Mudelismifoorum

Olen juba pikemat aega mötisklenud, et paneks kirja möned mötted:

millest alustada mudellennunduses

Veidi tagapöhjast.
Nägin viimasel nädalavahetusel meie lennuplatsil ilusat, värvilist ja ilmselt ka hästi lendavat harjadeta mootori ja lipo akudega kahepinnalist mudelit.
Nägin ka lendu, ca 40 sek, järgnes töenäoliselt etteplaanimata mandumine. Mudel läks mahakandmisele. Piloodil must masendus hinges- ebaedu ja viimase poole aasta taskuraha läinud. Peaaegu oleks ka saatja lendu näinud. Järgneva lohutuse ja usutluse käigus selgus, et piloodil esimene mudel. Oli usinasti simulaatoril harjutanud, kuid ikkagi erutusest vöi millestki muust läsid parem ja vask pool sassi....

Kuidas saaks seda faasi vöimalikult valutult ületada.
Pakuksin välja järgnevat:

1. Kui tahtmine ikka tösisem, siis muretseda saatja, mis ka edaspidi kasutatav oleks, kui muidugi vahendid vöimaldavad. Soovitavalt MPX, Graupner vöi Futaba. Muud toimivad ka kindlasti.
Ma olen ise kasutanud vaid MPX omi CocpitMM ja MC3030 ja MC4000.
Saatja pärast pole veel mul ükski mudel alla kukkunud, küll aga muudel pöhjustel.
2. Mudeli valik.
Pakuksin välja järgneva variandi- SAL(DLG) viskeka KIS, Keep It Simple,
http://members.aon.at/wstark/bobo/entry/entry.html Kahjuks on see leht saksa keeles, kuid foorumites leidub hulgaliselt ka ingliskeelset infot.
Miks see mudel?
a. Selle ehitamisega saab pea iga asjast huvituv persoon kodustes tingimustes hakkama.
b. Vaja suhteliselt vähe vahendeid mudelisse paigutada.
c. Saab aimu ka mudeli ehituslikust- aerodünaamilisest tagapöhjast.
d. Mudel hästi heade lennuomadustega ja laseb parimalt harjutada olulisemaid juhtimisvötteid.
e. Vöib platsile minna ka ilma simulaatori kuurita, kui keegi kogenum persoon on mudeli üle vaadanud ja esimese lennu proovi teinud, et lendab.
f. vajalik 4 servot, saab ka kolmega hakkama.
g. saab lennutada pea igal pool, kus vähegi lagedam plats.
h. Sportlik mudel.
j. vöimalik edasi arendada elektrikaks.

3. Vasuvötja vastavalt satja servokanalite asetusele. Soovitaksin Schulze alpha-5.35 vöi Jeti Rex 5 MPD.

4. Akud sobilikud kaalule 220-350 mAh (GP,KAN).

Kes ise kleepida ei viitsi, neile soovitaksin mönda muud SAL mudelit vatavalt rahakotile.

Mis köige olulisem, see on mudel, millega saab minna ka vöistlema.
F3K.

Mart.

Esimene lend tuleb igal juhul teha ilma mootorita!Ei aita mingisugused simulaatorid jmt.Tegelik elu erineb igast simulatorist (tuul puhub,naabrimees käivitab mootorit,keegi stardib veel jne).Ka elektrimootoriga lennuk on mootorlennuk,seega esmalennuks ei sobi.Mootorita lennukist võib edasi minna siis,kui maandumisega,ükskõik,mis tingimustel,probleeme ei teki.Esmalt tuleb mudelit käest loopides püüda õhus hoida,siis järjest kõvemini visates püüda teda enda juurde tagasi tuua ja ilusti maha panna.Kui see õnnestub veatult,vedada purilennuk nööriga,või kummiga üles jne.
Purilennuki ja mootorlennuki kõige suurem erinevus on see,et mootorlennuk reageerib piloodi igale juhtimisliigutusele kohe ja kompromissitult - st.kohe järgneb manööver,purilennuk mõtleb enne,kui midagi juhtuma hakkab.Ka on purilennukid tehtud nii,et kui kõrvaline mõju kaob (piloodi poolt tekitatu) siis horisontaallend taastub,mootoriga lennuk aga päris ise ei taha tasakaalustuda ja üldjuhul jätkab liikumist sinna suunas,kuhu mootor veab - ja mida uhkem ja päris lennuki moodi mudel välja näeb,seda karmimad on juhtimistingimused.
Igal juhul jõudu ja edu alustajatele ja ärge alla andke!

