuni täiesti roheliseks jääb? Vahest isegi on ka mingit aega mõlemad rohelised.

Võimalik, et laadija pole pädev. Kui see korras, on aku ise kutu. LiPo-dest ei tea aga tinaakud käituvad just nii: sab eriti kiiresti täis aga tegelikult pole essugi sees.

5245jah wrote:Kui ma ühel korral oma LAMA'ga jälle mässasin, üritades seda tööle saada, märkasin, et kui ma jändasin ja painutasin juhtmeid, mis vastuvõtjasse viivad, roheliseks läks korraks. Sellest järeldun, et voolujuhe, mis akuühendusest vastuvõtjasse läheb, on mul katki (ning vastuvõtja ei saand korralikult voolu, mistõttu näitaski, et aku tühi) ning ma pean selle vist asendama. Kas võib see nii olla?

Aku juhtmel võib olla küll halb kontakt, st. vahest on ette tulnud et testriga mõõtes on ok, kuid kui väheke suurem koormus järgi ühendada, siis kaob osa pinget halva kontakti tõttu pistikus ära. Seda saab kontrollida testriga pinget mõõtes trükiplaadi nende radade pealt kuhu aku pinge peaks jõudma.
Minul on sageli tulnud ette, et sagedasest juhtme sikutamisest juhtme soon kas läheb katki või tuleb pistiku klemmi küljest lahti kuigi välisel vaatlusel on juhe korras.
Kui testriga mõõtes õnnestub tuvastada, kummas otsas jama on võib lihtsalt jupikese ära lõigata ja pistiku klemmi korralikult otsa tagasi ühendada. Kui aga juhtme pikkusest jääb siis väheks pane uus juhe vähemalt sama jämeda soonega.
Kui aga juhe on siiski korras, võib viga olla ka trükiplaadil. Juhet loksutades liigub ka plaat mingil määral. Siis tuleks hoolikalt üle vaadata pistikute ja suuremate/raskemate komponentide jooted.

Mihkel