Minule, kui igapäevaselt saksakeele oskusest puudust tundvale inimesele, on väga abiks http://babelfish.altavista.com tõlkelehekülg. Ülalmainitud link avaneb "puiselt" ingliskeelde tõlkituna siit: http://babelfish.altavista.com/babelfis ... entry.html

DLG-d on ühed huvitavad lennuriistad ja miks ka mitte sobilikud algajale!

Algajate koolitamiseks on mõte järgmisel aastal käiku võtta "trainer" juhtmega ühendatud 2 saatjat. Nii saab valutult esimesed õppetunnid õhus kätte ilma kellegi mudelit lõhkumata. Nimelt saab mudeliga õhku tõusta kogenud piloot, õhus olles lülitad nuppu ja algaja võib harjutada lennuki juhtimist kuni see käest läheb. Olukorra päästab kogemustega piloot ja saab jälle juhtimisõiguse algajale üle anda kuni järgmise korrani. Nii saab näiteks moto-plaaneriga teha kasvõi tunniajaseid lende!

Öige Kuno!
Olen päri sellise asjade käiguga, sepärast soovitangi algatuseks SAL tüüpi plaanerit. Tiiba ca 150cm ja kaalu ca 300..350 g.
Koos oskuste suurenemisega ei muutu see mudel aga liialt kiiresti "igavaks".

Öpilane-öpetaja kaabliga ühendatud saatjad pea köikidel tootjatel, MPX, Graupner, Futaba jne. olemas. See üks kindlamaid variante mudellennu alustamiseka, kuid vajalik igal juhul sobiliku juhtme ja "öpetaja" olemasolu.

Peale selle ka väga hea vöimalus, mis saatja tüübist pea ei söltu, PPM puhul muidugi, on ACT diversity vastuvötjad http://www.acteurope.de/html/body_lehrer-schuler.html
Pole mingit jama juhtmetega.

SAL tüüpi plaaneri- KIS lennutamist vöib ka algaja piloot täiesti üksi alustada.
Käest , Kerest, visates saab algul otselendu proovida, korrigeerida tuulest tingitud kursi muutusi. Edasi juba tagasipööre jne. kuni vise, tiiva otsast hoides, 20..60m körgusele ja peale möningaid rolle ja loopingud maanduda piloodile kätte.

Lauri poolt pakutud tölkesüsteem toimib töesti suurepäraselt.
Pole pöhjust enam muretsemiseks.

Mart.

Olin kunagi simulaatorite suhtes tugeva eelarvamusega ja ei uskunud neisse eriti. Minu arvamus on hästi palju muutunud, sest olen näinud, kuidas kõikide tüüridega lihtsa mootorlennukiga esimene lend õnnestub ilma tõsiste juhtimisvigadeta.
Esimestel lendudel on algaja tõsiseimaks probleemiks veel lennuki pidisusest arusaamine ja seda väga lihtsates olukordades. Pidisuse häda väheneb aga kiiresti mõne lennuga.
Parim on muidugi "trainer" juhtmega ühendatud 2 saatjat kui simul on enne õpitud kange õigele poole liigutama.
"Mees metsast", kes on sunnitud üksinda alustama, peaks kindlasti käima Kuno poolt kirjeldatud teed.

Julge hundi rind on rasvane küll,aga paugud panevad rahakotile ikkagi põntsu.
viimane mats läks mulle maksma elektrimootori,küll tavalise harjadega ja odava aga ikkagi,pealegi mudeli kere lappimine ja väljanägemise taastamine.
Samas saab kõva matsu ka enesekindlus ja julgus,eriti ei kipu enam mootoriga platsile minema.
Jääbki üle lennusimu ja PLAANER,väike,tugev ja kerge.
Kuigi lennusimu on ikkagi natuke elukauge,arvutis tuleb kõik ilusasti välja,platsil aga nagu tavaliselt,peotäis pilpaid.
Sestap väikese viskemudeli peale ka mina mõtlen ja praktika mudeliga on ikkagi parem ja huvitavam, kui kuiv trenn simulaatoriga,mis on suht igav.
Väike mudel oleks veel ehk ka see: http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... 23&ktg=197

Väga vilets on üksinda internetifoorumite ja ingliskeelse kirjanduse kaudu jõuda vajalike lahendusteni.
Ehk oleks hea moodustada mudelismiring ka täiskasvanutele,kus räägitakse nii teooriast kui ka praktiseeritakse ehitamist,lennutamist.
Huvilisi ju on!

Ervin2,

see mudel, mille leidsid on päris sobilik algatuseks.
On täiesti SAL vöimeline. Vöib lennata päris aeglaselt, samas vajadusel ka suht kiiresti ja vöimaldab lihtsamat vigurlendugi, kui piisavalt potensiaalset vöi kineetilist energiat kogutud.

Siin väike valik SAL starte:
http://www.free.pages.at/wstark/vid.html


Tartu Mudellennu Klubi ühendab endas ka veidi edasijöudnumaid, vanuses, mudellendureid. Koos käiakse kord nädalas.
Kuidas pealinnas asi, ei tea.
Kooskäimine ja info vahetamine tuleb igati kasuks.

Samas leian, et ka foorumi kaudu vöimalik asju ajada.
Täanpäeval pea igal digifotokas olemas. Saab näidata tehtut vöi uurida veel olemasoleva mötte veepidavaust.

Algatusel oli minu mudellennundus umbes 10% lennutamist ja 90% kleepimist seisus. 10L20K
Hetkel pean ennast 20% kleepimis ja 80% lennutamise seisus olevaks. 80L20K

Kui keegi viitsiks veel end iseloomustada valemiga: xLxK

Mart.

ervin2-le - arvan,et sul oleks mõistlik sellele samale lennukile,mille mootor katki läks (paraku nägin seda lugu ka ise pealt),panna ninasse tina,et raskuskese paika saaks ja hakata teda käest viskama,nagu eelpool soovitasin ja minna samm sammult edasi,kuni asi enam nina ees ei maandu.Siis paigaldada uus mootor ja jätkata sealt,kus pooleli jäi.

Ma siis äkki juba võtan kodust riiulit hoopis sellise isendi ja proovin sellega.
Isend: http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... me=Lady-II
http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... cated-Lady

Kuigi sellest on ka KAHJU kui katki läheb,kuna on otsast lõpuni ise kokku pandud.
Silence on mul veel ka,aga see lendab käest visates nagu kirves,suurema tuulega on ok.
Aga kuidas õpiti lendama siis kui simusid veel ei olnud........!

Kuno wrote: Purilennuki ja mootorlennuki kõige suurem erinevus on see,et mootorlennuk reageerib piloodi igale juhtimisliigutusele kohe ja kompromissitult - st.kohe järgneb manööver,purilennuk mõtleb enne,kui midagi juhtuma hakkab.Ka on purilennukid tehtud nii,et kui kõrvaline mõju kaob (piloodi poolt tekitatu) siis horisontaallend taastub

Sellega, et esimene lennuk olgu purilennuk, olen 100% nõus. Aga selle ülaltoodud jutuga absoluutselt mitte. Selle põhjal julgeks oletada, et sa oled lennanud vaid kaldtüürideta ja rängalt ninaraske plaaneriga.

Kaldtüüridega ja neutraalses trimmis plaaner reageerib väga kiirelt igale juhtimisliigutusele ja ka igale õhuliikumisele. Ja mingit horisontaalse lennuasendi taastamist ka ei toimu.

Arne

Ervin2 wrote: Väike mudel oleks veel ehk ka see: http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... 23&ktg=197

SAL, DLG, F3K on igati teretulnud teemad! Kodu-Eestis olen ma seni vist veel ainuke harrastaja ja oleks tore kui rahvast juurde tuleks. Saaks hakata ka Eestis võistlusi korraldama. Seni olen Lätis käinud võistlemas - seal on Valmiera/Cesise kandis väga aktiivne koolkond. www.nakotne.com kajastab seal toimuvat hoolega.

Seda Apachet ma ei soovitaks. Aga kui sa tahad lihtsat, odavat ja üsna head viskekat, siis soovitaks osta Gunnars Purinzi (Valmierast) toodangut. Lätis enamvähem defacto lennuvahend.

Huvi korral võin kontakte vahendada. Gunnars käib üsna tihti ka Tartu kandis.

Arne

Algaja arvamus.
Olen elektrimootoriga RC mudeliomanik olnud juba 30 päeva. Lennutamas olen käinud ca. 8x, kokku vast 30 lendu.
Minu kindlad ja väga värsked arvamused ja soovitused algajatest kolleegidele.
1. Tähtsaim komponent kogu meie hobis on kindlasti meie esimene lennukimudel. Kõigepealt peab see olema “lendav”, st. et algaja mudel peab suutma ka ise lennata, ideaaljuhul parandama isegi algaja piloodi vead, kui aga lennukõrgust jaguks.
Algajale sobiv lennuvõimeline mudel ei saa olla liialt väike, kinglasti peaks tiivaulatus kindlasti olema 1 meetri. Laupäeval Viljandis väljapakutu pisike kipakas balsast mudel on ennem algaja eemalepeletaja, kuna algaja ei suuga temaga lennata.
2. Algaja mudel peab kindlasti olema max. purunemiskindel ja lihtsalt parandatav. Minu mudel on penoplastist, täpsemalt nn. elaporist. Olen teinud mitmeid juhtimisvigu ja mudel “matse”. Suurim ja ainuke purunemine oli kui tuulepuhanguga viskas üle kaela ja tuli ninaga maasse. Nina oli lõhki, kui pajuvile, segasin vähe epot, tõmbasin teibiga kinni ja kogu lugu. Kindlasti olen parandanud ja sättinud oma crashé mitte üle paari tunni.
3. Kindlasti peab algaja vähemalt esialgu proovima kas või vabavara simulaatoriga ja esimesed “päris” lennud tegema mõne asjatundja juhendamisel. Ära ei tohi unustada ka algajale harjumatuid asju, nagu raskuskese, jne.
4. Üks odavamaid ja algajale sobivamaid mootoriga RC mudeleid on näit. Multiplexi EasyStar, täiskomplekti hind koos saatjaga saksas on 189.-€.

Ahjaa, DLG-dest (minu enda omadest ja muudest):

http://home.cyber.ee/arne/

Aga mis esimesse lendu puutub:

http://home.cyber.ee/arne/porgand/06270115.mpg

Kusjuures Porgand on veel täies löögijõus vaatamata tema kaevumiskombele.

Esimese lennuseansi ajal oli kõrgustüür tagurpidi. See selgus hiljem kodus lennuki käitumise üle mõtiskledes :) S.t. liiga palju simulaatori peal instinktide arendamist pole ka kasulik.

Arne

Ervin2 - just nii õpitigi - loobiti idioodi järjekindlusega viskemudelit,kuni asi laabuma hakkas.Tegelikult pole asi sugugi hull.Visates ei juhtu selle purilennukiga midagi,kus see Jõuluvana(?) sees istub.Halvimal juhul teeb paar kiiremat pööret,kui tiivaots maad puudutab.Igal juhul on tulemus parem,kui mootori jõul kulgeva lennukiga.
Arnega olen nõus - õppisin tõesti sellise plaaneriga - tema nimi oli Disco,meenutas välimuselt tavalist vabaleenu plaanerit.Kui kange ei puutunud lendas ta nagu kõige tavalisem vabalennu mudel.Siis oligi hea vaadata,mis juhtub,kui liigutad pöörde- või kõrgustüüri.Kui asi kippus käest minema,jätsid kangid rahule ja lennuk võttis horisontaalasendi tagasi ja asi jälle kontrolli all.

SAL, DLG, F3K.
Kuna tegemist on selliste väiksemate ja kergemate mudelitega,siis ilmselt saab nendega ka talveperioondil usinasti lennata harjutada,nii ei tule eriti halli ja tühja aega vahele ja kevadeks on juba ehk ka kogemusi juures.
Sobrasin mööda netti ja silma jäi üks enimlevinud väike mudel:
http://www.sussex-model-centre.co.uk/sh ... sp?id=4886

Pea kõik suuremad edasimüüjad seda pakuvad.

Homme sõidan maale toon "jõuluvana" ära,ning hakkan idioodi järjekindlusega.........ja nii edasi,kuni kõik on ok,või pole enam rohkem midagi loopida,kui sellest ka lahti saan hakkan paberlennukeid voltima ja panen nendega edasi.
Aga ma ei jäta!

Viskekad arenevad mitmes suunas. Üks suund on suured (1.5m) viskekad, mida visatakse tiivaotsast (DLG) - need lendavad kõige kõrgemale (50-60 meetrit) ja on kõige võimekamad. Kõige kallimad kah. Kui võistlustele mõtled, siis abiks.

Siis on pisikesed (nagu see Fling, mis tegelikult pole DLG) - need on funnimiseks. Aga ma ei soovitaks osta viskekat, mis poleks DLG. On ka pisikesi ja odavaid DLG-sid. Vahe selles, et DLG läheb alati kõrgemale kui HLG ja on seega lõbusam lennutada.

Ja siis on sisuliselt mäeveerulennukid, mida starditakse tiivaotsast. Lihtsalt nii on mugavam. Eestis paraku pole nendega midagi teha.

Mardi poolt viidatud KIS on muidugi väga hea valik. Või Mini-KIS kui pisikest tahad. See on kindlasti parem kui näiteks Fling.

Arne

Aga ise ehitada selline väike mudel ei tohiks ju ka üle jõu käija?
Mingi A1 modifikatsioon 1,3-1,5 tiivaga,servod külge ja oleks vist ka ok.
Oleks ehitamise fun ka asjal juures.
Kerged servod,väike vastuvõtja,akud(li-po),klassikaline tiib,veidi suurem V kuju,kerge stab ja kiil,esimene pool keret balsa,tagumine osa toru,kas klaas või süsi,või ka kogu kere balsast,tüürid reguleeriks suht tuimaks,kokku tuleks ca 250-300 grammi?
Jooniseid vist ikka mingeid kusagilt leiaks,või joonistaks täiesti ise,võttes abiks vana mudellennuraamatu ja veneaegsed ajakirjad.

Saab ise ehitada. Kui sa vaatad www.rcgroups.com Hand Launch foorumis ringi siis QuickFlick II näiteks on üks selline - on olemas joonised, short kit kui ka full kit. Gambler on teine ehitajatele mõeldud kit. Sealt leiad igasuguseid erinevaid ja erinevas valmidusastmes neid. DL50 on päris popp. Ja siis eriti pisikesed vaidtiivad nagu Alula ja Boomer 2.

Arne

Vaatasin ka selle KIS jooniseid,midagi ülejõukäivat tõepoolest pole,
Natuke nõutuks tegi täisbalsat tiib,peb ikka head riistad olema,et nii täpseks teist lihvida,et ka mingi õige profiil oleks,minul sellisid vahendeid pole,klassikaga saaks hakkama,ribid talad jne.
Samas kere mulle meeldis,täiesti kopeeritav.
Ka kere süsiniktoru on probleem,tean et omalajal tegid mehed kere tagumised osad klaasfiibrist teleskoopõngeritvade sobiva jämedusega jätkudest.
Homme tuhnin ka RC Groupsis.

Ervin2 wrote: Vaatasin ka selle KIS jooniseid,midagi ülejõukäivat tõepoolest pole,
Natuke nõutuks tegi täisbalsat tiib,peb ikka head riistad olema,et nii täpseks teist lihvida,et ka mingi õige profiil oleks,minul sellisid vahendeid pole,klassikaga saaks hakkama,ribid talad jne.
Samas kere mulle meeldis,täiesti kopeeritav.
Ka kere süsiniktoru on probleem,tean et omalajal tegid mehed kere tagumised osad klaasfiibrist teleskoopõngeritvade sobiva jämedusega jätkudest.

KIS-i juures üks geniaalsemaid asju ongi tiib. Kuna balsavabrikul vahet pole milliseks ta selle plangu freesib, siis laseb Werner neil teha õige profiiliga lauakesi. Kui KIS-i vastu huvi on siis kindlasti kontakteeru Werneriga. Ta on selline missiooniga inimene ja aitab. Head söetoru saab ka kindlasti tema käest. Ja Gunars teeb ka täitsa OK torusid.

Arne

Mis mõõtudes, kaalu ja hinnaklassiga nende suurimad söetorud on?

Vana.

Elapor on MPX nimi EPP vahule. Pole penoplast. EPP-Elapor on elastne vaht, millest tegtud mudelid on äärmiselt vastupidavad, kuivörd murduvad alles hästi suurte jöudude möjul.
MPX EasyStar ja EasyGlider on just sellest EPP-Elapor´st ja seetöttu hästi kasutajasöbralikud.

Ervin2.

Su viimataileitud mudel on ilus küll ja igati sobilik algatuseks, HLG mudelite arengu seisukohast veidi vanemast pölvest.
Siinkohal olen täiesti Arnega sama meelt, et Gunnarsi mudel oleks väga hea. Sellel ka potensiaali vöistlusspordiks.
Mul ka Gunnarsi mudel, mide juba aastaid lennutanud.
Tegelikult see Kristiina lemmikmudel, mida ma teinekord lennutada tohin.


Kui viskekat HLG - käega visatav(starditav) mudel ostma hakkad, siis Gunnarsi oma oleks selleks igati sobilik. Väga hea omastabiilsusega, samas reageerib väga hasti käsklustele. Vajalik vaid kaks servot.
Kannatab päris korralikke matse, läheb katki ka, kui ikka proovida.
Laseb aga hästi parandada.

Veel möningaid pilte Gunnarsi mudelist ja ka startimise video.
http://gallery.pistik.com/view_album.ph ... me=album11

Paiguta vahendeid asja, millel ka tulevikku.

Mart.

Mart!
Elapor on kindlasti penoplast, ta on vahustatud polüpropüleen (EPP - Expanded Poly Propyleen), nagu on penoplast ka tavaline penopolistürool.

EPP on vahustatud polüpropüleen. Sellega jumala nöus.
http://en.wikipedia.org/wiki/Polypropylene

Penoplast, ehk polüstürool, polystyrol, styropor, styrodur jne on on polüstüroolvaht.
http://en.wikipedia.org/wiki/Polystyrol

Lihtsaim test neid eristada on lahustitest. EPP´le ei tee lahusti midagist, penoplastil aga kohe auk sees.
Sama käib ka kleepimise ja värvimise kohta- erinevate vahenditega.

Mart.

mart wrote:EPP on vahustatud polüpropüleen.
Mart.

kas see on see mida vanasti kutsuti soome penoplastiks (saada oli ainult soome kaudu) ja üldjuhul oli helesinist värvi?
tihe, ilma "molekulideta" ja üsna tugev vaht.

Seda soome sinist ei tea, tripperi lillat tunnen küll.

Tegelikult EPP vahtusid mitmes värvitoonis ja tiheduses, kui ca 1m ca 2cm paks pikkune plaat vabalt mölemad otsad kokkukeerata laseb ja pärast jälle algasendi tagasi vötab, siis suure töenäosusega EPP.

Mart.

Grrr. "Peno" on venetoorlaen. Tõlkes "vaht".

Eesti keeles pole sõna nagu penoplast. On vahtplast. Ja see ei ütle midagi ei vahustamise tehnoloogia ega kasutatava plasti kohta. On suur üldnimetaja.

Enamkasutatavad plastid vahustamiseks on polüstüreen (PS) (aka polüstürool) ja polüpropüleen (PP).

Kasutatakse kaht tehnoloogiat (nende nimesid eesti keeles ei hakka oletama) - expansion ja extrusion. Esimese meetodi korral võetakse plastigraanulid ja kuuma auruga paisutatakse need. Tulemuseks on see mummuline matejal - EPS või EPP vastavalt. EPS on see kõige odavam sodi mida ehitusel kasutatakse. EPP on see vinge kraam millest saab mittepurunevaid lennukeid teha. Extrusioni korral toimub see auru manustamine teisiti, nii et ei teki mitte mummud mille vahel on õhk vaid ühtne materjal mille sees on augud. Mina olen näinud oma silmaga näinud ainult XPS ehk ekstrudeeritud polüstüreeni - see on see vinge ehitusisolatsioon. Tihti sinine. Meil tihti pärit Soomest. On olemas ka XPP - pildi pealt olen näinud sellest tehtud tiiba. Pidi olema cool kraam.

Värvus on täiesti ebaoluline - värvi lisab iga tootja brandingu jaoks. Dow (keda Põhja Euroopas frantsiisib Saint Gobain Isoveri kaubamärgi all) kasutab sinist. BASF Saksamaal vist rohelist. Veel on halli ja valget ja roosat ja kindlasti veel mingit värvi.

Arne

Kui tahta teha ise ja puidust, siis üks võimalus on ka M. Drela Apogee puit versioon.

http://www.charlesriverrc.org/articles/ ... geehlg.htm

Sellest lennukist on ka mul omal kogemused olemas ja seda võin öelda, et joonisel märgitud kaalu saavutada on "koduste vahenditega" ikka üsna võimatu.

Leidsin veel ühe mudeli,aga see tundub selline tõsisem olevat,algatuseks ehk ei sobi.
http://www.modellhobby-shop.de/modellho ... 09&ktg=197
Arvatavasti kui ostmiseks läheb,võtan vist ikka selle eelpoolkirjeldatud "Apache".
Isetegemisel ilmselt võtan neist pakutud variantidest kõigigist midagi,Derla oma on tõepoolest hea,seda võiks kopeerida,kere kindlast,tiivaga peab mõtlema ,vaatama veel netis ringi.

HIGHLIGHT SAL on korralik mudel, ka väljanägemine on väga hea.
Meie platsil on kolm sellist lennus. Vörreldes Gunnarsi mudeliga on HIGHLIGHT SAL parem vigurlennu külg. Pikad eleronid annavad päris hea tulemuse ja nende abil saab ka tiiva völvi muuta, mis teeb maandumise, termikalennu ja kiirlennu mugavamaks.
Kui vaadata aga lennuaega, siis tuulevaikse ilmaga, ilma termikata, on tulemused päris sarnased. Meie platsi vöistlused on näidanud, et nendest mudelist tulenevat olulist erinevust lennukestvuses ei ole. Köik sötub piloodist.

Kindlasti tasuks ka kaaluda "Long Shot" mudelit:
http://www.horejsi.cz/english/index2eng.htm
Samast kohast tuleb ka "Salome".
Arvan, et "Long Shot" on paremate lennuomadustega, kui "Highlight SAL".

Aga oota ära, mida Arne selle peale kostab.

Mart.